Õpetajate puudus ei ole enam üksikute koolide või piirkondade probleem, vaid kogu Eesti haridussüsteemi kõige valusam väljakutse. Koolijuhid ja haridustöötajate liit kinnitavad justkui ühest suust: kriis on kõigis ainetes ja igal haridustasemel.
Kindluse Kooli juht Reelika Turi ütleb, et neil pole õpetajat 40 eesti keele tunni jaoks ning viimase nelja aasta jooksul pole tööle kandideerinud ühtki logopeedi. Kui töökohti ei ole võimalik täita, tuleb tunnid jagada olemasolevate õpetajate vahel. Tagajärg on ülekoormus, stress ja lõpuks kannatab ka juhtimiskvaliteet. Sama lugu on paljudes koolides, kus tunnid küll toimuvad, ent õpetajad töötavad üle oma võimete.
Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri toob välja, et iga viies õpetaja Eestis ei ole kvalifitseeritud. Statistika ei näita probleemi kogu teravust, sest füüsikatunde võib anda ka ajalooõpetaja – tema paberid on korras, aga ainepädevusest jääb puudu. See mõjutab kindlasti ka õpilaste õpitulemusi. Tänavu veebruaris kirjutas Õpetajate Leht Tallinna Tehnikaülikooli õppejõudude murest: esmakursuslaste kohati olematute matemaatika- ja füüsikateadmiste tõttu peavad nad korraldama täiendavaid kursusi, et gümnaasiumist jäänud lünki täita.
Haridus- ja teadusministeerium on viimastel aastatel suurendanud õppekohtade arvu ja õpetajakoolituse stipendiume ning pakkunud paindlikke võimalusi kutseni jõuda. Ida-Virumaal makstakse isegi kõrgemat palka. Need sammud on vajalikud, kuid mõju on pika vinnaga. Koolid vajavad õpetajaid täna ja homme, mitte aastate pärast.
„Koolid vajavad õpetajaid täna ja homme, mitte aastate pärast.“
Pinget lisab eestikeelsele haridusele üleminek. Tallinn vajab uueks õppeaastaks ligi sada õpetajat rohkem kui eelmisel aastal. Samal ajal sunnivad keelenõuded pedagooge ametist lahkuma.
Õpetajate puudus ei ole pelgalt personaliprobleem. See mõjutab otseselt hariduse kvaliteeti, õpilaste õpitulemusi ja Eesti tulevikku. Kui iga viies klassi ees seisev õpetaja on vajaliku kvalifikatsioonita, siis ei saa me enam rääkida pelgalt tööjõupuudusest – see on hariduse sisu ja väärtustamise küsimus. Lahendused nõuavad riigi, omavalitsuste ja koolide ühist pingutust ning kuulata tuleb ka õpetajaid kui partnereid. Meil kõigil on ju üks eesmärk: hoida Eesti head haridust.
Lisa kommentaar