Muuseumides on hea õppida. Seal on autentne keskkond, kus õpilast ümbritsevad päris esemed või käega katsutavad koopiad, hääled ja lõhnad. See kõik soodustab arusaamist ja stimuleerib mälu.

Eesti Meremuuseum on senini keskendunud mereajaloole, -kultuurile, -keskkonnale ja -tehnikale ning seda käsitleme kõigis oma muuseumitundides. Viimastel aastatel oleme järjest rohkem loonud või kohandanud eesti keelt õppivale lapsele sobilikke programme, sest keeleõpe sobib meremuuseumisse. Meresõit on juba loomult mitmekultuuriline nähtus ning paljud vanad meremehed olid mingil määral polüglotid. Jutud pidi räägitud saama igas sadamas ning igast rahvusest kaptenite ja meeskonnaliikmetega. Lisaks levis suurte meresõitjate keeltest tulnud sõnavara ametikaaslaste abil ka teistesse keeltesse, näiteks eesti keeles kasutatavad sõnad „jaht“ ja „kipper“ tulevad hollandi keelest, „kiil“ Skandinaavia keeltest, „ankur“ kreeka keelest.

Algajale keeleõppijale mõeldud „Keelega merele“ muuseumitund Paksus Margareetas viib õppija tutvuma nii meresõidu, kaubalaeva, selle meeskonna kui ka keskaegse linna ja kaubandusega. Õpetajate südamed võitnud tunnis saab õpilane rohke visuaalse materjali toel eesti keelt kuulata ja rääkida ning tegutseda.

Muuseumi abikäsi eestikeelsele õppele üleminekul

Tajusime vajadust luua kooli ja muuseumi vahele sild. Lahendusi otsides sündiski Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu, Eesti Muuseumiühingu ja Eesti Meremuuseumi koostöös kevadel käivitunud arenguprogramm „Avatud õpiruum“. Selle eesmärk on arendada ja toetada kooli- ja muuseumiõpetajate koostööd ja võrgustikku, arvestada LAK-õppe põhimõtteid muuseumitundides ja toetada kõikide asjaosaliste üleminekut eestikeelsele õppele. Seminaride käigus loovad osalevate muuseumide ja koolide õpetajad LAK-õppe meetodil muuseumitunde ja juhendmaterjali programmide edukaks ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks.

Töökate laevarottide jälgedes näitusele

Maailma kaardistamist, avastusretki ja oma aja täiuslikuma atlase loonud von Krusensterni elutööd tutvustavad näitus ja muuseumitund „Kuulsad mereretked“(kuni 10.01.2026). Krusenstern oli keeleoskaja mees – lisaks saksa emakeelele valdas ta inglise, vene ja prantsuse keelt.

 Alates 4. klassist käsitlevad õpilased teemat näitusel ülesandeid lahendades ja ühiselt arutledes. 

Nooremad otsivad näitusele peitunud laevarotte, kelle abil tutvuvad mereametite ja maadeavastustega.