Eesti Haridustöötajate Liidu esimehe Reemo Voltri sõnul on õpetajate puudus nii tõsine probleem, et seda tuntakse pea kõigis ainetes ja igal haridustasemel. Kõige kriitilisem on seis loodus- ja reaalainete õpetajatega.
Voltri rõhutab, et probleem ei väljendu alati ametlikes numbrites, sest aineõpetajaid asendavad sageli teiste erialade pedagoogid. „Statistika järgi võib tunduda, et kõik on korras, aga tegelikult on igas viiendas klassis vajaliku kvalifikatsioonita õpetaja,“ hoiatab ta. Õpetajate puudus suurendab ülekoormust ja läbipõlemist ning seetõttu on hädavajalik, et riik ja omavalitsused näeksid õpetajate väärtustamist kui ühist eesmärki, mitte vastasseisu ametiühinguga.
Millises aines või valdkonnas on õpetajate puudus kõige teravam?
See küll varieerub regiooniti, kuid kokkuvõtlikult on kõigis ainetes ja valdkondades õpetajate puudus suur. See puudutab isegi lasteaia- ja klassiõpetajaid, rääkimata aineõpetajatest.
Kõige kriitilisem on olukord aga loodus- ja reaalainete õpetajatega põhikooli kolmandas astmes ning gümnaasiumis. Statistikas ei pruugi see nii teravalt välja paista, sest praegu ei nõuta õpetajatelt ainevaldkonna kvalifikatsiooni. See tähendab, et magistrikraadiga ajalooõpetaja, kel on õpetajakutse, võib ka füüsikat anda. Formaalselt vastab ta kvalifikatsioonile ning paberite järgi on kõik korras. Teame ka, et üle Eesti on koolides tööl ligikaudu 4000 õpetajat, kel pole ka paberite järgi kvalifikatsiooni. See on rohkem kui viiendik kõigist õpetajatest. Kui koolijuht peab valima, kas füüsikatundi hakkab andma inimene tänavalt või keegi, kel on pedagoogi pädevus ja süvateadmised ajaloost, valib ta mõistagi viimase. Keegi peab ju klassi ees olema.
Kuidas õpetajate nappus igapäevast õppetööd ja õpilaste õpitulemusi mõjutab?
Ega Eestis õpetajate kvalifikatsiooninõuded nalja pärast kehti. Need on ikka selleks, et tagada hariduse väga hea kvaliteet. Nagu eelnevalt mainitud, pole praegu iga viies õpetaja kvalifitseeritud. Et meie õpetajad kipuvad olema keskmisest kohusetundlikumad, on õpetajate puudus süvendanud ülekoormust ja halvemal juhul läbipõlemist. See on veelgi vähendanud väga heade õpetajate osakaalu meie koolides. On väga oluline, et koolijuhid märkaksid, millal ei tasu õpetajale koormust juurde anda. Praegu lahendatakse olukord nii, et võetakse koolidesse üha rohkem õpetajaid, kes ei ole õpetajaks õppinud.
Mida on kool seni teinud, et õpetajaid juurde tuua või olemasolevaid hoida?
Lahendused erinevad kooliti. Eelkõige püütakse parandada töökeskkonda ning võimaluste piires muudetakse töökorraldust. Väga oluline on ka hoidev kollektiiv. Suurel määral on see koolijuhi vastutada. Kui rääkida uute õpetajate leidmisest, siis Tallinna ja Tartu koolidel on selle võrra lihtsam, et neil on ka võimalik tudengeid värvata. On aga oluline mõista, et suure koormuse all on tõenäoline, et tudeng saab valusalt kõrvetada ning lahkub ametist. Pikas perspektiivis on see suur kaotus ja selliseid näiteid on paraku palju.
Kuidas hindate riigi ja omavalitsuse seniseid samme õpetajate puuduse leevendamiseks. Millest tunnete enim tuge ja mida on jäänud vajaka?
Hea meel on, et lasteaiaõpetaja töötasu on suudetud hoida seotuna üldhariduskooli õpetaja palga alammääraga. See peab jätkuma. Kooliõpetajate puhul on kõigil tasanditel vajakajäämisi. Reformierakonna juhitud valitsuse ajal on õpetajate töötasu tüürinud riigi keskmisest palgast üha kaugemale. Praeguseks oleme jõudnud olukorda, kus keskmine töötasu on pea 15% võrra kõrgem kui magistrikraadiga õpetaja palk. See annab selge signaali, et õpetajate tööd ei väärtustata.
Kohalike omavalitsuste puhul ootaks rohkem koostööd õpetajatega, et haridusasutustes paraneksid töötingimused ja -korraldus. Paljud omavalitsused ei tulnud ka haridusleppega kaasa. Tore, et mõned kohalikud omavalitsused panustavad õpetajate palka. Eeskätt puudutab see õppeasutusi Tallinna kuldses ringis ning nüüd ka Tallinnas. Ent tegelikult peaks õpetajatele väärika palga tagama ikka riik. Ootame nii riigilt kui ka omavalitsustelt koostööd. Meie soov on, et õpetajaid ja haridustöötajate ametiühingut ei nähtaks vaenlasena, vaid partneritena. Nii saame probleeme ennetada. Meil on ju ühine eesmärk – et meie riigis oleks tagatud väga hea haridus.
Kuidas peab EHL arvestust õpetajate puuduse üle ja kas nende hulka kuuluvad ka lasteaiaõpetajad?
EHL tugineb Haridussilma statistikale, mis koondab andmeid ka alushariduse ning kvalifikatsioonile vastavuse kohta. Eraldi statistikat EHL ei kogu.
Kas koolis või lasteaias ilma kvalifikatsioonita töötav õpetaja loetakse selles statistikas puudu olevaks õpetajaks?
Jah. Koolidel ei ole võimalik teatada, et alates tänasest me näiteks põhikooliklassidele bioloogiat ei õpeta, sest õpetajat ei ole. Keegi on alati klassi ette leitud. Sellest tulenevalt ongi tekkinud olukord, kus üle Eesti töötab üldhariduskoolides rohkem kui 4000 õpetajat, kel ei ole vajalikku kvalifikatsiooni.
On koole, kus direktor on neli aastat järjest otsinud kvalifitseeritud füüsikaõpetajat, kuid ei ole leidnud. See koht on täidetud inimestega, kes on tunnid ära andnud, kuid me ei tea, kui hästi on nad teadmised noortele edastanud. Kindlasti on 4000 kvalifikatsioonita õpeaja seas ka neid, kes on oma töös suurepärased ja andekad lastega tegelema, kuid ei saa loota, et see nii on täies ulatuses. Täpselt sama kehtib lasteaedade ja kutsekoolide puhul.
Lisa kommentaar