Tartu külje all Raadi alevis alustas 1. septembril tööd poolesaja õpilasega põhikool, mis kasvab lähiaastatel enam kui tuhande õpilasega õppeasutuseks.

„Praegu elame veel sisse, näiteks internetti pole, aga töö algas nii koolis kui ka lasteaias,“ rääkis Raadi Põhikooli direktor Terje Hallik kolmanda koolipäeva hommikul.

Raadi Põhikooli esimesse klassi tuli 50 õpilast, kes õpivad kolmes paralleelklassis. Kuna piirkonnas käib vilgas elamuehitus ja pidevalt lisandub uusi peresid, on kool valmis ka poole aasta pealt õpilasi juurde võtma.

Lasteaialapsi on praegu 23. Kooli- ja lasteaialapsed õpivad-tegutsevad esimesed neli aastat ühes majas, mis pooleteise kuu pärast lõplikult valmis saab. 

„Kasvame nii, et igal aastal tuleb esimene klass juurde,“ rääkis Hallik. Kui esimesse klassi tulnud lapsed jõuavad viiendasse, on kõrvale kerkinud suur põhikoolihoone ja koolilapsed kolivad sinna. 11 000 ruutmeerile mahub üle tuhande õpilase, paralleelklasse tuleb kogunisti kuus. 

Raadi Põhikool on Tartu vallas esimene uus kool üle poolesaja aasta. Nelja aasta eest valmis küll Kõrveküla kooli juurdeehitis, aga nüüd napib seal taas ruumi. Selle leevendamiseks paigaldati moodulmaja. Raadi kool on planeeritud kohe suuremaks, et sellist olukorda vältida.

Õpetajate koostöö

Terje Hallik valiti direktorikonkursil välja 37 kandidaadi seast. Varem oli ta üle kümne aasta õppejuht Eesti ühes tippkoolis, Miina Härma Gümnaasiumis. Sealt võttis ta uude kooli kaasa hulga kogemusi ja nippe.

„Meie koolis on algusest peale üldõpetus,“ lausus Hallik. Õpitakse suuremaid teemasid, uurimisteemasid on õppeaasta jooksul viis-kuus. Õppeained on integreeritud kindlate teemadega, õpetajad planeerivad tööd sellest lähtuvalt. Esimese aasta uurimisväited on õpetajad juba välja töötanud, neil on eluline ja praktiline suund, et lapsed lahendaksid probleeme.

Kooliõpetajad saidki suvel üldõpetuse koolituse, et kõik saaks ühelt stardipositsioonilt alustada. 

„Meie kooli tähtis märksõna on õpetajate koostöö,“ rääkis Terje Hallik. Igal õpetajal pole oma tööplaani, on ühine esimese klassi tööplaan. Õpetajad jagavad omavahel õppematerjale.

„Pooldan, et kõigil lastel oleks sarnane õppimiskogemus, mis ei sõltuks niivõrd õpetaja isikust, vaid oleks ühine, kokkulepitud reeglitega. Jagamiskultuur on oluline,“ sõnas Hallik.

Sarnaselt Härma gümnaasiumiga on au sees keeleõpe. Esimesest klassist algavad kõigil inglise keele tunnid.

Lasteaias on projektõpe. Projektid tuginevad laste huvidele ja on kõigile õpetajaile kohustuslikud. Õpetaja ei saa valida, kas teeb või ei tee. Lasteaiaõpetajad said suvel projektõppe- ja mängukoolituse.

Kuidas õnnestus õpetajaid leida?

„Valiku tegi kergemaks see, et kandidaate oli väga palju,“ vastab Terje Hallik. Klassiõpetaja kohale kandideeris kümme inimest, abiõpetajaks 40 ja õppekorraldusjuhiks kogunisti 50.

„Saime väga head inimesed, on nii noori kui ka kogemustega töötajaid,“ lisab Hallik.

Töötajaid on kokku 20, nende seas köögipersonal, sest Tartu vallas on igal haridusasutusel oma köök ja toit valmib kohapeal. 

Raadi Põhikoolil on ka tore sisehoov. 

„Vana-Rooma stiilis,“ täpsustab ajalooõpetaja haridusega Terje Hallik. Omapärased on veesilmad, kuhu juhitakse vihmavesi. Siseõu sobib ürituste korraldamiseks, seal toimus ka kooli avaaktus. Lastel on hoovis liikumisõpetuse tunnid. 

Koolipäev on poolitatud nii, et kahe tunni järel on pikk vahetund, mille vältel jõuavad jütsid süüa ja õues olla, puhata ja mängida.

Erinevalt Terje Halliku eelmisest töökohast Miina Härma Gümnaasiumist, kus esimestesse klassidesse oli tihe konkurents, on Raadi kodulähedane kool, kus saavad õppida kõik piirkonna lapsed. Sellest peaks kasvama haridus- ja kogukonnakeskus.

„Teeme selle nimel tööd, korraldame üritusi, kaasame peresid,“ räägib Terje Hallik.

Juba septembri lõpust alustab tööd eelkool. Ümbruskonnas pole praegu eelkooli, mis tegutseks kogu õppeaasta vältel. Vanemad tundsid aga asja vastu huvi ja eelkool tehtigi ära. 

Huvi oli tõepoolest suur, eelkoolis on õpilasi veel rohkem kui põhikooli esimestes klassides: 70.

Õhtusöök perega

Avaaktusel soovis direktor, et lapsed oleksid julged ja otsiksid oma lõpututele miksidele vastuseid. Ta rõhutas ka hoolivust ja koostööd – et üksteisele oldaks head kaaslased. 

Lapsevanematel soovitas Hallik aga lapsega kodus koos õhtust süüa. 

„Ka PISA testi raportist järeldub, et sotsiaalmajanduslik taust mõjutab õppimist,“ ütles Hallik. „Lastel, kes ei söö regulaarselt koos perega, oli 40 punkti kehvem matemaatika tulemus kui ülejäänutel. Lapsega rääkimine, päeval juhtunu üle arutlemine, tulevikuplaanide tegemine on isegi suurema mõjuga kui see, kas kodus on raamatuid.“ 

Hallik soovitas vanematel lastelt kuuldu huumorifiltrist läbi lasta. Koolis juhtub ju kogu aeg midagi. Kõigest ei maksa kohe probleemi tekitada. Kui vanem iga pisiasja pärast kooli tormab, ei räägigi lapsed talle enam midagi.

Milline on Raadi Põhikool viie aasta pärast?

„Näen, et viie aasta pärast on meil tugev kool, kuhu vanemad tahavad oma lapsi panna. Vanemate huvi ja rahulolu on olulised mõõdikud,“ ütleb Terje Hallik

Igaks õppeaastaks seatakse eesmärgid. Tänavu on suurim siht kool käivitada. Kohe kavatsetakse hakata mõõtma vanemate ja laste rahulolu – ehkki riiklik rahuloluküsitlus tehakse alles neljandas klassis.

„Põhiline on, kas laps tuleb kooli heal meelel,“ lausub Hallik. Sama saab küsida ka lasteaias. Oluline mõõdik on ka, et kool oleks atraktiivne õpetajatele, kes tahavad tööle tulla. Kool kasvab ja igal aastal hakkab palju inimesi tööle tulema. 

„Meie ülesanne on hiljem pardale tulijad samasse paati saada ja nad samasse infovälja sõidutada,“ sõnab Hallik.