Eripedagoogika ja logopeedia tudengid lähevad üha sagedamini praktikale paarikaupa, mis loob unikaalse ja mitmetahulise õpikeskkonna.

Logopeedia ja eripedagoogika tudengid käivad magistriõppe teise aasta sügisel praktikal. Logopeedia tudengid töötavad viis nädalat lasteaias või koolis, täites logopeedi ülesandeid, millele lisandub kahe nädala vältel nõustamispraktika. Eripedagoogika tudengid töötavad alushariduse praktika raames neli nädalat lasteaias, kus hindavad lapse arengut, planeerivad ja analüüsivad õpetamist ning õpikeskkonda ja teevad koostööd õpetajatega.

Praktika peab kuuluma kõikide õpetajakoolituse erialade õppekavadesse, eripedagoogika ja logopeedia magistriõppekavas on praktikat kokku 40 EAP mahus. Tudengid rakendavad õpitud teadmisi ja oskusi magistriõppe viimase õppeaasta praktika ainetes. Paarina praktikale minek annab täiendava võimaluse üldpädevusi arendada. Mullu kinnitas vabariigi valitsus kõrgharidusstandardi muudatused, mistõttu peavad ülikoolid õpetama erialaoskuste kõrval ka elulisi oskusi.

„Praktika on juhendatud rollimäng – nagu õpetame lapsi mängima, toetades ja siis sammhaaval taandudes, toimub sama tudengitega,“ ütleb Tartu Pääsupesa lasteaias töötav eripedagoog Madli Vahtramäe. Tema sõnul on paarispraktika eelis see, et tudengid saavad omavahel arutada ja õppida koostööd: „Kahekesi saavad tudengid omavahel võrrelda vaatepunkte ja ühiselt eesmärke seada.“ 

Tudeng Maria Reiljan-Pircher kinnitab, et paarispraktika suurim väärtus on emotsionaalne tugi: „Pika ja intensiivse praktika jooksul oli mul alati olemas inimene, kes teadis täpselt, mida ma tunnen. Jagasime rõõme ja pettumusi, aitasime teineteist nõu ja jõuga.“ Sama kogemus toob esile praktika mitmed tahud – kuigi see pakub tuge, nõuab see kohanemist. 

„Mina eelistasin kõik konspektid kohe ära teha, kaaspraktikant jaotas töö pikema aja peale. Lõpuks leppisime tähtajad kokku, sest kompromiss oli vajalik,“ meenutab Reiljan-Pircher. Üldjuhul annab iga praktikant suurema osa tunde üksi, ent neid saab anda ka kahekesi. Koos tundi läbi viies sai Reiljan-Pircheri sõnul üks tudeng jälgida laste reaktsiooni ja teine neid juhendada: „Üksi oleks osa infost kindlasti kaduma läinud.“

Juhendaja perspektiiv

Juhendajate vaatest on paarispraktika keerulisem, kuid ka rikastavam. Vahtramäe tunnistab: „Kahe tudengi konspektid, arutelud ja küsimused tähendavad topelt ajakulu. On ette tulnud ka juhtumeid, kus olen pidanud lahendama konflikte tudengite vahel. Ühe praktikandiga oleks sellist muret vähem.“

Samas on ta kogenud, kuidas toimiv duo võib töö kergemaks muuta: „Kui tudengid tunnevad end kindlalt, võib paralleelselt toimuda kaks tegevust. Kui mõni laps jääks muidu ajapuuduse tõttu tähelepanuta, siis nüüd saavad nad vajaliku toe.“ Eriti kasulikuks peab ta seda individuaalset lähenemist vajavate laste puhul – üks tudengitest saab keskenduda ühele lapsele, sellal kui teine juhendab grupitegevust.

Jagatakse ka praktika lõpus toimuvat analüüsiprotsessi. „Tavaliselt peab juhendaja andma igale tudengile eraldi tagasisidet, aga paarina saavad nad üksteise kommentaaridest õppida, arutelu on mitmekesisem ja õppimine sügavam,“ selgitab Vahtramäe. Tartu Rõõmumaa lasteaia logopeed Signe Raudik lisab: „Kui üks tudeng eelistab struktureeritud lähenemist ja teine loomingulist, saan juhendajana kohandada tagasisidet nii, et see toetab mõlema arengut.“ 

Paaris praktiseerimise eelis on mitmekülgsus, kinnitab Järvamaa Rajaleidja keskuse logopeed Külly Kaarjas: „Mitu silmapaari näevad last eri nurkadest. Ka tudengite enda vahel tekib võrdlusmoment ja see paneb rohkem analüüsima.“ Ta lisab, et tudengid toovad endaga kaasa uusi ideid ja töövõtteid, misläbi saab ka juhendaja õppida. Kaarjas täheldab, et sageli viib just praktika käigus toimuv ideede vahetamine uuenduslike meetodite rakendamiseni, millest võidavad nii lapsed kui spetsialistid.

Sestap tuleb töös inimesega, eriti lapsega, rakendada sageli lisaks teoreetilistele teadmistele leidlikkust, empaatiat, koostööoskusi. „Sageli on vaja ühe ja sama probleemi lahendamiseks kasutada erinevaid töövõtteid, mistõttu on kolleegi vaadelda huvitav ka kogenud logopeedil,“ ütleb Kaarjas.

