• Spordimoodulite ettevalmistust ja rakendamist juhtiv Haridus- ja Teadusministeeriumi peaekspert Hasso Paap avab lühi- ja pikaajalisi eesmärke ning projekti ajakava.

SAMAL TEEMAL

• Spordiõppe valikmoodulid annavad koolidele ja noortele uusi võimalusi

Tutvustage palun projekti lähemalt. Millised on selle lühi- ja pikaajalised eesmärgid ning mis näitab projekti edu?

Esmalt täpsustan: spordiõppe mooduli koostamine ei ole projekt, vaid koolidele koostatakse moodulõppe rakendamise juhis. Sel moel toetava juhendamisega tegeleb ministeerium oma töös iga päev. Koalitsioonileppes on lepitud kokku, et toetatakse laste liikuvuse ja spordiga tegelemise võimaluste laiendamist põhikoolides ja gümnaasiumites ning peetakse oluliseks noorte sportlaste topeltkarjääri arendamise võimalusi. 

Arendame välja spordiõppe valikmoodulid, mida saab Eesti igas piirkonnas gümnaasiumis või kutseõppeasutuses kasutada. Näidismoodulite koostamisse kaasab ministeerium koole, kus on sellist õppevormi juba edukalt rakendatud. 

Eesmärk on luua senisest rohkem võimalusi, et õpilaste süvitsi spordiga tegelemist saaks arvestada õppetöö osana. Pikaajaline eesmärkon toetada noorte tervist, soodustada sportimist ka gümnaasiumiõpingute ajal (see on aluseks spordiga tegelemisele ka pärast gümnaasiumit) ning anda õpilastele parem võimalus ühendada tippsport ja hariduse omandamine.

On oluline, et spordiga tegelevad õpilased ei katkestaks õpinguid, vaid saaksid lõpetada gümnaasiumi täies mahus ja nominaalse õppeajaga. 

Millistes koolides sellist õppevormi juba rakendatakse?

Gümnaasiumi spordivalikmoodul on kasutusel Tallinna Mustamäe Riigigümnaasiumis, kus 2024/2025. õppeaastal alustati uudse kolmeaastase õppesüsteemiga saavutussportlastele. Näidismoodulid suunati andekatele noorsportlastele, võimaldades neil ühendada kvaliteetne gümnaasiumiharidus ja tippspordiga tegelemine.

Mustamäe riigigümnaasiumi mudeli eripära on paindlik päevakava ning spordialast ja -klubist sõltumatu lähenemine. See tähendab, et valikmoodul on avatud kõigile tippsportlastele, olenemata nende spordialast.

Spordi ja liikumisega seotud valikkursusi pakuvad ka teised Eesti gümnaasiumid. Näiteks Pärnu Ühisgümnaasiumis on võimalik valida kolme spordi ja liikumisega seotud valikkursuse vahel: kehalised võimed ja liikumine, spordieetika ning male. August Kitzbergi nimelises Gümnaasiumis saavad õpilased osaleda „Liikumine välitingimustes“, spordifüsioloogia ning „Sporditreeningu õpetuse ja spordi aluste“ kursusel. 

Milliste kriteeriumide alusel valitakse riigikoolid Põhja-, Lõuna-, Lääne- ja Ida-Eestis spordipõhise õppekavaga gümnaasiumideks?

Valikmoodulid valmivad 2026. aasta III kvartaliks, neid kasutavate koolide hulka võivad kuuluda nii praegu spordivalikkursusi pakkuvad gümnaasiumid kui ka koolid, kes soovivad toetada noorsportlaste haridusteed.

Valikmoodulite rakendamiseks ei looda eraldi spordigümnaasiume. Moodul sobib igasse kooli, kus on piisav arv õppijaid ja süvitsi spordiga tegelejaid. Väikses koolis, kus selliseid õppijaid on vaid mõni, saab hakkama individuaalset õppekava rakendades. Piisava arvu õppijate korral saab aga rääkida mooduli rakendamisest kooli õppekavas grupipõhiselt. Selline võimekus on olemas Eesti kõigis piirkondades tegutsevates riigigümnaasiumites (Põhi-, Lõuna-, Lääne- ja Ida-Eesti). 

