Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) esimeheks tagasi valitud Reemo Voltri rõhutab intervjuus, et õpetajate roll Eesti ühiskonnas peab muutuma nähtavamaks ja väärtustatumaks. Voltri hinnangul on õpetajate palga- ja töötingimuste parandamine otseselt seotud nende valmisolekuga enda eest seista.

Samuti toob ta esile vajaduse tagada õpetajate järelkasv ning toetada alustavaid haridustöötajaid. Intervjuus vaadeldakse ka streigiõiguse mõju, haridusleppe rolli, AI arengut ja EHL-i lähiaastate plaane.

Teid valiti taas Eesti Haridustöötajate Liidu juhiks. Mis oli teie jaoks selle üldkoosoleku kõige olulisem sõnum õpetajatele?

Kõige olulisem sõnum õpetajatele ja ka teistele haridustöötajatele on, et tuleb seista nii iseenda kui ka Eesti hariduse eest. Praeguses olukorras, kus ühiskond peab õpetajate tööd rohkem väärtustama, on kõige olulisem, et just õpetajad ise sellele tähelepanu pööraksid. Paremate töötingimuste saavutamiseks lihtsalt tuleb iseenda eest seista ning Eesti Haridustöötajate Liitu kuulumine annab selleks hea võimaluse. 

Olete juhtinud EHL-i alates 2012. aastast. Millised on olnud selle aja suurimad saavutused ja mis on jäänud kripeldama?

Suurim saavutus on, et EHL-i liikmeks olevate ametiühingute liikmete arv on kasvanud, ja seda eelkõige viimaste aastate jooksul. Tänu liikmeskonna suurenemisele oleme õpetajaid esindava organisatsioonina saanud riigi tasandil üha mõjukamaks partneriks ning meid kaasatakse hariduselu puudutavatesse töörühmadesse ja seadusloomesse. 

Oluline saavutus on ka õnnestunult ja seaduslikult korraldatud Eesti ajaloo suurim õpetajate streik 2024. aastal. Olgu mainitud, et see ei tulnud lihtsalt. Streik oli meie viimane õlekõrs, kuid edukas oli ettevõtmine just seetõttu, et saime viimaks kõigile asjaosalistele väga mõjuvalt selgitada, mille eest seisame. Tõime lisaks palgaprobleemile esile hariduse tähtsuse ja õpetajate töös esinevad probleemid laiemalt. Õpetajate sõnumid said väga laia kõlapinna.  

Kripeldab aga see, et õpetajaamet ei ole ikka veel ühiskonna silmis ihaldusväärne. Tegu on sedavõrd olulise ametiga, et see võiks olla esimene valik palju rohkemate noorte jaoks. See on kindlasti miski, mille muutmisse kavatseb EHL lähiaastatel panustada. 

Ütlesite, et eesmärk on viia õpetaja alampalk võrdseks teiste kõrgharidusega spetsialistide keskmise töötasuga. Kui realistlik see nelja aasta perspektiivis on?

Kindlasti ei ole see lootusetu, kuid sõltub sellest, kui olulisel määral on õpetajad ise valmis enda eest seisma. Mina kavatsen lähiaastatel teha palju tööd selle nimel, et EHL-i kuuluks rohkem õpetajaid ja teisi haridustöötajaid. See on viis, kuidas poliitilist tahet mõjutada. Sellega on isegi pisut tuli takus. Kardan, et lähiaastate jooksul võib meie hariduse kvaliteet saada suure põntsu. Kvalifitseeritud õpetajad lahkuvad ametist ja suunduvad töökohale, kus on parem palk. Järjest kasvab üle 60-aastaste õpetajate arv. Tunnid küll ära ei jää ja keegi ikka klassi ees seisab, kuid kas kõik need kvalifikatsioonita õpetajad – neid on juba neljandik õpetajaskonnast – võimaldavad meie noortele sellist väga head haridust, millega oleme Eestis harjunud? See on mõttekoht. 

Milliseid samme EHL kavandab, et õpetajate palga kasv oleks püsiv ega sõltuks ainult streigi või valimistsükli ajast?

Allkirjastatud streigi lõpetamise kokkuleppes on märgitud, et soovime riigiga palgakokkulepet mitmeks, ideaalis neljaks aastaks. See on periood, mille eest saab ka valitsus vastutuse võtta. Pikaajalised kokkulepped annavad kindluse ka noortele, kes õpetajaks õpivad või plaanivad seda teed minna. Teadmine, et kolme või nelja aasta pärast on õpetaja palk märkimisväärselt tõusnud, meelitab õpetajaametist huvitatud noori ülikoolis seda eriala valima. Samuti tahame, et õpetajaks õppinud noor haridusvaldkonnas jätkaks, mitte ei valiks pärast ülikooli parema palga tõttu teist ametit. Niisiis on meie eesmärk sõlmida palga ja töötingimuste suhtes pikaajalisi kokkuleppeid. Olgu mainitud, et selleks on oluline, et ka koolipidajad ehk eelkõige kohalikud omavalitsused oleksid valmis volitustega laua taha tulema. 

