Põhikooli lõpueksamite toimumise aja varasemaks toomine on kütnud kirgi ja tekitanud küsimusi eksamite järelgi. Õpetajate hinnangul olid eksamid kokku pandud kiirustades, küsimustes oli hooletusvigu ja nende sõnastus kohati segane. Tavapäratud olid ka koolidesse saadetud kaaskirjad täpsustustega.

Näiteks eesti keele eksamil oli viga teises lugemisülesandes (populaarteaduslik tekst „Kotkad Eestis“). Ümbrikus oli kaaskiri, mis andis teada, et ülesandes 1.2 on trükiviga ja tarbetu lausekordus. Ei olnud aga kirjas, mis veaga on tegemist, sellest tuli ise aru saada.

„Sigimisedukuse“ asemel oli „seigimisedukus“ ja üks lauseosa kordus. See viga tekitas lastes küll väikest segadust.

„Üldiselt polnud eesti keele eksam väga raske, aga võõrnimede käänamist ülakomaga või mitte ei peaks eksamil küll kontrollima,“ märkisid õpetajad. Mõni õpetaja oli selle teema juhuslikult läbi võtnud, kuna õpilane oli konsultatsioonis küsinud.

Matemaatikaeksami toimumise ajal saadeti koolidesse teade (kirjaviis muutmata): „Eksami hindamisjuhendisse (ülesande 1 alaülesanne 3) on sattunud eksitav viga. Õige tuleb lugeda vastus, et kõige sagedamini esines tulemus 6 punkti, selle sai 8/25 õpilastest (ehk 32% õpilastest).“

Ajalooeksamil oli küsimus baaside lepingu ja Poola vallutamise kohta: kas Poola vallutati enne või pärast baaside lepingut. „Sündmus toimus samal päeval, 28. septembril. Küsima oleks pidanud Poola sissetungi kohta, mis toimus mõned kuud varem. Aga ka sellisel juhul oleks see norimine, sest varasemalt on enne-pärast-küsimused olnud ikka aastate erinevusega,“ märkisid õpetajad.

Keemiaeksamis oli õpetajate hinnangul viga. 8. ülesandes tuli parandada reaktsiooni põhjal valed väited õigeks. Väide: „Hapnik käitub selles reaktsioonis redutseerijana.“ Õigeks loeti: „Hapnik käitub selles reaktsioonis oksüdeerijana.“ Aga õpetajate arvates oleks pidanud õigeks lugema ka „Lämmastik käitub selles reaktsioonis redutseerijana“.

Päev pärast eksamit oli eesti keeles ja matemaatikas esimest korda veebikohtumine Harno esindajaga. Seal lepiti kokku, kuidas lisaks võtmele veel hinnata võib.

„Kuid neid kokkuleppeid ei fikseeritud. Kes osales, see kuulis. See tähendab, et riigi lõikes võib parandamine ka selles osas erineda. Suuremates linnades on õpilasele aga iga punkt oluline,“ täheldasid õpetajad.

Õpetajate ja õppejuhtide hinnangul oleks võinud asjad rahulikult üle kontrollida ja teha eksamid ajal, kui neid on tavaliselt tehtud. Koolid on olnud hädas igas mõttes: teemasid ei jõua läbida, kogu koolielu on pea peal ja närvis lõpetajad tavalisest veel rohkem segaduses. Räägime vaimse tervise tähtsusest, aga tegelikkus on midagi muud.

---

KOMMENTAAR

Harno hindamiskeskuse juht Alge Ilosaar:

Põhikooli lõpueksamite ajad määrab Haridus- ja Teadusministeerium, Harno ülesanne on eksamid ette valmistada ja läbi viia vastavalt kehtestatud ajakavale. Tänavune põhikooli eksamiperiood toimus tavapärasest varasemal ajal, kattudes suuresti riigieksamite perioodiga, mistõttu oli ka Harno töökoormus selgelt suurem – ettevalmistus, korraldus ja hindamiseelne töö tuli olemasoleva koosseisuga ära teha lühema aja jooksul.

Sellises olukorras tuli ette ka kahetsusväärseid, kuid inimlikke eksimusi, mis oleksid tavapärase ajavaruga tõenäolisemalt välditavad. Vead ei jäänud eksamitööde täiendaval ülevaatamisel siiski märkamata ja koolidele edastati koos eksamitöödega täpsustused kaaskirja vormis. Kaaskirja ei saanud lisada vigast lauset, kuna see ei olnud turvakotis ning kaaskirja varasem avamine oleks tekitanud võimaliku eksamitöö alusteksti lekkimise ohu. Kõigi eksamitööde uuesti trükkimine polnud põhjendatud, kuna oleks tähendanud ebaproportsionaalset lisakulu.

Nõustume, et sõnastus oleks saanud mitmel puhul olla selgem, seega on õpetajate kriitika mõistetav. Samas ei ole ka parima tahtmise korral võimalik ette näha kõikvõimalikke lahenduskäike ja tekkivaid olukordi, samuti kõiki veakohti, kuigi püüdsime seda sel aastal teha. 

Et õpetajaid toetada, korraldati veebiseminar, kus hindajatel oli võimalik küsimusi esitada. Sarnased arutelud on varasemalt toimunud individuaalselt iga kooliga eraldi, seekord oli võimalik kõigil küsimused korraga ära küsida ning ka teiste koolide esitatud küsimustele vastuseid kuulda. Viisime seminari läbi esimest korda ka põhiainetes, et pakkuda muuhulgas tuge õpetajatele, kel pole koolis sama aine õpetajatest koosnevat komisjoni, kellega alternatiivseid lahenduskäike arutada. Ühtegi hindamisjuhendit seminari käigus ei muudetud.

Absoluutset võrdsust ei ole praeguses olukorras võimalik saavutada, selleks peaks töid hindama tsentraalselt, nagu riigieksamite puhul, kus iga konkreetset ülesannet hindab üks hindamisrühm ja eriolukorrad arutatakse läbi ja lahendatakse kohapeal.

Hindamisjuhendis on öeldud, et kõiki vastusevariante ei ole võimalik ette anda, aga sellegipoolest tuleb kõigi õigete vastuste eest õpilasele vastavad punktid anda. Seega ei vasta tõele väide, et keemiaeksamis oli viga. „Lämmastik käitub selles reaktsioonis redutseerijana“ on õige vastus ja ehkki seda ei olnud hindamisjuhendisse lisatud, loetakse see siiski õigeks.

Eesti keele lõpueksam koosneb ülesannetest, mis mõõdavad ainekava ulatuses õpilaste keeleteadmisi ja -oskusi, sealhulgas õigekirja valdamist. Võõrnimede käänamine, ka ülakoma kasutamine kuulub õigekirjaoskuse hulka ning on kooskõlas ainekavas sätestatud nõudega, et põhikoolilõpetaja tunneb ja rakendab õigekirjareegleid. Eksami koostamise raames on ülesannete vastavust ainekavale hinnanud sõltumatu ekspert ning eksami ainekavale vastavuse kohta on koostatud ka vastavustabel. Mõlemad kinnitavad, et eksamiülesanded, sh ülesanne 2.5, on kooskõlas põhikooli eesti keele ainekava nõuetega.

Mõistame hästi, et tänavune eksamiperiood on koolide jaoks olnud tavapärasest pingelisem ning igati õigustatud on ootused, et eksam oleks selge ja ühtlane. Oleme koolijuhtide ja õpetajatega tihedalt suhelnud ja palunud ebamugavuste pärast vabandust. Saadud tagasiside on kahtlemata väärtuslik, jagame seda ka Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning täname koole kannatlikkuse ja koostöö eest.