Vabariigi aastapäevakõnes TI-hüppe välja käinud president Alar Karis külastas koole ning uuris õpetajatelt ja õpilastelt, kuidas tehisaru kasutamine edeneb.

Esimene ja pikem jutuajamine leidis aset Nõo Reaalgümnaasiumis, kus juba 1965. aastal saabus kooli esimene arvuti ja hakati õpetama arvutit ja programmeerimist. Nutikad noored leiavad tee Nõkku tänini ja olid jutukad ka presidendiga kohtudes.

„TI-hüpe polegi võib-olla hea sõna, kõik ootavad meeletut hüpet, aga see on pikem protsess,“ lausus riigipea sissejuhatuseks. Iga kool, õpetaja, õpilane valib oma tempo. Kõige tähtsam on, et kõigile antaks võrdsed võimalused ega oleks nii, et kel on rohkem raha, saab paremad rakendused ja platvormid.“

Aga kuidas teha need koolidele atraktiivseks?

Nõo gümnasistid testisid kevadel koos oma õpetajatega Eestis loodud Arutaja-nimelist õpirakendust ja jagasid kogemusi. 

„Kasutasin Arutajat enne kontrolltööd kordamiseks. Oli päris hea, sobib sõbra asenduseks,“ rääkis üks õpilane. „Ent kui otsisin infot, küsis ta, mis mina sellest arvan. Ta ongi sõna otseses mõttes arutaja, mitte nagu ChatGPT, mis asendab Google’it. Kui ühele küsimusele vastamiseks kulub kümme minutit ja teistel on vastus juba käes, siis see on liiga kaua. Väga palju on vaja kannatlikkust.“ 

Ka järgmised kõnelejad kinnitasid: „Kui hiljem uuesti proovisime, tundus, et rakendus on paremaks läinud, või oleme ise arenenud, et oskame paremini küsida. Aga praegu eelistame Arutajale teisi rakendusi.“

Vaja on atraktiivsust

„Aga mis siis sellest rakendusest saab?“ küsis president. Eesmärk pole Eestis platvorme tegema hakata, aga nišitooteid on vaja. Kuid oma mudel peab olema piisavalt atraktiivne, et õpilane tahaks seda kasutada.

Ajalooõpetaja Ege Lepa lausus, et ilmselt tegid arendajad suvi otsa tööd, sest augustikuisel koolitusel oli Arutaja juba grammikese võrra parem.

„Peame võimalikult head promptid ehk viibad välja mõtlema, et saaks parema tagasiside,“ lisas Lepa. Aga kui koolitusel õpetati, kuidas õpetajad saaks aega võita ja demonstreerida tsunamit, tuli enda kirjutatud viiba peale vaid väike pildike. Kui õpetajad palusid Arutajal endal viiba kirjutada, kulus sel mitu minutit ja töö jäigi pooleli.

„Härra president ja haridusminister kuulutasid kevadel, et tuleb hüpe,“ jätkas Ege Lepa. „Olen pigem konservatiivne ja usun lugude rääkimisse ja vestlusse. Aga kui hüpe tuleb, pean teadma, kuhu jõuame. Soovime konkreetseid eesmärke.“

„Eesmärk on targemad lapsed,“ vastas president. „Meie koolide edu alus on õpetajate autonoomia ja seda tuleb edu alusena hoida. Iga kool on omamoodi.

Peame tutvuma asja olemusega ja kohanema. Ajalooõpetajad saaks tehisaru näiteks võrdlemiseks kasutada ja näidata, mis toimus mujal samal ajal, kui meil oli Jüriöö ülestõus.“

„Kuigi õpetajail on palju vabadust, on koolid pigem konservatiivsed, õpetajad on meist vanemad inimesed. Võib juhtuda, et õpilased hakkavad tehisaru kasutama liiga palju ja sel moel, nagu ei peaks,“ muretses üks gümnasist, kes rääkis, et kasutab tehisaru väga palju. ChatGPT-ga on meeldiv õppida, sest ta toetab vestlejat. Tekib vajadus ja soov edasi minna.

Kui noormees puistas jutu sisse ingliskeelseid termineid, palus president tõlkida. Poiss leidis eestikeelsed vasted ning ütles, et tehisaru võiks olla eesti keele jaoks paremini õpetatud. „Peaks olema ilus hea eesti ökosüsteem ja õpilastele kursus, mis õpetaks seda kasutama.“

Presidendi sõnul on nüüd õpetajaile tugev surve, et nad võtaksid omaks selle, mida õpilased juba kasutavad. 

