Kakskeelsete laste õpetamine on aktuaalne teema kogu maailmas. Mitmekeelseid peresid on rohkem kui ükskeelseid ning rahvastikurändest saanud normaalsus. On saadud aru, et ehkki kahe keele üheaegne omandamine aeglustab mõlema keele õpet, ei anna see põhjust loobuda ühestki peres kõneldavast keelest. Vastupidi, rõhutatakse oma keele ja kultuuri hoidmise ja arendamise tähtsust. Samuti on leitud, et kakskeelsusel ei ole keele arengule negatiivset mõju, ning tuuakse esile erivajadusega õppijate mõlema keele toetamise vajadust. 

Kui eelmise aastani oli kakskeelsus Eesti õppeasutustes pigem erand kui reegel, siis nüüdseks õpivad ja tegutsevad lasteaedades-koolides koos eesti ja muu kodukeelega lapsed ning saame rääkida esimestest kogemustest ja tulemustest lasteaialaste ning 1. ja 4. klassi laste õpetamisel. 

Eestikeelse õppega seoses on meedias juttu olnud nii headest kogemustest kui ka raskustest. Vene pered on mures, et laps ei omanda eesti keelt piisavalt kiiresti. Eesti laste vanemad aga näevad, et klassis või rühmas, kus on suur vene kodukeelega laste osakaal, jääb kängu eesti keeles suhtlemine. Mõlemad mured on õigustatud. Tuleb teadvustada, et kõik lapsed ei ole võõra keele õppimises edukad ning üksnes keelekümblusmeetodil keelt selgeks ei saa. Inimeste võimed, sh keeleline andekus ongi erinevad. Ka normarenguga laps võib uue keele omandamisel raskustesse sattuda. Kui lapsel on raske aru saada, millest õpetaja ja eakaaslased räägivad, ning keeruline ennast väljendada, võib ta tõmbuda eemale või hoiduda laste gruppi, kes räägivad temaga sama keelt. Sellega väheneb aga võimalus uue keelega kokku puutuda veelgi, mis omakorda tekitab mahajäämuse eakaaslastest. Kuna lapsel on ainetundides raske, võib tekkida vastumeelsus mitte ainult uue keele, vaid õppimise vastu üldse. 

Mis on eduka keeleõppe eeldused?

Mõni laps vajab keele õppimisel teistest rohkem aega ja täiskasvanu tuge. Samuti tuleb meeles pidada, et keele õppimise edukus sõltub sellest, kui kvaliteetset ja grammatiliselt õiget keelt ta kuuleb. Kas õpetaja kõne on lapse jaoks arusaadav või liiga keeruline, kas sõnad on talle tuttavad või lisanduvad uued sõnad, mida on vaja õppida ja korrata? Kas laused on vormiliselt ja häälduslikult õiged ning seotud lapsele oluliste teemade ja kogemustega? Üksnes eestikeelses rühmas või klassis käimisest ei piisa, kui laps seal kõneldavast aru ei saa. Jutt, mida laps ei mõista, muutub tema jaoks müraks. Mõnikord selgub vähese keeleoskusega lapse või tema vanematega vesteldes, et kuna laps veedab palju aega nutikeskkonnas, on ta hoopis kolmkeelne. Laps jätab ingliskeelsetest filmidest ja mängudest meelde sõnu ja väljendeid, selle arvelt aga väheneb nii eesti kui ka oma emakeeles suhtlemise aeg. 

Kõik eespool jutuks olnud raskused on ületatavad, kui pühendada lapsega eesti keeles vestlemisele rohkem aega ning pakkuda talle mitmesuguseid võimalusi eesti keelt kuulda ja ise suhtluses osaleda. Õpetajalt eeldab see lapsele sobiva õppematerjali valimist või koostamist, tekstide keelelist lihtsustamist ja näitlikustamist, eesti keele lisaõpet, väiksemat gruppi. 

Lapsevanematel on oluline meeles pidada, et kõik keeled, mida laps omandab, on tähtsad, kuid kodus peaksid vanemad arendama esmajoones kodukeelt: looma ehtsaid suhtlussituatsioone, koosmänge, traditsioone. Eesti keele harjutamiseks kodus on oluline tekitada lapses motivatsioon. Väga vahva on vaadata, kuidas vanemad koos lapsega eesti keelt õpivad. See ongi lapsele kõige parem eeskuju.

