• Kuna ChatGPT-l pole üldist universaalset ja kõigile ühtmoodi nähtavat väljundit, on raske avalikult hinnata, mida ta meie õpilastele pähe hakkab ajama.
• Kuidas peab õpilane suutma teha vahet, millist TI vastust usaldada?
• Kuna haridus määrab kogu meie ühiskonna tuleviku, tuleks lasta kõigil ühiskonnaliikmetel hinnata, mis suunas ChatGPT meie noori õigupoolest nügima hakkab.

Sügisest jõuab Eesti koolidesse tehisintellekt ehk TI. Mitte et õpilased ja õpetajad poleks TI-rakendusi juba mõnda aega kasutanud, aga nüüd käivitub see kõik kuidagi suuremalt ja ametlikumalt. Vist.

Jah, „vist“, sest kuigi stardipauk kõlab juba 21. augustil, pole keegi veel näinud, mismoodi see TI-toetatud õpe meie koolides välja hakkab nägema. 

28. mail õpetajate infotunnis rääkis Jaan Aru plaanidest luua rakendus, mis kirjelduse järgi kõlas väga OpenAI ChatGPT ümbrise (wrapper) moodi. Teisisõnu, kusagil taustal töötab ChatGPT mootor, mis üritab õpilase eest tööd mitte ära teha, vaid teda suunata. Ausa inimesena tunnistas Jaan Aru ka kohe, et see ümbris pole veel valmis ja tegelikult pole ka teada, kas või mis kujul see kooliaasta alguseks valmis saab. 

Ühest küljest on see täiesti arusaadav – me ehitamegi midagi, mida maailmas pole veel kunagi ehitatud. Teisest küljest hakkab reaalsus korrektiive tegema. Enam ei räägita mitmest mudelist, enam ei lubata, et meie õpikud saavad ChatGPT-le kättesaadavaks, õpihaldussüsteemi esialgu veel ei paista jne.

Haridust on kogu aeg reformitud

Mul ei ole midagi haridusreformi vastu. Mina alustasin oma kooliteed minister Elsa Gretškina ajal ja no hullemaks ikka minna ei saa. Haridust on kogu aeg reformitud ja haridus peabki ajaga kaasas käima. Aga TI-hüppe puhul on mõned asjad ka teistmoodi.

Näiteks on õppematerjalid hariduse ajaloos senimaani põhimõtteliselt avalikud olnud. Ma võin minna raamatukokku ja võtta ette kõik praegu koolis kasutatavad õpikud ning kui kusagil näeb ringjoon välja nagu ellips, võin ma selle üle pahameelt avaldada ja üldsus saab hinnata, kas õigus on minul või õpiku autoril.

Aga keelemudelipõhine õpe tugineb olemuslikult läbitungimatule materjalile. Isegi kui ChatGPT teeks kõik oma närvivõrkude treenimisel saadud kaalud avalikuks, ei suudaks ikkagi mitte keegi selgitada, miks ta küsimuste peale just niisuguseid vastuseid (või suuniseid) annab. Kes vastutab, kui keelemudel hakkab looduslootunnis kreatsionismi propageerima? 

Tegin ChatGPT vaba versiooniga väikese katse ja uurisin talt maakera vanuse kohta. Ta esitas mulle jonnakalt kahte versiooni: ühte piiblist ja teist, mis põhineb loodusteaduslikel uuringutel. Igasugune katse küsida, kumb neist on objektiivne tõde, lõppes filosoofilise loenguga tõe eri vormidest. Kas niimoodi kasvavadki poliitikud, kes kasutavad oma otsuste põhjendamiseks „alternatiivseid fakte“?

Te võite ChatGPT-ga sama katse teha, aga muidugi pole kindel, et saate samasuguse tulemuse. Ja selles peitubki minu sügav mure: kuna ChatGPT-l
pole üldist universaalset ning kõigile üht moodi nähtavat-mõistetavat väljundit, on raske avalikult hinnata, mida ta õigupoolest meie õpilastele pähe hakkab ajama. 

Millist vastust usaldada?

