Ehkki ettevõtlusõppe teemad, sealhulgas rahatarkus, on alus- ja üldhariduse õppekavades sees, ei ole õpetajate õppes ettevõtluspädevuse õpetamiseks just palju muutunud.

Uurisin hiljuti üliõpilastelt, kes on vabaainena valinud ettevõtlikkuse ja ettevõtluspädevuse õpetajatöös, mida nad arvavad ettevõtlusõppe, sealhulgas rahatarkuse õpetamisest. Püüdsin mõista, kas nad soovivad minna ettevõtluskirjaoskust lasteaeda või kooli õpetama ja tunnevad end selleks piisavalt võimekana. Selgus, et osa õppima tulnud noortest välistas ettevõtlusteemad hariduses. Nad ei leia, et peaks ise koolis ettevõtluskirjaoskust õpetama, ega taha seda teha. 

Üliõpilased märkisid ka, et neil puuduvad teadmised ettevõtlusõppest või on neid teadmisi-kogemusi vähe. Sellest võib järeldada, et vastanute leige hoiaku põhjus oli puuduv või vähene teadmine ettevõtluspädevusest. Nii jäävadki loomata vajalikud seosed enda uute teadmiste (pädevuse) tunnetamiseks ettevõtlusõpetajana. Samas oli suur osa tudengitest tulnud vabaainet õppima just huvist, nägi võimalust oma tulevases töös ka ettevõtlusõpet õpetada ja tahtis seda teha.

Olukorras, kus õpetajaõppes ei ole ettevõtluse õpetamiseks ettevalmistavaid aineid, ei saa loota ettevõtluspädevuse taseme kasvule. Ellu astuvate õpilaste ettevõtluspädevuse kasvuks jääb lühiajaliste täiendkoolituste korraldamisest tegevõpetajatele väheks. Õpetajaks õppiv või juba koolis töötav õpetaja vajab süsteemset õpet enda hoiaku, teadmiste ja oskuste muutuseks, et viia asja- ja ajakohast teavet õpilasteni järjepidevalt ja ajakohaselt.

Praegu tulevad õpetajaks õppima noored, kes ei ole – või on vaid vähesel määral – majandusainete ja ettevõtlusvaldkonnaga kokku puutunud. Kuni tulevaste õpetajate hoiak ja eelteadmised ei ole õpetamiseks piisavad, ei saa ka lasteaialaste ega põhikooliõpilaste ettevõtluspädevus areneda. Seega kaotame ettevõtlusõppe toetamiseks hulga ressurssi – panustame küll õppematerjalidesse ja lühiajalistesse ettevõtlusõppe projektidesse, kuid ei anna võimalust muutuste tekkeks tulevasi õpetajaid teadlikult ja järjepidevalt õpetades. 

Noored on finantstervemad

Eesti noorte finantskirjaoskust (loe: rahatarkust) on mõõdetud PISA testidega. 2018. aasta tulemustest selgus, et 15-aastaste finantskirjaoskus oli teiste riikide eakaaslaste omaga võrreldes väga hea. Samas näitasid vastuste analüüsid pigem raha käitlemise viiside mõistmist kui teadmisi raha kasutamisest. 

Swedbanki 2025. aasta uuringus inimeste finantstervisest selgus, et noored on finantstervemad kui keskealised. Selle põhjusena toodi välja noorte väiksemad kohustused pere ees: keskealistel inimestel tuleb hoolitseda nii õppivate noorte kui ka oma vanemate heaolu eest. 

Finantstervis, finants- ja ettevõtluskirjaoskus ongi justkui vennad. Nad kuuluvad ühte perre, kuid pole kolmikud. Igapäevaelus vajame teadmisi kõigist kolmest ja nimetame neid kokku ettevõtluspädevuseks.

Rahatarkus on vaid üks ettevõtluspädevuse alapädevustest, mille kujunemist lasteaias ja põhikoolis taotletakse. Rahatarkuse õppe eesmärk on õpetada last rahaga ümber käima selliselt, et ta suudaks tulevikus olla isemajandav. On ju hea, kui suudame oma ainelise pärandi järglastele jätta. 

