Septembrist hakkas kehtima uus lasteasutuste toitlustamise määrus, mis pöörab senisest veel rohkem tähelepanu tasakaalustatud tervislikule toidule koolis ja lasteaias.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Ingrid Põldsaar selgitab, et seni kehtinud määrus pärines 2008. aastast ega täitnud täies mahus oma eesmärke. Uue määruse siht ongi, et lasteasutustes pakutav toit toetaks laste kasvamist ja tervist.

Juba mõnda aega ja üha enam teeb muret laste ülekaal. 1. klassi lastest on iga neljas ja 4. klassi lastest iga kolmas ülekaaluline. Täiskasvanutest juba pea pooled. Ülekaal ja rasvumine on terviseprobleemide üks põhjus. Samamoodi tekitab ühekülgne menüü tõsiseid kroonilisi haigusi.

„Õige aeg on hakata tervislikku toitu pakkuma lasteaias, mil toitumisharjumused alles hakkavad kujunema,“ tõdeb Ingrid Põldsaar. „Kui laps harjub juba varakult mitmekesist ja tasakaalustatud toitu sööma, eelistab ta seda ka täiskasvanuna. Lisaks muutub uue määrusega menüü koostamine lihtsamaks. Kui seni tuli vaadata, kas toit sisaldab piisavalt mikrotoitaineid ehk mineraale ja vitamiine, siis nüüd lähtutakse sellest, milliseid toidugruppe ning mis koguses ja vahekorras pakkuda.“ 

Rohkem köögivilju ja kala

Uue määrusega pööratakse rohkem rõhku puu- ja köögiviljade, marjade, kala ja täisteraviljatoodete pakkumisele. Samuti on ära toodud kogused, kui palju üht või teist toidugruppi pakkuda tuleb. Kõige olulisema muudatusena on sätestatud suhkru ja soola maksimumkogus toidus. Näiteks lasteaialaste puhul on lubatud soola kogus päevas kuni 0,5 grammi. Suhkrut, mille alla kuuluvad ka mesi ja siirup, võivad kaheaastased tarbida päevas kuni viis ning vanemad kui kolmeaastased kuni kümme grammi.

Samuti tuleb nüüdsest jälgida soola, suhkru ja kiudainete sisaldust valmistoodetes. Poolfabrikaate tohib lasteaias endiselt pakkuda vaid korra kuus, ent uues määruses on varasemaga võrreldes üles loetud enam tooteid, mis sinna alla kuuluvad. Hakkab kehtima nõue, et lapsed, kellel on diagnoositud diabeet, peavad pääsema süsivesikuterikkale toidule ligi ka väljaspool toiduaega. 

Küsimusele, kas uute nõudmistega toidupäeva maksumus tõuseb, vastab Ingrid Põldsaar, et üldine hinnatõus mõjutab toidu hinda kindlasti. „Määrust koostades püüdsime küll kogu aeg jälgida, et hind ei tõuseks. Toidugruppidest jäid uuest määrusest välja näiteks pähklid ja seemned, mis on kallid. Ja kui varem sobis toiduvalmistamiseks ainult kindlatel tingimustel hoiustatud värske kala, siis selle kitsenduse võtsime ära, sest värske kala on kallis ja seda on keeruline kätte saada. Nüüd tohib pakkuda ka külmutatud kala. Selles osas läheb olukord lihtsamaks ja soodsamaks.“

Paljudel nõuded juba täidetud

Ingrid Põldsaare sõnul on uus määrus saanud head tagasisidet. „On lasteaedu, kes peavad muutma kas vähe või üldse mitte, sest sisuliselt on neil nõuded juba täidetud. On neidki, kes tunnevad muret, kas suudavad õigeks ajaks vajalikud muutused teha. Eks iga uus asi vajab harjumist, pealegi ei hakka kõik määruse punktid kehtima kohe, vaid on jäetud aastane üleminekuaeg.“ 

Ta lisab, et juba määruse koostamise ajal kohtuti toitlustajate ja kokkadega, et neile muudatusi selgitada ja küsimustele vastata. „Teeme seda edasi. Terviseameti esmane ülesanne on lasteaedu julgustada, toetada ja abistada, mitte ainult ettekirjutusi teha. Sellega arvestatakse, et nõuded on uuenenud ja asutused vajavad nendega kohanemiseks aega. Tervise Arengu Instituut on koostanud laste- ja haridusasutustele ka abimaterjalid, mis sisaldavad nõuandeid ja soovitusi toidukeskkonna kujundamiseks laiemalt. Mõjutab ju toidu välimus, tekstuur, lõhn ning see, kuidas toit on serveeritud, samuti lapse söömisharjumusi. Oluline roll on õpetajal, kes tutvustab lastele tervist toetavaid valikuid ja on neile eeskujuks.“ 

