Pöördelised ajad panevad pöörama pilku mineviku tähenduslikele perioodidele. Miks on maade ja rahvaste saatus kujunenud selliseks, nagu seda praegu nähakse või näidatakse? Kes on ajaloos esile tõstetud suurkujud, n-ö ajalootegijad, ja kes hoopis nende suureks kirjutajad ja ajalukku raiujad? 

Tartu Ülikooli muuseumis on algaval õppeaastal võimalik avastada meie ajaloo pöördelisi momente ning juurelda ajaloo olemuse üle. Eesti suurima keskaegse katedraali, Tartu toomkiriku varemetesse rajatud Tartu Ülikooli muuseumis eelmise aasta novembris avatud näitus „Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest“ on osutunud sedavõrd populaarseks, et pikendame selle lahtiolekuaega 2026. aasta kevadeni. 

Näitus koorib arheoloogide, geneetikute, ajaloolaste ja teiste spetsialistide abil minevikku kiht kihi haaval ning külastaja leiab ennast justkui kultuurkihi alla mattunud keskaegsest linnast. Näituse haridusprogrammid suunavad lisaks keskaja teemade kinnistamisele mõtlema ka ajaloo subjektiivsuse üle ning küsima, kuidas ja miks sünnivad ajaloos tegijad ja kangelased. 

Tartu Ülikooli kunstimuuseumis saab kuni sügisvaheaja lõpuni ehk 26. oktoobrini külastada näitust „Võimu märgid“, mis uurib, kuidas on Tartu Ülikooli aula eri võimude all muutunud. Kohalike omavalitsuste valimise aega sobib selline näitus väga hästi. Osutame sellele, kuidas võim ennast avalikus ruumis ilmutab ning mil moel kannab esmapilgul akadeemiline piduruum võimu märke ja edastab ideoloogiaid. 

Pärast seda pöörab kunstimuuseum aga pilgu ruumis ja ajas kaugemale: 21. novembril avatakse näitus „Voltaire: ajalootegija“, mis uurib Prantsuse kuulsa valgustusfilosoofi mõju Eestile. Näitusel on väljas 18.–20. sajandi kunstiteosed, väärtuslikud raamatud ja käsikirjad nii kaugemalt kui ka Eesti kohalikest pärandikogudest, mida näeb Tartus esimest korda. 

Lisaks ootavad Tartus Toomemäel oma haridusprogrammidega Hull Teadlane ja Tartu tähetorn!

Tartu Ülikooli muuseum