Alati intensiivsest õppimisest ja harjutamisest lapse keeleoskuse arenguks siiski ei piisa. Nii nagu on ükskeelsete laste seas teatud hulk lapsi, kes vajavad kõne- või keelearengu murede tõttu logopeedi abi, on neid ka kakskeelsete seas. Üks sagedane kõne arengu probleem on arenguline keelepuue, mida esineb hinnanguliselt 7% lastest. Arengulise keelepuudega lapsel on raskusi nii kõne mõistmise kui ka enda väljendamisega kõigis keeltes, hoolimata piisavast kõnekeskkonnast. Sel juhul on logopeediline tugi lapse jaoks hädavajalik. 

Kuidas hinnata lapse kõne arengut?

Logopeedilisse teraapiasse jõudmine eeldab lapse kõne arengu võimalikult täpset hindamist. Kahjuks juhtub ka praegusel ajal, et laps ei jõua õigel ajal logopeedi juurde, sest tema vähese kõnearengu põhjuseks peetakse kakskeelsust ega märgata seetõttu keelepuuet, mis on juba väljendunud esimeses keeles. Jäädakse ootama, kuni laps hakkab eesti keeles rääkima, et siis alustada hindamist. On ka vastupidiseid olukordi, kus hinnatakse keelepuudega lapseks laps, kes alles kohaneb uue keelega. Tavapäraselt vaikib lasteaias uue keele keskkonda sattunud laps pikalt, mõnikord isegi aasta aega. Samal ajal omandab ta vaikselt uut keelt.

Logopeedide jaoks ongi üks murekoht hindamisvahendid. Ükskeelsete laste hindamiseks loodud testide normid kakskeelsete laste keeleoskuse kohta hinnangu andmiseks ei sobi, sest laps, kes omandab uut keelt, alles õpib sõnavara ja lauseehitust. On täiesti loomulik, et ta teeb rohkesti vigu. Sellepärast on oluline, et last hinnataks lisaks ka tema esimeses keeles. Vene kodukeelega lastel on suuremates linnades võimalik pöörduda selleks vene logopeedi poole. 

Õnneks on Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi, eripedagoogika ja logopeedia osakonna algatusel ning Harno toel valmimas kakskeelsete laste keeleoskuse hindamise vahend KaLaKe, mida praegu testitakse ja mis pakub olukorrale lahendust. Testi sooritamiseks peab laps siiski juba piisavalt eesti keelt oskama.

Mida teha aga siis, kui muukeelne laps end eesti keeles veel väljendada ei oska? Kas ja kuidas on sel juhul võimalik teda hinnata? Üks lahendus on vestlus vanemaga – küsimused lapse senise arenguloo, esimese keele arengu, koduse keelekeskkonna kohta. Logopeed saab uurida, mil moel laps kuuldud kõnet mõistab ning kuidas ta õpib uusi sõnu ja väljendeid. Selline kompleksne hindamine annab logopeedile pildi võimalikust probleemist ja võimaldab lapse vajadusel teraapiasse suunata. 

Millest sõltub teraapia keel?

Seoses eestikeelsele õppele üleminekuga on logopeedid sattunud silmitsi küsimusega, kummas keeles peaks kakskeelne laps saama logopeedilist teraapiat. Kui seni toimus eestikeelses koolis/lasteaias eesti kodukeelega lastega teraapia eesti keeles ja vene koolis/lasteaias vastavalt vene keeles, siis kuidas toimida nüüd? Kas sellest piisab, kui laps saab teraapiat vaid ühes keeles? Teraapia keel sõltub lapse probleemist. Kui tegu on ühe-kahe hääliku hääldusveaga, piisab, kui laps saab teraapiat selles keeles, milles esineb puuduv häälik. Arengulise keelepuudega laps aga vajab teraapiat mõlemas keeles. Keel on süsteem ning iga keelt õpib laps eraldi. Ühe keele sõnavara omandades ei saa selgeks teise keele sõnavara. Morfoloogiat, reegleid, grammatikat, eriti just semantikat ja sõnavara ei ole võimalik ühest keelest teise üle kanda. 