28. augustil toimus uut toidumäärust tutvustav veebikoolitus Harjumaa lasteaedadele ja koolidele. Harjumaa Omavalitsuste Liidu haridusasutuste tervisedendaja Mari-Liis Valter ütleb, et huvi oli väga suur: Harjumaa 140 haridusasutusest osales üle saja, huvi tunti teistestki maakondadest.

Mari-Liis Valteri sõnul leidis enamik koolitusel osalenuid, et tänu uuele määrusele muutub toit lasteaias ja koolis tervislikumaks. „Just lasteaiaeas pannakse lapse tervisele alus, teismelise toitumisharjumusi on juba keerulisem muuta. Mul on hea meel, et rohkem kui pooltel Harjumaa lasteaedadel on oma köök, mis toetab toitumisharjumusi kõige paremini. Lapsed näevad, kuidas kokk köögis süüa teeb, ja saavad koos õpetajatega ka ise kokata. Lasteaias pakutav toit on värske, mitte termosega kohale toodud.“

Samas nägid lasteaiad ka murekohti. Näiteks toodi välja, et paraku polegi müügil valmistooteid, kus liha või kala osakaal uuele määrusele vastaks. Aga kui saja lapsega lasteaias saab kokk kotletid ja frikadellid ise valmis teha, siis asutuses, kus käib mitusada last, on see võimatu. Leiti, et ka tootjad peavad uute nõuetega kaasa tulema ning toodete hinnad olgu sellised, et lasteaiad jaksaksid neid osta.

Veel tundsid lasteaiad huvi, et kui soola ja suhkrut võib toitudele edaspidi lisada minimaalselt, siis kuidas teha nii, et toit lastele ka maitseks.

Mari-Liis Valter sõnab, et vastutust ei saagi panna üksnes lasteaiale, vaid muudatus peab käima käsikäes koduga. „Kui kodus alustab laps päeva magusate helveste või kohukesega, lõunaks sööb viinereid ja makarone ketšupiga, õhtul aga maiustab krõpsudega ja joob limpsi peale, siis ongi talle lasteaias köögivilju, kala ja muud tervislikku toitu raske pakkuda. Hästi oluline on vanemate seas teavitustööd teha ja neid kaasata, et nad ei nulliks ära seda tööd, mida lasteaiad teevad.“ 

Mida uuest toidumäärusest arvate?

Kuusalu Jussikese lasteaia majandusjuhataja Merle Koppel ütleb, et võrreldes vana määrusega on erinevus suur. „Juba see, et soola ja suhkru osa on oluliselt vähendatud.“ Tema sõnul on keeruline leida poest valmistooteid, kus soola ja suhkru sisaldus vastaks normile või liha ja kala osakaal oleks õige. Muutus peaks lähtuma tootjalt. 

„Et puu- ja köögiviljade ning marjade osa menüüs suureneb, on hea, aga kuna hinnad on tõusnud, muudab see ilmselt ka toidupäeva kallimaks. „Kuna moosi on lubatud vaid 20 grammi nädalas, peamegi hakkama kasutama rohkem marju. Seni maksis toidupäev meil lapsevanema jaoks 2.30, alates septembrist 2.40. Kui me sellega välja ei tule, eks siis tuleb hinda veel tõsta,“ räägib Merle Koppel.

Tema sõnul on laste lemmiktoidud punased supid: borš ja peedisupp. „Kui midagi uut pakkuda, siis alguses nad natuke võõrastavad, aga tasapisi hakkavad sööma. Täiskasvanute maitsemeel on ilmselt juba rikutud, aga kui hakata lapsi maast madalast vähese soola ja suhkruga toitudega harjutama, siis küllap nad harjuvad. Ühtlasi nõuab see vanemate nõustamist.“ Siiski saavad lapsed nii tähtsatel puhkudel, nagu seda on lasteaia sünnipäev või kooliaasta algus, ka maiustada. Tarkusepäeval sai iga laps magustoiduks pulgajäätise, menüü koostamisel arvestatakse alati ka rahvakalendri tähtpäevadega.

