Narva koolides saab läbi esimene eesti õppekeelele ülemineku aasta. Muutused on olnud kiired, valulised ja keerukad, kuid ka lootustandvad. Kuidas koolid ja õpetajad selle keerulise protsessiga hakkama on saanud, mis on olnud kõige keerulisem ning mis ootab ees järgmisel õppeaastal?

Rääkisime Narva kultuuriosakonna juhataja Larissa Degeliga, kes avab otsekoheselt, milline on olukord Narva koolides ülemineku esimese aasta lõpuks.

Kuidas teil tegelikult läheb?

Alles mai alguses lõppes HTM-i algatatud haldusjärelevalve, mis kestis kaks kuud. Selle õiendis on kirjas, et üleminekuklasside tundides „rääkisid õpetajad valdavalt eesti keeles. Tundides kasutatud õppematerjal oli eestikeelne. Kõikide vaadeldud tundide klassipäevikute sissekanded olid eestikeelsed.“

Milline oli järelevalve metoodika ja miks te arvate, et selle tulemusi võib usaldada?

Nendele, kes seda kokkuvõtet ei usu ning kes on veendunud Narva koolides ehitatud Potjomkini külades, valmistan pettumuse, sest HTM-i koordinaatorite tunnivaatluse metoodika on välistanud olukorra kõikvõimalikud ilustused ja parandused. Igas vaadeldavas tunnis viibis koos HTM-i koordinaatoriga ka Keeleameti esindaja.

HTM-i koordinaatorid käisid tundides ette teatamata: keegi meist ei teadnud nende täpseid plaane, vaatlejad pidid olema valmis liikuma linnas koolide vahet üsna lühikese etteteatamisajaga. Missuguse õpetaja tundi selles koolis aga vaadelda kavatsetakse, ei teadnud vaatleja, koolijuht ega õpetaja kuni koolikellani, millega tund algas.

Kas 73% tundidest eestikeelsena on teie hinnangul hea tulemus? 

Järelevalve õiendis on kirjas, et eestikeelseks loeti 73% vaadeldud õppetundidest. Sellele tulemusele on mõnevõrra avaldanud mõju lähenemine, kuidas HTM õpetajate tööd hindas, ning mille alusel järeldas, kas tund oli või ei olnud eestikeelne. Meie koolides töötab alles sellel õppeaastal Narva kooli tööle asunud, väljastpoolt Ida-Virumaad Narva tulnud uusi õpetajaid, kes vene keelt üldse ei oska. Tunnivaatluste protokollides võib leida ka selliseid järeldusi, et vene keelt mitteoskava õpetaja tund ei olnud eesti keeles (st seda ei loetud eestikeelseks). Põhjus on ilmselt tunni hindamise metoodikas, näiteks ei loetud eestikeelseks õppetundi, kus õpilased pöördusid õpetaja poole ja vastasid õpetajale vene keeles; rääkisid õppetöös osaledes omavahel vene keeles jne. On selge, et 4. klassis õppivatele lastele, kes on õppinud esimesest kuni kolmanda klassini vene keeles, on see esimene aasta õppida ainult eesti keeles. Ja meil on uusi õpetajaid, kes pole varem lastega töötanud, kelle emakeel pole eesti keel. Nii lapsed kui õpetajad on enda jaoks täiesti uues situatsioonis ja olukorra laabumiseks läheb aega. 

Milliseid raskusi on teil olnud õpetajate leidmise ja keeleoskuse arendamisega?

Uued ja alles alustavad õpetajad, nagu ka karjääripöörajad, vajavad aega kvalifikatsiooninõuetele vastamiseks: õpingute lõpetamiseks või kutse saamiseks, ka vajaliku täiendusõppe (eeskätt LAK-õppe metoodika) läbimiseks. Raske on ka hariduslike erivajadustega õpilaste klassides: on üsna lootusetu leida eripedagoogiliselt pädevaid ja eesti keelt nõutaval tasemel oskavaid õpetajaid. Narvas on kaks munitsipaalkooli, kus hariduslike erivajadustega õpilasi on rohkem kui teistes koolides: 6. kool otsib järgmiseks õppeaastaks üle 20 uue õpetaja, Paju kooli vajadus on 18 uut õpetajat.

Kuidas valmistasite ette üleminekut eestikeelsele õppele?

