Meie liidu kaks suvekooli tõid kokku sajad keeleõpetajad, muuseumipedagoogid ja keelekümbluse eestvedajad, kes pakkusid tuge, inspiratsiooni ning andsid võimaluse heita pilgu nii hariduse tulevikku kui ka innustuda põnevatest metoodikavõtetest, mida sügisest klassiruumis rakendada. Kõige rohkem arutelu tekitas kaks teemat: õppimine võib sündida nii looduses, muuseumis kui ka mängu kaudu ning tehisaru roll hariduses.

Õppimisrõõm metsas ja muuseumis

Sagadil ja Käsmus saadud kogemused kinnitasid: õpetaja töö ei saa piirduda ainult teadmiste andmisega, vaid peab sisaldama ka enese laadimist. Joogatunnid, metsaradadel orienteerumine, seiklusmängud, draamaõpe – kõik see tekitas lapsemeelse uudishimu ning õppija rolli astumine andis ideid, kuidas muuta klassiruumi seinad läbipaistvamaks ning tuua õppimine looduse ja kultuuri keskele. Õpetaja professionaalne areng ei saa olla lahus isiklikust heaolust ning teadmine, et õppimine võib käia käsikäes rõõmu ja liikumisega, jäi paljudele meelde. Mitmed rõhutasid, et värske ja rõõmus õpetaja suudab õppijaid innustada.

Tehisaru – katsepolügoon või päästerõngas

Keelekümblusõpetajate suvekooli tehisaru ettekanded ja arutelud peegeldasid vastakaid tundeid. Ühelt poolt on hea, et uued tööriistad võimaldavad õpetajatel nii luua kui ka kohandada interaktiivseid ülesandeid ja õppematerjale, innustada õpilasi loovalt tegutsema, säästes aega, kuid teisest küljest suurendab TI kasutamine töökoormust ja vähendab kriitilise mõtlemise harjumust. Mitmed õpetajad märkisid, et õpilased kasutavad juba praegu tehisaru koduste tööde tegemisel ning see võib kaasa tuua nn cognitive offload’i – olukorra, kus analüütilise töö teeb ära masin. Tekkis mure, kas nii õpilased kui ka õpetajad kaotavad seeläbi harjumuse süveneda ja analüüsida. Samas leiti, et õpetaja on õppeprotsessi juht. Nii säilib tasakaal: tehnoloogia toetab, kuid ei asenda õpetaja otsustusõigust ja inimlikku kontakti. TI-st saab päästerõngas, kui õpetaja on uudishimulik ja kriitiline.

Koostöö ja kogukond

Mõlemad suvekoolid tõestasid taas kord, et õpetaja ei pea olema üksi. Olgu juttu muuseumiharidusest, keeleõppest või uute digivahendite katsetamisest – enim väärtustati kogemuste ja praktiliste tööriistade jagamist, vaimse tervise toetamist ja kogukondlikku tuge, mis on uue õppeaasta eel parim kütus. Koostöised tegevused, põnevad ideed, taaskohtumised ja võrgustumine on just see, mille järele õpetajad janunevad ning seda kõike pakub aineliit mitmesuguse tegevuse kaudu.

Suvekoolide roll Eesti hariduses

EKTKÕL-i suvekoolide väärtus on palju sügavam, kui see esmapilgul tunduda võib. Toetame õpetajate professionaalset arengut – saadud teadmisi saab kohe igapäevatöös rakendada. Soodustame võrgustumist – uued kontaktid innustavad tegema koostööd. Hoolitseme õpetajate heaolu, sh vaimse tervise ja motivatsiooni eest: õnnelik õpetaja = õpihimulised õpilased. Suvekoolid panustavad Eesti hariduse jätkusuutlikusse, sh õpetajate järelkasvu – õpetajate ühtsus ja motivatsioon on haridussüsteemi kestlikkuse alus.

Säravad silmad, uued tiivad

Suvekoolid pakuvad õpetajatele koos õppimise ruumi ja aega, avardavad koostöövõrgustikke, toovad fookusesse uusi partnereid, panevad õpetajate silmad särama ning kasvatavad tiivad: uut teadmist tahaks kohe rakendama hakata.

Seega võib väita, et liidu suvekoolid on palju enamat kui koolitused, need on kogukonna pluss, õpetajate inspiratsiooniallikas ja hariduse tuleviku kujundajad.

Aineliidu tegevustega saab tutvuda

kodulehel https://eestikeelteisekeelena.eu/

Facebookis Eesti keel teise keelena õpetajad