Kust leida logopeed, kes osutab teraapiat lapsele, kelle kodus räägitakse näiteks gruusia, mandariini, hindi, bengali, itaalia või hoopis mõnd harvaesinevat keelt? Nende laste aitamiseks meil pädevaid logopeede pole. Üks võimalus on, et logopeed nõustab lapsevanemat ja põhitöö jääb teha perel. Kuna uus alushariduse seadus sätestab, et logopeedi teenus peab olema tagatud, sõltub teenus paljuski kohaliku omavalitsuse võimekusest ning sellest, millised spetsialistid on olemas ja missugustes asutustes nad töötavad. Eestis on mitmes haridusasutuses endiselt ametis vene keelt emakeelena valdavad logopeedid, kes saavad vene kodukeelega lapsi toetada. Kuna enam ei eristata eesti ja vene lasteaedu ja koole, siis ei pruugi vene kodukeelega lapsed ja vene töökeelega logopeedid olla samas asutuses. Sama olukord võib olla ka eesti laste ja eesti töökeelega logopeedidega. Õnneks on õppeasutusi, kes on võtnud tööle nii eesti kui vene keeles töötavad logopeedid. Igas lasteaias ja koolis pole see paraku võimalik. Olukorda raskendab suur logopeedide puudus. Lisaks haridusasutustele on võimalik logopeede leida näiteks Tallinnas õppenõustamiskeskusest, samuti Tervisekassa rahastusel perearstisüsteemi ja erapraksise kaudu. 

Kuidas õpetada arenguprobleemidega lapsi?

Eestikeelsele õppele üleminekuga seoses on korduvalt arutatud sedagi, mis keeles peaksid õppima mitmesuguste arenguprobleemidega lapsed. Endiselt on kuulda arvamust, et keelepuudega lastel on võõras keeles liiga raske õppida ja nende puhul peaks piirduma vaid ühe keelega. Teaduslikku põhjendust sellele, et keelepuudega laste puhul tuleks kahe keele kasutamist vältida, siiski ei ole. Seadus võimaldab erivajadusega lapsel, kelle puhul Rajaleidja on leidnud, et eestikeelne õppe- ja kasvatustegevus ei ole talle arengu eripära tõttu jõukohane, jätkata õppimist vene keeles. Kuid mis saab neist lastest hiljem? Kuidas saavad nad iseseisvaks ühiskonnas, mis on eestikeelne? Uuringud üle maailma on näidanud, et kõne- ja keelepuue ei ole takistuseks kodukeelest erinevas keeles õppimisel. Küll aga on oluline tagada neile lastele logopeediline tugi ning jõukohane õppematerjal. Samuti tuleb õpetades pidevalt meeles hoida, et keelepuudega laps ei suuda korraga omandada uut keelt ja ainesisu. Kui lapsel ei ole mõtlemiskeele taset, ei suuda ta samal ajal õppida ainet. Neile lastele on eluliselt oluline luua lihtsustatud õppevara, kus on arvestatud madalama keeleoskusega laste võimeid ja vajadusi. Sellise õppematerjali olemasolu annaks õpetajatele võimaluse samas klassis korraga õpetada näiteks muu kodukeelega ja erivajadusega lapsi. Praegu on olemas õpikud vaid riikliku õppekava järgi õppivatele hea keeleoskusega õpilastele ja LÕK-õppevara. Suurema osa õppematerjalide lihtsustamine on jäänud õpetajate õlgadele. 

Kokkuvõttes on oluline meeles pidada, et igal lapsel, sõltumata tema kodukeelest ja kultuurist, on õigus suhtlemisele ja ühiskonnas osalemisele. Kui kommunikatsioonihäire jääb õigel ajal märkamata, hakkab probleem lapse jaoks kasvama nagu lumepall. Teadlikult lapse keelekeskkonda kujundades ja vajadusel talle õiget tuge andes leiavad aga mitmed praegused ning tulevikus tekkida võivad probleemid lahenduse.