Õpetajate järelkasv on viimastel aastatel vähenenud. Kuidas saab EHL toetada noorte õpetajate kooli tulekut ja seal püsimist?

EHL seisab igakülgselt õpetajate huvide eest. Muuseas tudengid, kes õpetajaks õpivad, saavad astuda EHL-i ilma liikmemaksuta. See tähendab, et kõik liidu hüved, võimalused, juriidiline abi, soodustused ja info on tudengitele tagatud, ilma et nad peaksid ise maksma. Peale selle arendame välja noorte õpetajate tugivõrgustikku, et alustav õpetaja saaks esimestel aastatel EHL-ilt vajadusel täiendavat tuge. Tahame, et kõik meie liikmed oleksid hoitud

Paljud õpetajad kurdavad töökoormuse ja läbipõlemise üle. Kuidas saab liit sellele probleemile tõhusalt reageerida?

Läbipõlemise tunne tuleneb sellest, et meil ei ole regulatsiooni, mis määraks, missugused ja millises mahus tööülesanded kuuluvad õpetaja tööaja sisse. Vastavalt seadusele peaks õpetaja täistööaja korral töötama 35 tundi nädalas, kuid pole ühtset määratlust/kokkulepet, mis paneks paika, millised tööülesanded selle 35 tunni sisse mahuvad. Kui palju kulub kontakttundidele, lisaülesannetele, koosolekutele jms. Sageli kipub 35 tundi venima näiteks 50 tunni peale ja kurb on, kui suur osa tööst jääb tasustamata. See on üks põhilisemaid probleeme ning õpetajate töökoormuse küsimuse me haridusleppe sõlmimisel ka tõstatasime. Kahjuks ei olnud kohalikud omavalitsused nõus sõlmima täpsemaid kokkuleppeid õpetaja tööaja suhtes. Sellest olenemata on haridusleppes kokku lepitud, et täistööajaga töötava õpetaja koormus kontaktis õpilastega ei tohiks olla rohkem kui 21 tundi nädalas. Selle küsimusega tegeles eraldi töörühm, mis pani kirja õpetaja tööülesanded ning tõi välja, millised kohustused mahuvad 35 tunni sisse. Need ettepanekud on välja toodud meie kodulehel. Tahan õpetajatele tuletada meelde, et iga õppeaasta alguses, kui hakatakse koolijuhiga töökoormust kokku leppima, tasub see analüüs aluseks võtta. 

Sama küsimus puudutab lasteaiaõpetajaid, kelle kollektiivlepingu läbirääkimisi just alustasime. Loodame kokku leppida selle, millised ülesanded peaksid lasteaiaõpetajate 35 töötunni sisse mahutuma ja kui suure osa sellest ajast on õpetaja kontaktis lastega. 

Millist rolli näete tehisaru ja digitehnoloogia arengul õpetaja töö muutumises? Kas see on pigem oht või võimalus?

Reaalsus on, et tehisaru on koolides juba kohal ega kao kuhugi. Nüüd peame mõtted seadma selles suunas, kuidas korraldada õppetööd nii, et tehisaru mängiks teadmiste omandamisel ja edastamisel toetavat rolli. See on koht, kus õpetajatel tuleb end täiendada. Kindlasti ei pea me nüüd arvama või kartma, et 1. septembrist tuleb kõikides tundides kasutada tehisaru. Kõike tuleb võtta mõistusega. 

Sealjuures tuleb õpilastele õpetada, kuidas õppida tehisaru abil kiiremini ja efektiivsemalt, mitte lasta sel enda eest ülesandeid ära teha. Ühelt poolt on see kindlasti suur väljakutse, aga teisalt ka võimalus kujundada õpetamine ja õppimine efektiivsemaks. Me peame õpetajatena omandama oskused, kuidas tehisaru võimaluste abil oma rutiinseid tööülesandeid vähendada. TI-hüpe loob kõigi eelduste kohaselt ühtsed juhised, kuidas võtta tekkinud võimalustest maksimum. 

Oluline on ka, et noored pääsevad  riigi toel ligi kõrgel tasemel tehisaru lahendustele ja see vähendab õpilaste vahel digitaalset ebavõrdsust. Praegu on nii, et paljud noored kasutavad tasulist tehisaru rakendust, aga igaühel seda võimalust ei ole. Igal juhul ei tasu tehisaru ja digitehnoloogia pealetungi koolides karta. Oluline on lihtsalt keskenduda sellele, et tehnoloogia ei oleks õppimisel mitte ori, kes teeb ülesanded ära, vaid abistav tööriist, mis aitab teadmisi omandada. 

Kuidas tagada, et AI kasutamine koolides ei suurendaks ebavõrdsust ega asendaks inimlikku õpetajakogemust?