Hakkasime aastal 2023 õpetajate ja juhtkondade tegelikku keeleoskust kontrollima – üleminekuni oli veel aasta, piisav ajavahemik keeleoskuse parendamiseks. Keeleõppekursustel osalejate arv kasvas märkimisväärselt, keeleõpperühmi oleks võinud veelgi rohkem olla, kuid õpetajaid õpetavad õpetajad olid linnas suur defitsiit. Ühe aastaga jõudis keelelähetusel osaleda üle 70 haridustöötaja. Meile oli äärmiselt tähtis, et õpetajatel, kes üleminekuklassi ette astuvad, oleks nii kehtiv keeleoskust tõendav dokument kui tegelik keeleoskus.

Jaanuaris 2024 alustasime põhjaliku analüüsiga: kui palju on meil õpetajaid C1-ga, kui palju B2-ga ja kui kaugel on nad C1-st? Kui paljudel B1-tasemel eesti keelt rääkivatest õpetajatest oleks võimalik jõuda B2-tasemele, kui palju vajame uusi õpetajaid?

Kui palju õpetajaid on pidanud töölt lahkuma ja kas neile on leitud asendajad?

Ülemineku esimesel aastal on meie koolide probleemid täpselt samad nagu teistel omavalitsustel: vajame kvalifikatsiooninõuetele vastavaid õpetajaid ja tugispetsialiste. Aga meie eripära on, et vajame neid kohe ja väga palju korraga. 2024. aasta jaanuari analüüs näitas, et suure tõenäosusega pidid augusti esimesel päeval kaotama töö ligi 150 õpetajat ja paarkümmend tugispetsialisti. Ehk eelmisel suvel otsisime korraga pea paarisadat õpetajat-tugispetsialisti.

Sellest hoolimata alustasid kõik üleminekuklassid õppeaastat eesti keeles. 

Milline oli teie jaoks ülemineku jooksul kõige keerulisem hetk?

Eestikeelsele õppele minnakse nii lasteaedades kui koolides üle pidevalt väheneva laste arvu taustal: üleminekueelsel suvel panime kinni ühe kooli, ühe lasteaia ning neli lasteaeda liitsime kaheks. Kümne viimase aastaga on Narva lasteaedades käivate laste arv vähenenud 36% (2015. aastal – 2917 last, 2025. a –1880 last).

Üleminekuga seotud muudatused on keerulised, kuid viivad edasi. Kõige valusam samm polnud seotud mitte üleminekust tingitud muudatustega, vaid Soldino kooli sulgemisega laste arvu vähenemise tõttu. Kuigi nii lapsi kui õpetajaid ootasid keeltelütseum ja kesklinnas asuv täiesti renoveeritud uus koolimaja koos sõbraliku kooliperega ning planeerisime viia vanast koolimajast klassid nii lütseumisse kui uude koolimajja üle klassikomplektidena, tähendas see kõik lastele ja paljudele õpetajatele siiski lahkumist oma vanast koolimajast, mis oli aastakümnetega südamelähedaseks saanud.

Ülemineku ettevalmistus nõudis ka teisi suuremaid muudatusi, nt lasteaiad läksid üle ühe õpetaja ja kahe abiõpetajaga töökorralduse mudelile (enne üleminekut oli meil peaaegu kõigis rühmades kaks õpetajat ja üks abi), B2-tasemel eesti keelt oskavad lasteaiaõpetajad (kes ei saanud selle keeleoskuse tasemega lasteaiaõpetajana jätkata, sest lasteaiaõpetaja koht eeldas juba ülemineku esimesel aastal keeleoskust C1-tasemel) otsisid tööd koolides, kus praegu ja veel järgmised 3–4 aastat on võimalik jätkata vene õppekeelega klassides. Õpetajate liikumine koolide ja lasteaedade vahel ei teinud ettevalmistusi uueks õppeaastaks lihtsamaks.

Kuidas olete lahendanud probleemid õppematerjalide puudusega, eriti 4. klassides?

Kohe esimestel septembrinädalatel sai selgeks, et 4. klassidele sobivaid õpikuid pole – õppematerjalide ettevalmistamise suur koormus laskus 4. klassides töötavate õpetajate õlgadele. Eesti keele kui teise keele õppekava järgi töötavatele klassidele sobivaid õpikuid pole senini. 4. klassidele mõeldud eesti keele õpikus, mille koolid soetasid alles paar aastat enne üleminekut, on tõlge vene keelde. Kuigi õpikud on veel kasutuskõlblikud (ja neid polegi millegi vastu välja vahetada, uusi õpikuid ju pole), ei sobi need enam klassidele, kes õpivad nüüd eesti keeles.

