Tänapäeva kiiresti arenevas maailmas, kus tehnoloogia ja tehisintellekt muudavad tööturgu tempos, millega haridussüsteemil on raske sammu pidada, seisame silmitsi küsimusega, kuidas valmistada noori ette töödeks, mida veel ei eksisteeri. Lahendus võib peituda seal, kus seda ehk kõige vähem oodatakse: MATIK-huvihariduses. Tehnoloogia ja inseneeria valdkonda toetavad haridusprogrammid, nagu First Lego League, World Robot Olympiad ja First Global Championships, pakuvad noortele praktilist, motiveerivat ja suunavat kogemust juba varajases eas.

Tööandjad ja hariduseksperdid on ühel meelel: Eesti haridussüsteem vajab muutust. Tööandjad on välja toonud, et lisaväärtus inimese kohta on hakanud langema – meie tarkus ei jõua tõhusalt majanduslikku väärtusloomesse. Kurdetakse, et noored ei jõua vajalike oskustega tööturule või valivad eriala, mille sisu selgub neile alles ülikoolis – tihti liiga hilja. Katkestatakse õpingud või katsetatakse eri valdkondadega, sest valik ei olnud teadlik. Nii kulub noorel väärtuslikku aega ning riigil raha.

Kool ei saa olla ainus õpikeskkond

Seisame globaalse konkurentsi surve all: tehisintellekti kiire areng tähendab, et noortele mõeldud esimesed töökohad kaovad või automatiseeritakse. Kui varem õpiti tööd praktika abil, siis nüüd konkureeritakse algoritmiga. Seetõttu vajab noor kogemust ja praktilisi oskusi juba enne, kui ta esimesele töökohale asub – mitte alles seal.

Ainetund ei suuda alati näidata, kus on vaja keemiat, füüsikat või matemaatikat. Õpilane võib küll õppida valemeid ja teooriat, aga kui tal pole võimalust seda teadmist rakendada, kaob motivatsioon. Reaalainete õppimise huvi ei tohi hääbuda juba põhikoolis. Siin tulebki mängu MATIK-huviharidus – koht, kus teadmised saavad elavaks ja õppimine tähenduslikuks.

Just huviharidus, eriti tehnoloogiavaldkonnas, pakub seda praktilist väljundit, mis aitab õpilasel mõista, miks on oluline teada, kuidas vooluring töötab või mil moel programmeerida robotit ning kuidas vastutuse võtmine oma ülesande täitmise eest meeskonnas tööd mõjutab. Eestis tegutsevad mitmed tehnoloogiahuviringid ja -koolid, kus noored ehitavad, katsetavad ja programmeerivad roboteid ning osalevad rahvusvahelistes First-haridusprogrammides, mis ühendavad teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja meeskonnatöö. Seal saavad nad ühiskondlikult olulisi probleeme praktika kaudu lahendades olla insenerid, projektijuhid, turundajad, disainerid – kõik ühes tiimis. Nad õpivad ja õpetavad juhtima, koostööd tegema, probleeme lahendama, uurima, looma, testima ja oma ideid jagama, ning seda algusest lõpuni kogu projekti vältel.

See on justkui start-up-keskkond, kus iga osaleja saab proovida eri rolle – alates mehaanikust ja programmeerijast kuni projekti- ja müügijuhini. Selline kogemus aitab noorel mõista, millised tööd talle sobivad, milles ta on tugev ja kus on arenguruumi. Samuti saab end võrrelda ja jagada kogemusi teiste noortega. Paljud robootikaringides osalenud noored oskavad juba põhikooli lõpus üsna teadlikult öelda, millises gümnaasiumis ja mis suunal nad edasi tahavad õppida. Samuti valitakse hiljem ülikoolieriala palju teadlikumana sellest, mis ees ootab.

Inseneeria on valdkond, mida koolis käsitletakse tihti läbi väga kitsa prisma – valemid, graafikud ja lahendused. Tegelikkuses on inseneeria loominguline ja praktiline ala, kus on vaja analüüsivõimet, koostööd ja käed-külge-tegutsemist. Noored, kes robootikaga tegelevad, mõistavad varakult, et insener ei tööta üksi. Ta peab suutma selgitada oma ideed, kavandada protsessi, testida, ebaõnnestuda ja oma lahendust paremaks muuta. Need on oskused, mida tänapäeva tööandja väga kõrgelt hindab.

Mida me saame teha teisiti?

• Huvihariduse toetamine riiklikult ja süsteemselt – mitte ainult spordis või muusikas, vaid ka tehnoloogia ja teaduse valdkonnas. See ei tohiks olla vaid entusiastlike (huvikooli)-õpetajate ja lapsevanemate õlul. Vajame stabiilseid ja pikaajalisi programme, mis toetavad huviharidust.
• Suurem toetus rahvusvahelise formaadiga võistlustele – First-programmid ei ole pelgalt tehnoloogiamängud, vaid tõsiseltvõetavad kujundlikku mõtlemist soodustavad haridusplatvormid, mis võimaldavad noortel kogeda rahvusvahelist koostööd, kultuuridevahelist suhtlust ning end kõrgel tasemel arendada. Sellised võistlused väärivad süsteemset ja stabiilset rahastamist ning riiklikku tunnustust osana noorte karjääriteekonna kujundamisel.
• Ettevõtete suurem panus huviharidusse – tööandjad kurdavad tööjõupuudust, kuid saavad ise aidata, tuues kogemusi, mentoreid ja tuge huviringide tasandile. Inseneride tööd kasutavate firmade auasi võiks olla toetada mõnd õpilastele suunatud teadushuvihariduse võistlust või sündmust.

MATIK-huviharidus ei ole pelgalt ajaviide. See on noorte jaoks võimalus õppida praktilise kogemuse kaudu, katsetada eri rolle ja kujundada teadlikult oma tulevikku. First– ja teised sarnased programmid on kui laborid, kus sünnivad tuleviku insenerid, ettevõtjad ja probleemilahendajad. Kui soovime, et Eesti noored oleksid globaalsel tööturul konkurentsivõimelised, siis peame alustama juba praegu – andes neile tööriistad, kogemused ja enesekindluse huvihariduse kaudu. Ainult nii jõuab tarkus väärtusloomesse.