Haapsalu logopeed Keiu Barndõk toob esile, et paarispraktika aitab neid, kes muidu jääks liiga tagasihoidlikuks: „Kui tudeng on alguses ebalev, saab ta paariliselt tuge ja julgustust. See loob turvalise keskkonna eneseväljenduseks.“ Tema sõnul on oluline, et tudengid arvestaks teineteise tugevuste ja piiridega: „Kui üks on tugev planeerimises ja teine suhtluses, saavad nad kokku panna väga tasakaalustatud tunni.“

Lisaks paarilisele on praktika võtmeisik juhendaja. Tema roll ei piirdu ülesannete jagamise või tagasiside andmisega – ta on mentor, kes märkab, millal tudeng vajab lisatuge, millal suunamist ja millal lihtsalt julgustust. Raudik selgitab: „See pole ainult õpetamine – see on suhestumine. Minu ülesanne ei ole muuta tudengit kellekski teiseks, vaid aidata tal saada teadlikuks sellest, kes ta juba on ja kuhu areneda saab.“

Paarispraktikas on juhendajal rohkem vastutust, sest ta peab jälgima ka tudengitevahelist dünaamikat. Kui koostöö sujub, on tulemuseks rohkem enesepeegeldust, iseseisvust ja loovust. Kui aga tekivad pinged, tuleb juhendajal osata sekkuda. Madli Vahtramäe meenutab üht keerulist juhtumit: „Tekkis olukord, kus üks tudeng tundis, et tema panust ei märgata. Arutasime selle kolmekesi lahti ja tulemusena said mõlemad osalised parema kogemuse.“ Kaarjas rõhutab usalduse olulisust: „See on usaldussuhe – ma ei saa oodata, et tudeng avaneb, kui ma ei räägi temaga inimesena.“ 

Praktika kui karjääri alus

Praktika emotsionaalne pool on sageli alahinnatud, ent mõjutab tudengi karjäärivalikuid siiski. Intensiivne praktika võib tekitada ärevust ja ebakindlust, eriti kui tegu on esimese korraga. Paarispraktika aitab neid pingeid maandada. „See ei tähenda ainult töö, vaid ka emotsioonide jagamist,“ rõhutab Vahtramäe. „Kui kellelgi on halb päev või tunnis midagi ei õnnestu, aitab paariline kogemust lahti mõtestada ja toetab.“ 

Keiu Barndõk tõdeb samuti kogemuse olulisust: „Kui tudeng tunneb, et ta ei saa kohe kõike selgeks, võib see mõjuda motivatsioonile laastavalt. Hea paariline aitab hoida fookust, öeldes, et me olemegi siin õppimas, mitte täiuslikkust esitamas.“

Praktika on ka võimalus näidata end potentsiaalse kolleegina. Juhendajate sõnul on praktika sageli värbamisprotsessi osa. „Mu töökoht lasteaias sai alguse praktikast,“ meenutab Raudik. Barndõk lisab: „Kui tudeng näitab potentsiaali, annan tööandjale teada. Info liigub ka kolleegide vahel – heast praktikandist räägitakse.“ Tema sõnul on sageli just praktikal silma jäänud tudengid hiljem kiiremini tööle võetud.

Seejuures ei eeldata mitte rikkalikke oskusi, vaid eelkõige õiget suhtumist. „Ei pea kõike oskama, aga peab tahtma õppida ja areneda,“ selgitab Barndõk. „Praktika ajal näeb hästi ära, kes tuleb ainult kohustuslikku punkti täitma ja kes tahab päriselt valdkonnas tegutseda,“ lisab Vahtramäe. 

Kõikjal paarispraktika ei sobi

Samas on olukordi, kus paarispraktika pole võimalik või otstarbekas. TÜ haridusteaduste instituudi lektor ja SA Tartu Ülikooli kliinikumi logopeed Lagle Lehes toob esile kliinilise praktika eripärad: „Meditsiiniasutustes, mis osutavad teenuseid Tervisekassa rahastusel, on teenuste maht piiratud. Logopeed teostab päeva jooksul keskmiselt viis teraapiat või uuringut. Seega väheneb paarisjuhendamise korral tudengite iseseisva praktika maht oluliselt.“

Lisaks on mitmed olmelised takistused. „Logopeedide kabinetid on sageli väga väikesed. Vahel mõnda ruumi lihtsalt ei mahu,“ selgitab Lehes. „Sel aastal oli meil uuringuid, kui kabinetis oli kokku üheksa inimest, ja mõni tudeng pidi jääma ukse taha.“ Arvestada tuleb ka patsientide heaoluga. „Patsiendid, kes on niigi keerulises seisus, soovivad pigem turvalist ja rahulikku taastumisprotsessi,“ lisab ta.

Paarispraktika kui tulevase tööelu peegel

Paarispraktika peegeldab tulevase tööelu tegelikkust: koostöö, rollide jagamine, vastutus ja refleksioon on pädevused, mis arenevad just paarispraktikal. „See loob eheda ettekujutuse tööst, kus teeme iga päev koostööd kolleegidega,“ selgitab Raudik.

Praktika võimaldab tudengil mõista, milline sihtgrupp või töövorm talle enim sobib. Mõni tunneb end hästi koolilastega, mõni väikelastega, kolmas eelistab meditsiiniasutust. „Praktikal nuusutatakse päris elu ja vahel leitakse just seal tulevane tee,“ ütleb Vahtramäe. 

Barndõk paneb juhendajatele südamele: „Küsi tudengilt, mis teda inspireerib. Sageli on tal palju selgem visioon, kui me arvame.“ Ta soovitab igale juhendajale võtta aega sisulisteks vestlusteks, mitte ainult vormiliste analüüside jaoks. Juhendajad võivad saada nii väärtusliku kinnituse, et järelkasv on olemas ja motiveeritud. „See tiivustab,“ ütleb Vahtramäe. „Kui näed, et noored on motiveeritud, toetavad üksteist ja arenevad koos, siis on see suur rõõm.“

---

Statistikat

Õppeaasta	Juhendajate koguarv	Paarispraktikaid	Paarispraktikate osakaal (%)
2022	108	22	20.4
2023	248	62	25.0
2024	254	62	24.4

Allikas: TÜ