Eesti Haridusteaduste Ajakirja (EHA) värskest ajakirjanumbrist leiate üheksa väga aktuaalset teadusartiklit Eesti haridusteadlaste Eestis tehtud uuringutest. Eripedagoogika ning kaasava hariduse õpikute toimetajad tutvustavad hiljuti valminud kogumikke. Ülevaateartikkel on viimase paarikümne aasta uuringutest laste kirjaoskuse arengus. 

Kõik artiklid väärivad lugemist ja tutvustamist, kuid siinkohal avame neist valiku. 

Jyväskylä Ülikooli professor Marja-Kristiina Lerkkanen toob laste varase kirjaoskuse uuringutest välja peamise sõnumi: laste kirjaoskuse arengut saab kodus ja koolis väga palju toetada. Kodune tugi kirjaoskuse arengule võib olla suunatud konkreetselt keele arengule, näiteks koos häälimine, või seisneda keele arengut toetavas tegevuses, näiteks koos raamatute lugemises. Eriti suur mõju on vanemate toel laste kirjaoskuse arengule eelkoolieas. Lisaks kirjaoskuse arengule toetab nende tugi soojust ja lähedust lapse ja vanema suhetes. Head suhted ja soojus on olulised ka laste kirjaoskuse toetamisel koolis. Artiklis tuuakse mitmeid näiteid uuringutest, mis tõestavad, et laste, sealhulgas hariduslike erivajadustega laste keel ja kõne arenevad jõudsamalt, kui neil on õpetaja ja kaaslastega head suhted ning sellele lisandub veel õpetaja toetav juhendamine. 

Toetavaks juhendamiseks on õpetajatel vaja aru saada, millised on lapse teadmised ja oskused ning tema areng. Tallinna Ülikooli meeskond Anne-Mai Meesaku juhtimisel on loonud viieaastaste laste kognitiivsete protsesside, keele ja kõne, matemaatika, õpi- ning sotsiaalse pädevuse hindamise vahendi, mis on kõigile lasteaiaõpetajatele kasutamiseks veebis kättesaadav. Hindamisvahend LAHE on ehitatud üles mängulistele ülesannetele, mille käigus hinnatakse mitmesuguseid pädevusi. Artiklis kirjeldatud LAHE katsetamise tulemusena on õpetajatel nüüd kasutamiseks normeeritud hindamisvahend, mis tugineb lasteaia õppekavale. Selle abil saab hinnata laste arengut ning planeerida õppetegevusi selle toetamiseks. Harno kodulehelt on kättesaadavad ka hindamisvahendi tasuta veebikoolitus ning juhend. 

Üldpädevuste teemat jätkab Tartu Ülikooli teadlaste Karin Konksi ja Margus Pedaste artikkel põhikooliõpilaste digihoiakutest ja -oskustest. Teema puudutab kõiki õpetajaid, kuna päris digivaba on õppetöö harva. Uuringus leiti, et Eesti lapsed ei pelga digivahendeid, kuid peavad keeruliseks paljude digikeskkondade vahel laveerimist ning hindavad sellist kognitiivset koormust suureks. Õpilasi, kes eelistavad digitundi tavatunnile, on umbes sama palju kui neid, kes eelistavad tavatundi digitunnile. Õpilaste teadmised digimaterjalide loomisest ning enda ja teiste kaitsmisest digimaailmas on pigem head ning arusaadavalt vanematel õpilastel paremad kui noorematel. Seevastu programmeerimisoskused ning digivahendite tehniline pool on meie õpilastel natuke nõrgemad. Artikkel juhib tähelepanu, et digivahendite kasutamisel õppetöös on vaja kindlaks teha õpilaste teadmised, oskused ja hoiakud, et ainesisu õppimist kõige tõhusamalt toetada. 

Digipädevuse kõrval on väga oluline kõiki kooliastmeid läbiv õpilaste karjääripädevus. Seni ei ole Eesti koolides olnud ühtset vahendit õpilaste karjääripädevuse hindamiseks. Selle tühimiku on täitnud Triin Liin ja tema kolleegid Tartu Ülikoolist. Artiklis kirjeldavad nad põhikoolilõpetajatele ja gümnasistidele suunatud karjääripädevuse küsimustiku loomist ning toovad välja Eesti õpilaste tugevused ja arengukohad karjääripädevuses. Eesti õpilased on oma karjääri planeerides küllaltki eneseteadlikud. Samas napib neil tehnilisi teadmisi ja oskusi karjääriinfo otsimiseks ja oma valikute analüüsimiseks. 

Mitu EHA uue numbri artiklit keskendub õpetajate ja tugispetsialistide heaolule ning seda toetavatele teguritele, mis on Eesti hariduse üks päevakohasemaid ja põletavamaid teemasid. Selle kõrval ei tohi aga ära unustada ka koolijuhte ning nende heaolu. Marcus Ehasoo ja Eve Eisenschmidt Tallinna Ülikoolist uurisid, kuidas näevad koolijuhid enda töönõudmisi, ressursse ning millisena tajuvad koolipidajate tuge enda tööle. Koolijuhid peavad enda töös kõige keerukamaks pidevat vajadust olla kohal ning tegeleda väga erinevate probleemidega samal ajal. Artiklis tuuakse välja, et koolipidajate tugi koolijuhtidele varieerub suuresti ning on juhi enesearengu või kooli strateegilise juhtimise koha pealt kohati ka ebasüsteemne ja puudulikki. Autorid esitavad koolipidajatele konkreetsed soovitused, kuidas koolijuhtide tööd raamistada ja toetada. 

EHA laiem eesmärk on avaldada eesti keeles kaasaegseid ja päevakohaseid teadustöid Eesti hariduselust. Igas numbris avaldatakse ka üks ülevaateartikkel maailma tippteadlaselt.

Tutvu EHA vabanumbri artiklitega eha.ut.ee/25/.