• Aruküla Põhikoolile ja koolipidaja rollis olevale Raasiku Vallavalitsusele anti eelmise nädala lõpuni aega teatada Haridus- ja Teadusministeeriumile, kuidas nad koolielu ümber korraldavad, et õpilasi ei jaotataks enam klassidesse keskmise hinde alusel. Kooli direktor Avo Möls loodab, et laual on ka kompromiss. 

Loe ka

• Miks õpilasi rühmitada ja kas seda peaks reguleerima?

„Peame ju nõus olema, kui meile ülevaltpoolt öeldakse, et meie tegevus millelegi ei vasta. Minu jaoks ei ole aga jätkuvalt täpselt selge, millele nimelt,“ alustab Aruküla Põhikooli direktor Avo Möls olukorrast vahekokkuvõtte tegemist. Mölsi hinnangul leidub seaduses üksteisele vasturääkivaid paragrahve. Näiteks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse neljandale paragrahvile tuginedes ei ole ümberkorraldusteks põhjust. Selle paragrahvi järgi tuleb õpilastele luua tingimused, millistes nad saavad vastavalt oma võimetele parimal moel õppida. 

Möls nendib, et kui riigi otsus on jäik, ei jää neil üle muud, kui traditsioonilise A-, B- ja C-klassi peale tagasi minna. Sellega kaasneksid tema sõnul aga probleemid, sest aega muudatusteks napib. Seetõttu on raske ennustada, mida tulevik tooks. „Eksamiteni on seitse kuud ja ma ei tea, milline oleks siis sõnum üheksandale klassile. Oletame, et tahame end muuta, viia kõik seadusega kooskõlla ja püüda õppetööd kuidagi ümber korraldada See on loomulikult võimalik, aga praeguses faasis tähendaks laste solgutamist.“ 

Viimane koolis tehtud küsitlus näitas, et 56 protsenti õpilastest ja lapsevanematest ei ole nõus praegust süsteemi muutma ja 44 protsenti on muutuse poolt. Möls ei tee saladust, et tänavu on nende kooli III kooliastmest lahkunud 12 õpilast, mida on rohkem kui tavaliselt. Lahkunud on nad aga eri rühmadest ja nii ei saa täie kindlusega väita, et mineku põhjus on olnud praegune klassisüsteem. „Kui see nii aga on, siis tekib küsimus, kas meil on üldse rahulolematuid alles jäänud. Kui kõik need, kes süsteemiga rahul ei olnud, on oma sammu astunud, milleks siis ülejäänuid edasi-tagasi tõsta. Nendele lapsevanematele ja õpilastele, kes praegu rahul on, oleks äkki see vastukarva,“ arutleb Möls. 

Kool ja koolipidaja soovivad, et kaheksas ja üheksas klass saaksid põhikooli praeguse süsteemiga ära lõpetada. „Äärmisel juhul võime õppe ümber korraldada kaheksandas klassis, üheksandal tahaksime lasta minna lõpuni praegusel moel,“ räägib Möls. 

Eestis on laialt levinud õpilaste jaotamine tasemerühmadesse ainete kaupa. Seda riik aktsepteerib. Möls tunnistab, et ainete lõikes oleksid rühmad praegusest klassidest erinevad küll, kuid maakoolis ei ole selliseks lahenduseks piisavalt õpetajaid. „Meil ei ole isegi kahte keemikut ega füüsikut ja paratamatult hakkaks tunniplaanis need ained kattuma.“

Möls tahaks vältida ka olukorda, kus asju hakatakse lihtsalt ümber nimetama. „Me saaks keskmise hinde mõiste lihtsalt välja jätta ja hakata rääkima tasemerühmadest, aga kui tekitame komisjoni ja valime lapsed rühmadesse, siis kes garanteerib, et need rühmad ei tule täpselt samasugused nagu klassid praegu,“ mõtiskleb ta ning viskab lõpetuseks õhku veel küsimusi: „Kas me otsustame näiteks vestluse põhjal, kes millisesse rühma läheb, ja kui pikk see vestlus peaks siis olema? Kas see annab õpetajatele, kes neid õpilasi hästi teavad, mingi uue aluse nende taseme järgi rühmitamiseks?“