Eelmise aasta lõpus võeti vastu uus alusharidusseadus, mida juba aastaid pikisilmi oodati.

Kui põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi on koolidel juba enam kui kümme aastat kohustuslik määrata hariduslike erivajadustega õpilaste õpet koordineeriv töötaja (HEVKO), siis lasteaedade jaoks toob 2025. aasta septembrist jõustuv uus seadus ühe olulise muudatusena kaasa tugiteenuste koordineerija ehk TTK ametikoha. Kuigi TTK muutub lasteaias kohustuslikuks alles nüüd, on vastav ametikoht juba aastaid nii mõneski lasteaias olemas või täidab seda osaliselt mõni lasteaiatöötaja (õppejuht, eripedagoog, logopeed jne). Mida see amet endast kujutab ja kuidas see lapse arengut toetab? 

Viimastel aastatel lasteaias nii õppejuhi kui ka eripedagoogina töötades olen lisaks täitnud ka tugiteenuste koordineerija rolli. Tööd tehes olen aru saanud, kui halvasti on see valdkond läbi mõeldud ja kirjeldatud. Tihtipeale puudub isegi arusaam, kas lasteaias üldse peaks TTK ametikoht olema ning kes seda täidab. Selles vallas valitsev segadus ja määramatus ajendaski mind magistriõpingute ajal teemat süvitsi uurima. Oma magistritöö raames küsitlesin 50 Harju-, Tartu- ja Pärnumaa tugiteenuste koordineerijat ning lõin TTK tööülesannete väljaselgitamiseks digipäeviku, kus eri ametikohtadel (direktor, õppejuht, eripedagoog, logopeed) töötavad inimesed, kes täitsid ka TTK ülesandeid, kirjeldasid kahe töönädala jooksul oma tegevust ja selleks kuluvat aega. Lisaks intervjueerisin TTK ülesandeid täitvaid juhte ja spetsialiste. Eesmärk oli välja selgitada, millised on olnud nende kogemused ja väljakutsed olukorras, kus ametikoha sisu ja piirid ei ole veel selgelt määratletud. Artiklis jagan nii isiklikke kogemusi kui ka teiste tugiteenuste koordineerijate vaateid oma tööle. 

Milles seisneb tugiteenuste koordineerija roll?

Tugiteenuste koordineerija tööd lasteaias võib kujundlikult võrrelda sillaehitaja omaga, kes aitab lapse ümber koondada õigel ajal õiged inimesed. Kaasava hariduse põhimõtte rakendamiseks lasteaias on oluline last toetavate osapoolte omavaheline koostöö ning selge töökorraldus. TTK ülesanne ongi korraldada võrgustikutööd, mis ühendab lapsevanemaid, õpetajaid, tugispetsialiste ning vajadusel ka lasteaiaväliseid asjaosalisi, näiteks tervishoiu- ja sotsiaaltöötajaid, aga ka lapse heaolu spetsialiste kohalikus omavalitsuses. Lisaks aitab TTK koostada lapse arengu toetamiseks vajalikku dokumentatsiooni ja jälgib, et tugi jõuaks lapseni õigel ajal ja asjakohaselt. Just lasteaed on sageli esimene koht, kus märgatakse lapse arengu eripärasid, ent ilma TTK-ta võib vajaliku toe organiseerimine jääda üksnes õpetaja ja lapsevanema hooleks. Olen oma töös kogenud olukordi, kus lapse arenguprobleemid ilmnevad juba lasteaia esimesel aastal, kuid tõsisemad sammud toevajaduse määramiseks ja vajaliku toe leidmiseks võetakse ette alles koolimineku eel. See viivitus võib avaldada märkimisväärset mõju lapse arengule ning mõjutada tema edasist toimetulekut kooliteel. Siinkohal ongi võtmeroll tugiteenuste koordineerijal, kes koos last ümbritseva võrgustikuga aitab tagada õigeaegse reageerimise lapse vajadustele. 

