Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) vaheline töötüli õpetajate palkade küsimuses lõppes möödunud reedel riikliku lepitaja juures erimeelsustega. Sellest tulenevalt on EHL-il taas seadusest tulenev õigus streigi korraldamiseks.

„Õpetajad on palgaga üha rahulolematud ning frustreeritud, et nende töötasu enam ei tõuse,“ sõnas EHL-i esimees Reemo Voltri ning lisas: „Valmisolekut streigiks arutasime täna volikogus ja otsustasime, et oleme paremate töö- ja palgatingimuste saavutamiseks valmis kasutama kõiki seadusest tulenevaid meetmeid. See tähendab, et miski ei ole välistatud. Ka mitte uus streik.“

Riikliku lepitaja poole pöördus EHL tänavu aprillikuus, sest õpetajad ei ole rahul 1820 euro suuruse kuupalgaga, mis on püsinud muutumatuna 2024. aastal toimunud streigi lõpust alates. „Tegime riikliku lepitaja juures avalduse sooviga, et õpetajate palga alammäär tõuseks juba selle aasta 1. septembrist enam-vähem võrdsele tasemele Eesti keskmise palgaga ehk küündiks ca 2050 euroni. Olime ka valmis kompromissiks ning lasime nõudmise alla 2000 euro peale,“ nentis Voltri.  Et aga ministeerium välistas igasuguse palgatõusu algavaks õppeaastas, lõppes lepituskohtumine möödunud reedel erimeelsuste protokolliga.

„On oluline, et kui luhtuvad ka järgmised läbirääkimised, mis puudutavad õpetajate palgatõusu 2026. ja 2027. aastal, siis nüüd on meil olemas võimalus streigi korraldamiseks,“ sõnas Voltri ning viitas eelmisel aastal HTM-iga sõlmitud streigi lõpetamise kokkuleppele, kus on muuhulgas välja toodud, et 2027. aastaks kerkib õpetajate töötasu alammäär vähemalt 120%-ni riigi keskmisest palgast. „Kuna senise tempoga oleme sellest eesmärgist üha kaugemale tüürinud, siis nüüd on meie ootus, et 2026. jaanuarist tõuseb õpetajate töötasu 20% võrra.“ Sellisel juhul oleks õpetajate töötasu võrdne prognoositava Eesti keskmise palgaga.