Narva noor õpetaja: Eestimeelsuse edendamine targalt ja nutikalt – see ongi meie ülesanne

Kolmandat õppeaastat maksab riik Ida-Virumaal eesti keeles õpetavatele õpetajatele pool palka juurde. Ehkki tormijooksu suure raha peale ei olnud, tuldi ka tööle ka väljastpoolt maakonda. Kas uued õpetajad on tööle ka jäänud?

Kuidas Narvas kohaneda ja leida sõpru?

Narvas kasvanud-õppinud Edgar Lennuk uuris Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni õppekaval kaitstud magistritöös, kuidas on 2023/2024. õppeaastal Narva koolidesse tööle asunud õpetajad uue keskkonnaga kohanenud. Ta tegi süvaintervjuud kümne õpetajaga, kes on kolinud Narva väljastpoolt Ida-Virumaad.

Õpetajate puudus on üha teravam, kuid ministeerium näeb tunneli lõpus valgust

„Tänase seisuga pole meil eesti keele ja kirjanduse õpetajat 40 tunni jaoks,“ ütleb augusti viimasel nädalal Kindluse Kooli juht Reelika Turi. „Need tunnid tuleb kellegi vahel ära jagada. See põhjustab ülekoormust ja stressi, juhid peavad võtma lisatunde, millega seoses hakkab kannatama juhtimiskvaliteet.“ 

Tallinn vajab uueks õppeaastaks ligi sada õpetajat rohkem kui mullu
Tallinna abilinnapea Aleksei Jašini sõnul on pealinna koolide ja lasteaedade suurim mure õpetajate ning tugispetsialistide puudus, mida võimendab eestikeelsele õppele üleminek. Kuigi möödunud nädalal alustas linna haridusasutustes tööd 320 uut töötajat, on veel mitukümmend ametikohta täitmata.

Õpetajate nappus süvendab ülekoormust ja kasvatab läbipõlemise riski

Eesti Haridustöötajate Liidu esimehe Reemo Voltri sõnul tuntakse õpetajate puudust pea kõigis ainetes ja igal haridustasemetel. Kõige kriitilisem on olukord loodus- ja reaalainete õpetajatega.

Õnnetus hüüab tulles!

Allar Veelmaa leiab oma arvamusloos, et targemate laste arenemiseks ja nõrgematele vajaliku toe pakkumiseks tuleb loobuda illusioonist, et üks klass ja üks õpetaja tuleb kõigi vajadustega korraga toime. Veelmaa teeb neli ettepanekut, millega võiks haridussüsteemi paremaks muutmisel tuleb arvestada.

„Lihtsad lahendused“ hariduses

Piret Sapp viitab oma arvamusloospeagi Riigikogus teisele lugemisele jõudvale põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõule, mille järgi tähtajalise lepingu alusel töötavad õpetajad on justkui persona non grata’d. „Seadusemuudatus ei mõjuta ainult valusalt õpetajate järelkasvu, vaid on kahjulik ka õpetajaameti mainele: karjääripöörajaid ja neid palganud koole alaväärtustatakse,“ leiab Sapp.

Kolme kuuga Vabaduse Kooli püsti pannud Olga Selištševa asub juhtima riigigümnaasiumit

Vabaduse Kooli vaid mõne kuuga püsti aidanud panna Olga Selištševa on nüüd Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasiumi koolijuht. Intervjuus avab Selištševa muuhulgas, kuidas Vabaduse Kooli roll on aja jooksul muutunud ja mis on õpetajaametis kõige olulisem.

Nii hea on olla noor

VAT Teatri uus lavastus sündis koostöös koolinoortega. Selle loomise jooksul tuli päevavalgele omajagu murekohti, millega noored silmitsi seisavad.

Tabivere Rõõmula lasteaias julgetakse teha asju omamoodi 

2025. aasta julge lasteaed on Tabivere lasteaed Rõõmula. Lasteaia direktor Kerli Murdütleb, et Rõõmula on täiesti tavaline lasteaed, kus ei tehta midagi lihtsalt tegemise pärast, vaid võetakse ette ainult asju, millest lapsed, õpetajad, ja lapsevanemad päriselt rõõmu tunnevad. „Julgus asju omamoodi teha ongi meie mõtteviisi osa. Meil on suurepärane meeskond ja me usaldame üksteist.“

Teekond gümnaasiumist kunstikõrgkooli

Eestis lõpeb praktiline kunstiõpetus 9. klassiga. Gümnaasiumis õpetatakse kunstiajalugu, kus jääb iga õpetaja valida, kui palju pöörata tähelepanu kunstioskuste arendamisele ja kui palju teoreetilistele teadmistele. Samas ootavad ülikoolid sisseastujatelt nii loovust kui ka oskust seda oma käega väljendada. Kui sujuv on teekond kunstikõrghariduse juurde?