Kui filosoofiatunnis on ehk tõesti kasulik tõe suhtelisuse üle arutleda, siis reaalteadustes taotleme ikkagi selgust. Olen erialalt matemaatik ning muidugi olen lasknud eri mudelitel mitmesuguseid matemaatikaülesandeid lahendada. Jah, standardsemaid ülesandeid, mida õpikutes tulpadesse kogutuna leida võib, teeb TI hästi, sest nende kohta leidub väga palju materjali mudelite treenimiseks. Aga veidigi mittetriviaalsemal puhul jääb TI hätta. 

Andsin talle ühe ülesande 2025. aasta matemaatikaolümpiaadi piirkonnavoorust. TI (milleks seekord oli Google Gemini) sai hakkama. Üldistasin ülesande juhult n = 2 juhule n = 3. Jälle lahendas ära. Andsin ette ka juhud n = 4 ja n = 5 ning uuesti tuli lahendus. Ainult et seekord oli TI mõned lahendid maha maganud, kusjuures väljundis väitis ta enesekindlalt, et kõik vastused on käes. Alles pärast mitmekordset üleküsimist tunnistas Gemini, et eksis esimesel katsel.

Nüüd kerkib küsimus: kuidas peab õpilane suutma teha vahet, millist TI vastust usaldada ja millist mitte? Jah, muidugi rõhutatakse TI-põhisest õppest rääkides alati, et TI vastusesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Aga mainitud ülesannete lahendusteks kirjutas Gemini mitu lehekülge rehkendusi, mida on ausalt öeldes väga tüütu läbi lugeda ja kust näpukat leida pole üldse lihtne. 

Siinkohal peitubki minu jaoks TI kasutamise paradoks: inimene saab TI-le delegeerida ainult ülesandeid, mida ta ise tegelikult juba oskab lahendada, sest muidu ei suuda ta väljundi korrektsust hinnata. Nii näiteks tõuseb tarkvaraarenduses TI-agentidest suurt tulu vanemprogrammeerijatele, kes saavad nende abil rakendusi luua palju efektiivsemalt. Nooremarendajate käes kipub TI aga kirjutama suure hulga „spagetikoodi“, millest keegi õieti aru ei saa, mida on raske hallata, parandada jne. 

Paraku pole ainult TI-koodi genereerides (ehk „vibe-kodeerides“) võimalik õppida aru saama, milline kood on kvaliteetne ja milline mitte. Selle kogemuse omandab programmeerija ikkagi asju ise läbi tehes. Programmeerijate järelkasvu seisukohast on risk see, et üks vanemarendaja muutub koos TI-ga sama efektiivseks kui kümme nooremarendajat ja seetõttu pole ettevõtetel enam kuluefektiivne nooremarendajaid palgata. Sellega aga saetakse muidugi seda oksa, millel istutakse. 

Avagem ligipääs kõigile!

Programmeerimise näide võib olla reljeefne, aga minu meelest väljendab see üldisemat probleemi TI rakendamisel hariduses: TI-d saab palju paremini kasutada omandatud oskuste võimendamiseks kui oskuste omandamiseks. 

HTM-i haridustehnoloogia juht Riin Saadjärv ütles hiljutises intervjuus: „Ministeerium annab tehisarule ette oma reeglid, mis näeb ette, et loodav mudel ei anna ise vastuseid ja läbi selle on välistatud ka tehisaru eksimise võimalus.“ Seega siis TI ei eksi, sest ta ei väidagi üldse mitte midagi? Kas ikka päris niimoodi on võimalik kasulikku tuutorit üles ehitada? Ma sügavalt kahtlen, aga no võib-olla et on kah. Me ei tea. 

Ja mulle valmistab muret, et me ühiskonnana laiemalt ei saagi seda väga hästi teada, sest praeguste plaanide kohaselt tehakse ChatGPT-põhine tuutor kättesaadavaks ainult õpilastele ja õpetajatele. Kuna haridus määrab kogu meie ühiskonna tuleviku, oleks minu meelest õige lasta kõigil ühiskonnaliikmetel hinnata, mis suunas ChatGPT meie noori õigupoolest nügima hakkab. 

Tehkem ligipääs kõigile Eesti inimestele. Nii nagu on õpikud-töövihikud kõigile huvilistele hindamiseks kättesaadavad.