Rummu Lepatriinu lasteaia direktori Signe Vaikla sõnul söövad nende lapsed väga hästi. „Laste lemmiktoit on hautatud juurvili hakklihaga, suppidest kanaliha ja rohelise herne supp ning magustoitudest kohupiimavorm porgandiga. Tegime rühmades küsitluse ja jätsime menüüst välja toidud, mida lapsed ei söönud. Valmistamegi ainult neid toite, mis lastele maitsevad. Nüüd peame hakkama lapsi uutmoodi maitsetega harjutama. Kokale teeb muret, et ilma suhkru ja soolata keedetud puder on maitsetu. Tuleb nuputada, kuidas see laste jaoks isuäratavaks teha. Kui me kõiki toiduaineid enam kasutada ei tohi ja komponendid ära muudame, ei ole see enam sama toit. Aga kui toit lapsele ei maitse ja ta selle järele jätab, kas see on siis tervislik?“ 

Signe Vaikla lisab, et magustoitude osakaal nende lasteaias on alati olnud väike, kuid kohupiimakreemid-vormid ja saiakesed olid valikus. „Küpsetasime sageli ka koos lastega, nüüd enam lastele saia anda ei tohi. Ometi on vanaema tehtud moosisai maailma parim asi! Minu arvates on uus määrus ekstreemne. Põhimõte on õige, aga me ei tohi äärmusesse minna. Kui lapsed on teatud maitsetega harjunud, siis ei saa nõuda, et nüüdsest on kõik teistmoodi. Harjutama tuleb hakata vaikselt.“

Harku lasteaia majandusjuhataja Marju Randla tõdeb, et nende lasteaias polegi vaja eriti midagi muuta, sest nad on juba pikka aega samm-sammult selles suunas liikunud. „Toormoosi magustame suhkru asemel banaaniga, soola kogust vähendame, kasutades maitseürte, ning küpsetistes asendame võimalusel nisujahu täisterajahuga. Köögivilju ja kaunvilju pakume lastele palju, ka n-ö peidetud kujul hautiste, kotlettide ja kastete sees.“

Tema sõnul pole uue määrusega midagi keelatud, lihtsalt menüü peab olema tasakaalus. Saiakesi ja piparkooke võib lasteaias edasi küpsetada, aga koostisosi tuleb targalt valida ja rohkem kombineerida.

„Terviseprobleemide ennetamiseks oli uut määrust väga vaja,“ leiab Marju Randla. „Lapse toidulauda kujundavad ja lapsele näitavad eeskuju täiskasvanud. Soola ja suhkru kasutamine vajaski konkreetseid ja selgeid piire. Samuti peavad lapsed sööma rohkem köögi- ja kaunvilju, mille kogused on nüüd kindlaks määratud. Asja teine pool on, kuidas panna kõik vajalik laste menüüsse nii, et nad toite ka sööksid. Oluline on muuta nii lastevanemad kui kogu ühiskond teadlikumaks.“ 

Veebikoolitusel tekkis tema sõnul ka küsimusi. Küsiti, kuidas ja millega toitude maitsestamisel soola ja suhkrut asendada, räägiti murest nõuetele vastavate valmistoodete leidmisel, samuti tuli jutuks raha. 

„Meie lasteaias on toidupäeva maksumus lapsevanema jaoks 2.50, millele lisandub omavalitsuse osa. Üsna keeruline on selle summa sisse ära mahtuda. Soovime ju, et tooraine oleks võimalikult puhas, vähe töödeldud, kohalik, nii et toidupäev võib tulevikus kallimaks muutuda küll. Samas menüüd üle vaadates ma drastilist hinnatõusu ei näe. Küll aga muutub uue määrusega valmistoodete valik oluliselt kitsamaks, millega tootjad peaksid arvestama,“ selgitab Randla.

Marju Randla sõnul oli koolitus väga toetav. „Vaatasime määruse punkt-punktilt läbi, kogused toodi täpselt välja. Alguses on tõesti vaja näpuga järge ajada ning retseptide koostisosad ja tehnoloogilised kaardid uuesti üle vaadata, et kõik vastaks nõuetele. See on suur töö. Aga kui see on tehtud, on asi paigas. Usun, et iga lapsevanema jaoks on oluline, et laps tervislikult toituks. Lapse maitse-eelistuste kujundamine ning harjumuste ja hoiakute muutmine on aga pikk protsess. Seepärast on just lasteaias, kus laps veedab terve päeva ja saab kolme toidukorraga suurema osa oma päevasest toitainete vajadusest kätte, õige aeg alustada.