Mitmesuguste projektide toel ongi loodud hulgaliselt õppematerjale, mida õpetajad õpilaste ettevõtluskirjaoskuse kujundamisel rakendada saavad. Ettevõtlusõppe sisu on olnud peamiselt õpilaslaatade korraldamine ja äriplaani kirjutamise oskuse arendamine. Õpilaslaat on üks osake ettevõtlusprotsessist. Äriplaani koostamine kirjeldab detailselt ettevõtlusprotsessi mitmeid etappe, sealhulgas unikaalse või uudse toote või teenuse jõudmist ostjani, kuid mitte kogu protsessi. Õpilasfirmade programmide mõju uuringud toovad välja õpilaste eneseteadlikkuse kasvu, mitmesuguste võimete avaldumise, riskijulguse ja suhtlemisoskuse arengu. Kuid on selge, et õpilasfirma on õpilase ettevõtluspädevuse arendamisel vaid üks meetod. Selline õppeprotsess toetaks põhikooliõpilaste iseseisvumist ja toimetulekut igapäevaelus, kui kõigil õpilastel oleks võimalik selles osaleda. 

Ettevõtluspädevus hõlmab paljusid ettevõtlusprotsessis vajalikke alapädevusi, mille arenguks vajab õpetaja laialdasi teadmisi ja mitmekesiseid meetodeid.

Õppekavadesse on lisatud ettevõtlikkuse ja ettevõtluspädevuse õpiväljundid. Õpiväljundite saavutamiseks tuleb õpetada majandusteadmisi neid ettevõtluspädevuse teiste alapädevuste ja õppeainetega lõimides. Paraku on koolide ainekavades võimalused ettevõtlusõppeks ahtad. 

Napib teavet õppemeetoditest 

Üha selgemalt tundub, et hoolimata ettevõtlusõpet sisaldanud tundidest kooli ajal ei ole õpetajate ettevõtluspädevus piisav. Ettevõtja missiooni ja motiive tõlgendatakse eelarvamuslikult ja ekslikult. Ka ettevõtluse mõiste ei ole enamasti üheselt arusaadav. Probleemi põhjusi otsides mõistame, et kui hariduses on nõue õpetada ja arendada laste ettevõtluspädevust juba varases eas, siis peaksid ka õpetajad ise olema rahatargad, mõistma ja tundma nii majandust kui ettevõtlusvaldkonda. Selleks vajavad nad teaduspõhist teadmist eakohastest õppemeetoditest. Uusi teadmisi võiks saada koolitustelt. Junior Achievement Eesti õpilasfirmade programmis osalemiseks tehaksegi tööd teemast huvitunud õpetajatega. Kuid kuidas saavad täiendada oma teadmisi ülejäänud, erinevate teadmiste, kogemuste ja hoiakuga õpetajad? 

Viimastel aastatel olen õpetanud üliõpilastele ettevõtlust ja ettevõtluspädevust oma töös silmas pidama, kuid üksteist aastat olin gümnaasiumiastme majandus- ja ettevõtlusõpetaja. Enne õpetajana alustamist õppisin majandust ja tegutsesin aastaid ettevõtluses. Meenutades oma õpetajatöö algusaastaid, saan suurima väljakutsena esile tuua õpetamise meetodid. Kuidas lähendada õpilasele ettevõtlusmaailma ja kujundada positiivset suhtumist majandusteadmistesse ja ettevõtlusse? Teame ju, et eelteadmised ja hoiak määravad teadmise omandamise kvaliteedi. Millised on ülesanded, mille abil õpilane õpib seda, mida õpetajana eeldan? 

Osalesin aktiivselt paljudel koolitustel, otsides pidepunkte eri teemade õpetamiseks ja enda ainekavade koostamiseks. Ma ei teadnud täpselt, kuidas jõuavad uudsed (ka keerukad) teadmised õpilastele tõhusalt ja edasiviivalt. 

Nüüdseks olen uurinud ettevõtluspädevuse olemust, ettevõtlusõppe kogemusi maailmas. Ettevõtluspädevuse omandamise võti on selle eakohane pidev arendamine haridustee jooksul. Põhihariduses on oluline eri õppeainete lõiming. Et see oleks tõhus, vajab õpetaja teadmisi, milliseid ettevõtluspädevust toetavaid tegevusi või teadmisi millisesse ainesse ja kuidas lõimida. 