Lähiaastatel ei pea seda kindlasti kartma, kuid pikemas vaates on ka inimliku õpetajakogemuse säilitamise eesmärgil oluline võtta tehisaru koolides kasutusele juhitult. Nii nagu rääkis meie üldkoosolekul president Alar Karis: õpetajaamet ei kao kuhugi, kuid oskuslik tehisaru kasutamine võib muuta õpetajatöö efektiivsemaks. Seega jääb õpetajale rohkem mahti tegeleda õpetajatöö tähenduslikumate osadega, näiteks suhelda individuaalselt õpilastega või olla loov. See ongi ju õpetajatöö tähenduslik osa ja selle poole peakski püüdlema. Kindlasti ei pea aga kartma, et 1. septembrist kõik muutub ja õpetamine tuleb täielikult ümber mõtestada. Tehisaru kasutusele võtmine koolides on siiski protsess ning kohanemiseks ja katsetamiseks on aega nii õpetajatel kui ka õpilastel. 

Te mainisite üldkoosolekul, et EHL soovib kasvatada oma liikmeskonda suuremaks kui kunagi varem. Kuidas plaanite noori õpetajaid liiduga liituma innustada?

Nagu eelnevalt mainisin, siis pakume haridusvaldkonna tudengitele võimalust olla EHL-i liikmed liikmemaksuta. Lisaks mitmesugustele hüvedele ja soodustustele annab see võimaluse olla juba varakult osa suurest õpetajate kogukonnast. Selgitame välja ka seda, millised on parasjagu peamised mured ja kitsaskohad, millega maadlevad just noored/uued õpetajad. See annab meile infot, millest lähtuvalt saab EHL pakkuda edaspidi alustavatele õpetajatele parimat võimalikku tuge. 

Kuidas hindate Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöötahet ja -võimekust õpetajate huvide esindamisel?

Ministeeriumi poolt on aina rohkem kaasamist ja koostööd. Olen näinud, kuidas koostöötahe on aastast aastasse suurenenud ning EHL-iga arvestatakse varasemast rohkem. Kui nüüd poliitiline tahe ka kaasa tuleks, siis ei jääks need konkurentsivõimelised palga- ja töötingimused üksnes sõnadeks. Igal juhul on ministeeriumiga koostöö hea. Ka kogu haridusleppe loomise protsess oli suur koostööprojekt kahasse ministeeriumiga. 

Milline on EHL-i seisukoht koolivõrgu korrastamise ja väikekoolide sulgemise teemal? Kuidas tagada hariduse kvaliteet ka äärealadel?

Kahes esimeses kooliastmes peab haridus olema kättesaadav võimalikult kodu lähedal. Kolmanda kooliastme ja gümnaasiumi puhul on aga tarvis juba rohkem erialaõpetajaid ning selles osas ongi paljudes piirkondades probleeme. Lisaks on mure õpilaste arvuga. Meie demograafiline olukord on selline, et kolitakse üha rohkem linnadesse ning maakohtades jääb lapsi vähemaks. Kui ühes maapiirkonnas on näiteks kolmandas kooliastmes kolm või neli õpilast ning terve gümnaasiumi peale kokku kümme, tekib arusaadavalt küsimus, kas seda kooli on mõtet sellisel moel pidada. Kas seal suudetakse anda kvaliteetset haridust? Koolivõrgu korrastamisel on aga oluline silmas pidada, et hariduskvaliteet ei kannataks ning ka lapsevanematel ei tekiks lisakoormust transpordi korraldamisel jms. Need lahendused tuleb leida kõiki osapooli kaasates. Samuti, kui on näha, et õpilaste arv on vähenemas, ning on oodata, et kool sulgeb uksed, tuleb nii lapsevanemaid kui ka koolitöötajaid informeerida võimalikult varakult. 

Kui mõtlete aastale 2029 ja oma võimalikule järgmise ametiaja lõpule – millise tulemuse nimel kõige rohkem töötate?

Töötan selle nimel, et õpetajaamet oleks väärtustatud. See tähendab, et õpetaja palk oleks konkurentsivõimeline ja töökoormus mõistlik. Selleks peame üle riigil määratlema standardid, mis tagavad selle, et õpetaja saab igas Eesti piirkonnas tööle asudes olla kindel, et tema töökoormus on inimlik ning ta teenib väärikat töötasu. Nii saame üheskoos säilitada väga head hariduse. Et seda saavutada, peavad õpetajad enda eest seisma. Loodan, et nelja aasta pärast on vähemalt pooled õpetajad ja haridustöötajad leidnud tee EHL-i. 

Kuidas ise end õpetajatöö koormuse taustal vabal ajal maandate?

Kuna töötan väikese koormusega ka koolis õpetajana, venivad tööpäevad tõesti sageli väga pikaks, aga õpetajana töötamine annab mulle kui EHL-i juhile väga palju juurde. Maandan end eeskätt liikudes ja viibin nii palju kui võimalik värskes õhus. Olen olnud mägimatkaja ning käinud omal ajal ära ka Elbruse tipus (5642 m). Praeguseks on sellest harrastusest kasvanud välja tore traditsioon võtta igal suvel lastega ette üks pikem matk – hakkasime neli aastat tagasi Eestit läbivat RMK matkateed läbima ja oleme jõudnud ca 160. kilomeetrini. Just liikumine aitab pingeid maandada – on see siis kiire jalutuskäik või kolleegidega korvpalli mängimine. Igasugune liigutamine on abiks. Vaimu kosutan teatris.