„Sama lugu oli Tiigrihüppega,“ tuletas Nõo Reaalgümnaasiumi direktor Jaanus Järveoja meelde. 

„Esimene asi ongi hirm ära võtta. See ei sõltu vanusest. Olen kohanud noori õpetajaid, kes ei kasuta tehisaru iga päev,“ märkis president. „Alustada tuleks sellest, et õpetaja oskaks soovitada, kuidas tehisaru kõige paremini kasutada.“

„Kõige lihtsam moodus õpetajail hirmust lahti saada ongi nii, et muudkui kasutad,“ soovitasid õpilased. 

President uuris õpilastelt, kui palju nad päevas ChatGPT-ga suhtlevad. Keskmine aeg on kuni kaks tundi.

Et paari õpilase kodukeel pole eesti keel, küsis president soovitusi, kuidas saaks tehisaru kiirendada eestikeelsele haridusele üleminekut.

„Kui pole keelekeskkonda, on vaja teha iseseisvat tööd teha ja ChatGPT võimaldabki eesti keeles arutleda. Proovid ja lähed muudkui paremaks,“ kõlas soovitus.

Kohtumise lõpetuseks küsis president, kas tehisaru aitab õpilasi ka vaimse tervise murede korral. 

„GPT võib olla päevikupidaja, aitab mõelda asju teise nurga alt läbi ja lahendada ka vaimse tervise probleeme,“ arvas üks õpilane.

„Robot ei asenda kunagi inimest, kes aitab. Tal ei ole südant ega hinge, kirjutab võltsilt,“ kritiseeris teine õpilane. „Ma ei ole tehisintellekti vihkaja ja pooldan, et eriti hariduses liiguksime sellega edasi. Aga ma ei näe, et vaimse tervise aspektis oleks sellest kasu.“

„Ta ei asendagi, aga täiendab. Ka mina olen mururobotiga rääkinud,“ muheles president. 

Tartu Erakoolis

Tartu Erakool (TERA) on kasutanud digivahendeid õppetöös pikka aega, igal õpilasel on kooli antud nutiseade. Presidenti huvitas, kuidas TERA tehisaru maailmas edasi liigub. 

„Tehnoloogia võtab teatud tööülesanded ära, näiteks planeerimine on tehnoloogia ülesanne,“ vastas TERA koolijuht Urmo Uiboleht. „Võime olla kriitilised, et tehnoloogia tekitab distantsi, aga COVID andis õppetunni, et me ei pea iga asja pärast kokku saama. Meil on  operatiivsete asjade lahendamiseks chat’iruum.“

Uibolehe sõnul on nende koolil julgust teha asju kiiresti ja suudetakse ka kiiresti läbi rääkida. Kuigi hariduses ollakse pigem konservatiivsed, ei saa tehisaru puhul kaua mõelda, menetleda, uurida – muidu on tänaste õpilaste jaoks juba hilja. 

Uibolehe sõnul on kool üritanud personaalsete seadmetega ära hoida tehnoloogiavaimustust. Õpilased on harjunud, et nutiseade on kogu aeg laua peal. Seepärast pole vaja ka piiranguid seada. 

TERA loob tehisaru rakendamiseks ka vanemate nõukoda.

Äsja tegevust alustanud TERA gümnaasiumi juht Karmo Kurvits rääkis, et digikirjaoskus on parem neil gümnasistidel, kes õppisid ka põhikoolis TERA-s. Nad on julgemad kasutajad.

„Loome õpilaste mentorlusprogrammi ja samm-sammult püüame ka tehisaru rakendada, aga samal ajal peame silmas, et inimeseks olemist on olulisem arendada kui oskust tehisaru kasutada. Käime kahte teed samal ajal,“ lausus Kurvits.

President Alar Karis külastas oma ringsõidul ka Suure-Jaani Gümnaasiumi, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi, Tallinna Mustamäe Riigigümnaasiumi, Tallinna Tehnikaülikooli ja tehnoloogiaettevõtteid. Karise sõnul peaks sügisel käivitunud tehisaru haridusprogramm muutma meie hariduse senisest võrdsemaks, teadlikumaks ja nutikamaks, kuid selleks on vaja kooli ja õpetajate tugevat panust.