Kuigi tugiteenuste koordineerija olemasolu lasteaias ilmselgelt meeskonnatööd lihtsustab ja lapse arengut toetab, kaasnevad selle väärtusliku rolliga siiski mitmed murekohad, vastuseta küsimused ja segadus nii töö sisu kui ka rolli piiridega. Kuna septembrist muutub TTK ametikoht kõigis lasteaedades kohustuslikuks, on oluline just nüüd neile muredele tähelepanu pöörata. 

Lasteaedade lähenemine ja vajadused on erinevad

Peamine murekoht on, et TTK töökorraldus pole praegu riiklikult reguleeritud. Seadus sätestab üksnes, et TTK ametikoht muutub lasteaedades kohustuslikuks, ning toob välja ametisse määramise põhimõtted ja peamised töösuunad. Samas ei selgu, millised on konkreetsed tööülesanded, kui suur on töökoormus ja kuidas seda mõõta, milline peaks olema tasustamine, millist haridust ja väljaõpet TTK ametikohta täitvalt inimeselt nõutakse. Omavalitsuste ja lasteaedade lähenemine sellele on praegu erinev. Uuringust selgus, et on omavalitsusi, kus ei ole jäädud ootama uue seaduse jõustumist, vaid juba asutud koostöös tugispetsialistidega TTK ametijuhendit looma. Nii oleme olukorras, kus ühes lasteaias on TTK-l kindel ametijuhend ja töötasu, teises tehakse seda tööd heast tahtest põhitöö kõrvalt. Ühes lasteaias on TTK sisuline võtmeisik, teises lihtsalt ametinimetus töötajate nimekirjas. 

Nii nagu ma ise olen aastaid TTK ülesandeid täitnud põhitöö kõrvalt, selgus ka uuringust, et suur osa TTK-dest teeb seda muu töö kõrvalt, olles näiteks samal ajal täiskohaga tugispetsialist või õppejuht. Sellise töökorralduse üks põhjus on, et tööks vajalik aeg ja ülesanded muutuvad sõltuvalt perioodist. Tihti on õppeaasta alguses seoses dokumentatsiooni ja lapse arenguhindamistega töökoormus suurem, samas kui muul ajal võib tööd vähem olla. Siiski ei saa sellist töökorraldust pidada normiks ja eeldada, et TTK teeb oma tööd kuidagi möödaminnes ja siis, kui tekib vajadus, pannes selleks perioodiks oma põhitöö ja kohustused ootele. 

Oluline ongi kõigepealt välja selgitada, kuidas lasteaedade vajadused varieeruvad – kas näiteks nelja rühmaga lasteaed vajab seda töötajat samas mahus kui 12 või enama rühmaga asutus. Kindlasti on Eestis lasteaedu, kus on õigustatud ja vajalik luua täiskoormusega TTK ametikoht. Teisalt jagub ka neid, kus eraldi inimese töölevõtmine oleks puhas ressursi raiskamine. Samas peab uue seaduse järgi keegi seda ametikohta kasvõi osaliselt täitma. Sellega seoses tekib omakorda küsimus, kas iga lasteaias töötav õpetaja, spetsialist või juhtkonnaliige on selleks võimeline. Uuring näitas, et paljud muu ameti kõrvalt TTK rolli täitvad töötajad tundsid, et nende ettevalmistus selleks tööks on puudulik. Samuti tõi uuring välja, et sageli oodatakse TTK-lt rohkem, kui ta on võimeline pakkuma – näiteks tunnevad juhi, õppejuhi või õpetaja töö kõrvalt TTK ülesandeid täitvad töötajad, et neis nähakse eripedagoogika spetsialiste, kes suudavad igas olukorras kohe õige lahenduse leida. 

Kas tugiteenuste koordineerija peab olema erispetsialist?

