Haridus- ja Teadusministeerium saatis partneritele arvamuse avaldamiseks kõrgharidusseaduse muutmise eelnõu, millega ajakohastatakse kõrghariduse korraldust vastavalt ühiskonna ja tööturu vajadustele.

Minister Kristina Kallas ütles, et tuleviku kõrghariduselt oodatakse pigem lühemaid õppekavasid, mis võimaldavad paindlikku ümberõpet ja kiiremat tööturule siirdumist. „Tahame luua juurde õppimisvõimalusi töötavatele inimestele ja samal ajal tuua kõrgharidusse lisaraha. Kuid säilib tasuta kõrghariduse põhimõte neile, kes tulevad omandama esimest kõrgharidust ja kelle põhitegevus on õppimine.“

Kõrgkoolidele on kavas anda õigus nõuda õppekulude hüvitamist üheaastase magistriõppekava üliõpilastelt. Üheaastased magistriõppekavad on mõeldud töötavatele inimestele, kellel on varasem  bakalaureusekraad vähemalt nelja-aastasel õppekaval, magistrikraad või valdkondlik töökogemus. Õpet pakkudes arvestatakse võimalikult palju nende teadmiste ja oskustega, mis inimesel juba olemas on. 

Neile, kelle eesmärk pole magistrikraad, jääb võimalus valida mikrokraad, kus ei ole ka lõputöö kirjutamise kohustust. Peamiseks magistrikraadi omandamise viisiks jääb siiski tavapärane kaheaastane tasuta magistriõpe, mis on suunatud just varasema magistrikraadita õppijatele, kelle põhitegevuseks on õppimine.

Lisaks on kavas anda kõrgkoolidele võimalus eraraha kaasamiseks doktoriõppes, kus seni tasuline õpe puudus. Õppekulude hüvitamist lubataks nõuda doktorantidelt, kes tulevad väljastpoolt Euroopa Liitu. Doktoriõppesse vastuvõetute arv ülikoolides on püsinud pärast 2013. a ligikaudu 400 üliõpilase juures, kuid kasvanud on välisüliõpilaste osakaal. Kõrgeim oli see 2021/2022. õppeaastal, ulatudes 47%-ni vastuvõetutest. Kolmandatest riikidest pärit doktorandid moodustavad pea kolm neljandikku vastuvõetud välisdoktorantidest.

Eelnõu näeb ette ka muudatused proviisoriõppes, et viia see vastavusse tööturu muutunud vajadustega ja tagada ravimiteadlaste järelkasv. Tartu Ülikoolis on kavas avada eraldi ravimiteaduse bakalaureuseõppe ja magistriõppe õppekavad (3+2-õppekava). Praegu toimub proviisoriõpe üksnes integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppena. 

Samuti plaanitakse eelnõuga muudatusi kõrgharidusasutuste järelevalve korralduses, et see oleks süsteemne. Plaanis on täpsustada ka Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri (HAKA) rolli ja põhimõtteid.

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks teistele ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks avalik-õiguslikele ülikoolidele ja riigi rakenduskõrgkoolidele, Eesti Üliõpilaskondade Liidule, Rektorite Nõukogule, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Haridus- ja Noorteametile, Eesti Teadusagentuurile, Eesti Õpilasesinduste Liidule ja Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule. 

Viimati täiendati eraraha kaasamise võimalusi 2023. aastal vastu võetud kõrgharidusseaduse muudatustega, mis jõustusid 2024/2025. õppeaastast. Septembrist 2025 jõustusid kutseõppeasutuse seaduse muudatused, millega kehtestati kõrgkoolidele ja kutseõppeasutustele täiendavalt õigus nõuda õppekulude hüvitamist juhul, kui samaaegselt õpitakse nii kutsehariduse kui kõrghariduse tasuta õppekaval.