Ettevõtlusõpe hõlmab teadmisi keskkonnast, majandusest, finantsidest, eelarvestamisest ja arvepidamisest, turundusest, innovatsioonist ettevõtluses. Sellise laia teemaringi õpetamiseks vajab õpetaja aineteadmisi, õpetamisoskust ja õppimist soodustavat hoiakut. Nii laps kui õpilane õpib kõige enam eeskujust. Seepärast ootame ka õpetajalt ettevõtlikkust ja aktiivset hoiakut õpilase ettevõtluspädevuse kujundamisel.

---

Minu teekond majandus- ja ettevõtlusõpetajaks

Kaia Tamm, Põlva Gümnaasiumi ja Võru Gümnaasiumi õpetaja, Eesti parima õpilasfirma 2025 juhendaja

Oli 1990. aastate keskpaik, kui minu toonane koolidirektor enne suvevaheajale minekut ütles: „Kaia, sul tuleb sügisest hakata gümnaasiumiklassidele majandusõpetust õpetama.“ Minu jahmunud küsimusele, kuidas ma seda õpetama peaksin, vastas ta lõbusalt: sul on aega terve suvi plaane teha! Nii vahva see algus oligi. 

Leidsin kursuse (ERIC), esimese eestikeelse õpiku, õppisin ise ja hakkasime sügisest koos õpilastega õppima. On olnud põnev ja on senimaani!

Geograafia õpetamisele on lisandunud majandusõpetus, ettevõtlusõpetus, turundus, finantsmajandus ja investeerimine ning kursus „Mina ja majandus“. Lisaks õpetan ühiskonnaõpetust ja juhendan õpilasfirmasid. Töötan kahes koolis, Võru ja Põlva gümnaasiumis.

Sellel teekonnal on olnud minu õpetajaks Junior Achievement Eesti. Muutused majanduses, ettevõtluses ning ühiskonnas on kiired, ka õpetaja peab kiirustama, et olla kursis

Külalised ainetundides on tänuväärsed abilised. Mul on kujunenud välja oma võrgustik: ettevõtjad, panga- ja arenduskeskuse töötajad, majandusvaldkonna inimesed. Nad tulevad ja õpetavad õpilasi ning mind oma lugusid rääkides. Need on huvitavad ja vahetud rääkimised, köidavad õpilasi ning ärgitavad kaasa mõtlema ja küsima. Need on lood elust enesest – edust ja katsumustest, rõõmudest ja raskustest. 

Arenduskeskused on ettevõtlusõpetaja toetajad ja pakuvad mitmekülgseid õppimise-osalemise võimalusi nii õpetajatele kui õpilastele. Praegu käib Lõuna-Eesti kuue maakonna ühisprojekt LEEN ehk Lõuna-Eesti Ettevõtlikud Noored. Tänuväärne tegemine!

Ise läbisin Junior Achievement Eesti õpilasfirmade programmi, kus õpetati aktsiaseltsina tegutseva ettevõtte elukaart loomisest kuni likvideerimiseni. Mina juhendajana ei ole olnud ettevõtja – olen läbinud koolituse ja hakanud õpilasfirmasid juhendama, nüüdseks olen seda teinud juba ligi 30 aastat ja mulle see meeldib.

Arvan, et majanduse ja ettevõtluse õpetamiseks on vaja nn vundament- ehk baasteadmisi, mis tuleb endale selgeks teha. Ja siis aina uurid ja õpid, koged, nuputad, avastad. Küsid, kui ei oska. Riskid. Tunnistad endale, et ei tea, ja siis jälle õpid ning uurid. Kogun õpilaste tagasisidet, see saab minu jaoks edasisideks, millele toetudes teen muudatusi või korraldan midagi teisiti. 

Tegelikult on õpetamine koostöö – õpilase ja õpetaja koostöö kõrgeim tase. Edukaks koostööks peavad mõlemad pooled pingutama, koos õppima, üksteist toetama, usaldama, austama ning mõistma.

Millest ma õpetajana puudust tunnen?

Ma soovin, et kõik õpilased saaksid majandusaineid õppida, need kursused peaksid olema kohustuslikud. Majanduse ja rahaasjade toimimise mõistmine aitab täiskasvanuna hakkama saada. Majanduslik mittekäitumine pole ju võimalik!