Millised on suurimad probleemid tugispetsialistide leidmisel ja kuidas te neid lahendada püüate?

Tõsine probleem on ka tugiteenuste osutamise korraldamisega. Enam-vähem rahuldav on olukord sotsiaalpedagoogidega (nende peale koolid lasteaedadega ei konkureeri), kuid logopeedide-eripedagoogide ja psühholoogidega (keda vajavad nii lasteaiad kui koolid) on olukord väga keeruline. Aasta enne ülemineku algust tegime koos teiste Ida-Virumaa omavalitsustega ja Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu juhendamisel katse luua maakondlik tugikeskus, kuid siis oli juba selge, et isegi kui meil õnnestub saada raha projekti töökeskkonna loomiseks, pole meil pärast 1. augusti 2024 enam inimesi, keda tugikeskusesse tööle võtta, sest valdava osa keeleoskus ei vasta kvalifikatsiooninõuetele. 

Tugiteenuste sisseostmise katse luhtus ka, sest maakonnas pole kedagi, kes osutaks kvalifitseeritud tugiteenuseid meie koolidele ja lasteaedadele vajalikus mahus.

Tugispetsialistide probleem pole teadupärast aga Ida-Virumaa spetsiifiline probleem. 

Siiski määrati viiele munitsipaalkoolile kuuest ettekirjutused, mille täitmise tähtaeg on juba tänavu 1. septembril. Seda hoolimata järelevalve ärakuulamisel esitatud taotlustele pikendada tähtaega vähemalt aastani 2026, sest kahel viimasel aastal pole ühelgi väljakuulutatud konkursil tulnud ühtegi kvalifikatsiooninõuetele vastavat kandidaati. Kolme kuuga peame leidma kolm koolipsühholoogi ning sama palju eripedagooge ja logopeede. Ettekirjutuste täitmata jätmisele järgneb sunniraha määramine. Ettekirjutused ega sunniraha ei aita tugispetsialistide puuduse probleemi lahendada – koolid üle Eesti ja eriti Ida-Virumaa koolid, kus õpetajaid ja tugispetsialiste on praegu kõige rohkem puudu, vajavad konkreetseid samme ja ühiseid lahendusi riigi tasandil.

Mida sooviksite öelda õpetajatele ja tugispetsialistidele, kes kaaluvad tööle tulekut Narva?

Narvas on kuus munitsipaalkooli: põhikooli- ja gümnaasiumiastmega ligi 800 õpilasega keeltelütseum, 250 õpilasega 6. kool, ajaloolises Kreenholmi linnaosas asuv üle 550 õpilasega Kreenholmi kool, ilusa ja uue koolimajaga Kesklinna kool – kõige suurem kool linnas. Suuruselt teine, Pähklimäe kool, kus õpib 865 õpilast, saab koos linna kõige väiksema, Paju kooliga uue maja rahvarohkes Soldina linnaosas aastaks 2029.

Lisaks kümmekonnale tugispetsialistile otsivad kuus Narva munitsipaalkooli järgmiseks õppeaastaks ka 75 õpetajat: kõige rohkem vajame klassiõpetajaid ja LTT-aineõpetajaid, aga ka liikumis-, tehnoloogia-, muusika, kunsti- jt õpetajaid. Muidugi otsime ennekõike kvalifikatsiooninõuetele vastavaid õpetajaid, kellele pakume täiskoormust.

Väljastpoolt tulijatele katame osaliselt üürikulud, kõigile eesti keeles õpetavatele õpetajatele taotleme 910-eurost palgalisa. Oleme valmis ka erilisteks lahendusteks, nt (sõltuvalt ainest ja õpilaste vanusest) õppetöö osaliseks või täielikuks korraldamiseks veebi teel. Harjutame tänavu seda õppevormi, osaledes Tallinna Haridusameti algatatud matemaatika veebiõppe katseprojektis: Narva Kesklinna Kooli 8. klass õpib matemaatikat veebis koos Tallinna koolidega eesti keeles. 

Tere tulemast Narva koolidesse! Ootame teid, õpetajad ja tugispetsialistid! Viimase hetke info leiate Narva veebilehelt hariduse valdkonna tööpakkumiste rubriigist.