TTK haridusliku tausta kohta tõi uuring välja vastandlikud arvamused. Osa TTK rolli täitvaid töötajaid pidas eripedagoogi või muu erispetsialisti kvalifikatsiooni selles ametis oluliseks, samas leidus ka neid, kelle arvates sobiks sellesse rolli ka pedagoogilise haridusega inimene, kellel on eripedagoogilised kompetentsid ja võrgustikutöö kogemus. Mina ise olen TTK rolli täitnud pedagoogilise haridusega õppejuhina ja nüüd ka erispetsialisti hariduse baasil eripedagoogina ning julgen väita, et mõlema korralduse juures on omad head küljed, aga ka olulised puudused. Arvestades, et meil on lasteaedades spetsialistidest puudus ning kui erispetsialistid (eripedagoog ja logopeed) täidavad põhitöö kõrvalt ka TTK rolli, jääb kasutamata võimekus aidata suuremat hulka tugiteenuseid vajavaid lapsi. Samas on erispetsialisti haridusega TTK selleks tööks kindlasti tunduvalt mitmekülgsemalt valmistunud. Seega on tegu nokk-kinni-saba-lahti-olukorraga.

TTK töö on mitmekesine ja nõuab nii head suhtlemisoskust kui ka süsteemset mõtlemist. Pelgalt neist oskustest jääb siiski väheks ning TTK-d tunnevad suurt puudust just toetavatest juhendmaterjalidest ja koolitustest. Praegu on seegi küsimus jäetud lahtiseks ning riiklikult reguleerimata. Kuigi initsiatiivi näitavad mitmed erakoolitajad ja ka ülikoolide juurest leiab uuel õppeaastal TTK tööd toetavaid koolitusi, tunnevad paljud, et nad on jäetud n-ö üksinda ujuma ning riiklikult pole tagatud piisavat ettevalmistust just neile töötajatele, kellel puudub erispetsialisti ettevalmistus.   

Lasteaed on sageli lapse esimene kokkupuude haridussüsteemiga ning mängib tema arengus üliolulist rolli. Just koolieelses eas saab selleks väga palju ära teha, et lapse edasine õpitee kulgeks ladusamalt. Pädeval tugiteenuste koordineerijal, kelle töö on märgata, toetada, eri osapooli kokku viia ja luua lapse ümber toimiv koostöövõrgustik, on siinjuures suur osa. Mida süsteemsemalt ja pühendunumalt TTK töötada saab, seda kiiremini laps vajaliku abini jõuab – olgu selleks logopeediline tugi, lapse arengu hindamine või lihtsalt lapsevanema nõustamine.

Kokkuvõtteks

Minu magistritöö tulemused kinnitasid, et TTK ametikoht on kaasava hariduse rakendamisel lasteaias oluline, kuid vajab suuremat riiklikku toetamist. See ei tohiks jääda lihtsalt heaks tahteks, mida keegi oma põhitöö kõrvalt teeb. On oluline, et TTK oleks riiklikult tunnustatud, selgete tööülesannete ja ametijuhendiga. Vaja on luua ametijuhend, kus on määratletud konkreetsed tööülesanded, tööaeg, töötasu ning nõutav ettevalmistus. TTK-d ise peavad eriti oluliseks just kindla tööaja ja vastutusala määratlemist, et vähendada tööga kaasnevat ebakindlust ja  reguleerimata koormust. Samuti on oluline, et TTK rolli asuvatel töötajatel oleks võimalik läbida koolitusi või täiendõpet, mis neid tööalaselt toetab. Ka rahvusvaheline kogemus Inglismaal ja Rootsis näitab, et kui riiklikud nõuded ja ootused on selgelt määratletud, muutub tugiteenuste koordineerija töö nii professionaalsemaks kui ka tulemuslikumaks. 

***

Magistritööga „Lasteaia tugiteenuste koordineerijate vaade oma tööle“ põhjalikumaks tutvumiseks on võimalik lugeda täisteksti Tallinna Ülikooli ETERA repositooriumis: www.etera.ee/s/iBbBZNANXo.
Töö pälvis 2024. aasta detsembris Eesti riiklikul teadustööde konkursil Haridus- ja Teadusministeeriumi eripreemia.