Mooduleid saavad rakendada koolid, kus juba õpib arvestatav hulk spordiga tõsiselt tegelevaid noori ning kus kooli juhtkond on valmis süsteemi kasutusele võtma.

Milline näeb välja spordipõhine õppekava: kui suure osa moodustavad spordiga seotud õppeained ning kuidas need üldharidusega seotakse?

Tegemist ei ole eraldi spordipõhise õppekavaga, vaid luuakse gümnaasiumi riikliku õppekava valikmoodulid. Tänavu 1. septembril jõustus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus, millega saavad õpilased oma õpinguid ja tegevusi mitteformaalõppes (nt osalemist treeningutel, võistlustel jne) arvestada õppekava osana. Näiteks saab treeningut arvestada liikumisõpetuse aines või asendada teisi õppes pakutavaid valikkursuseid. Neid võimalusi pakutakse juba praegu mitmetes gümnaasiumites, kuid loodavad valikmoodulid loovad eelduse võtta need võimalused laiemalt kasutusele.

Edasi on oluline koostöö Eesti Olümpiakomitee ja spordialaliitudega, et mitteformaalõppe rakendamisel leida parimad lahendused spordiga seotud valikkursuste kinnitamiseks ja ülekandmiseks spordivalikmoodulis.

Kuidas plaanite kaasata kvalifitseeritud aineõpetajaid, treenereid ja haridustehnolooge? 

Koolis jäävad üldhariduse aineõpetajad tavapärasesse rolli, vajadusel kaasatakse spordimooduli valikainete pakkumisse eksperte. Treenerid ei hakka tingimata koolitunde andma, kuid nende kinnitatud treeningkoormust / osaletud võistlusi jm sellega kaasnevat arvestatakse õppetöös. Koolide ning treenerite ja spordiklubide koostöö on võtmetähtsusega (nt treeningpäeviku või (osalus)-tõendite esitamine).

Millist spordi- ja õppeinfrastruktuuri kavatsetakse arendada või kohandada? Kas koolidel on õppetööks piisavalt võimalusi?

Valikmoodulite pakkumiseks kasutatakse olemasolevaid õppetöö ja treeningtingimusi ning spordiklubide taristut (koolides, kus kool ja spordiklubi teevad juba koostööd, st spordiklubi ruumide kasutamine liikumisõpetuse tundideks). Kool kohandab õppetöö korraldust, mitte ruume.

Kuidas tagatakse, et huvitatud õpilased – sh geograafiliselt kaugel asuvatest piirkondadest – saaksid võrdselt osaleda? 

Spordimoodulit saavad kasutada kõik huvilised, kes tegelevad spordiga kõrgemal tasemel, sõltumata elukohast. Eesti  nelja piirkonna koolid loovad selleks eeldused ja aluse.

Milliseid koostööpartnereid, nt spordiklubisid, ülikoole, omavalitsusi sihite?

Spordiklubide ja -alaliitude osa on treeningkoormuse ja tulemuste kinnitamine. Ülikoolidelt, nt Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudilt, ootame teadus- ja metoodikatuge. Omavalitsused võivad toetada mitteformaalõppe ja formaalõppe lõimingut, logistikalahendusi ja tugiteenuseid, et toetada enda piirkonna spordiga tegelevaid noori.

Millised on projekti eeldatav eelarve ja rahastusallikad? Kas plaanis on riigi toetus, erafondid või Euroopa tõukefondid?

Kooli õppekava maht ei muutu, õppijate kohustusliku koormuse maht jääb samaks. Me räägime riikliku õppekava rakendamisest ja koolikorraldusest. Kõik ressursid, mida selleks vaja, on süsteemis juba olemas. Kuna ei rajata uusi hooneid, on eelarve põhirõhk õppekorralduse kohandamisel, koolide tugisüsteemide arendamisel ja õpetajate koolitusel. Moodulõppe rakendamine ei muuda koolide rahastamise põhimõtteid.

Milline on projekti ajakava? Millal on plaanis eel-, katse- ja täismahus rakendusetapid? 

Sel aastal valime katsekoolid ja täpsustame regulatsioone. Järgmisel aastal rakendame katseprogrammi neljas piirkonnakoolis. Alates 2027. aastast laiendame programmi teistesse riigigümnaasiumitesse, hinnates katsetuste õnnestumist.