Hea Eesti rahvas!

Algava kooliaasta puhul tervitan meid kõiki. Mõistagi eriti neid, kes istuvad klassipinki või astuvad tahvli ette. Olenemata sellest, kas olete õpilane või õpetaja, ootavad teid ees päevad, kus on põnevust, loomingulisust ja kindlasti ka pingutust. Kuid selleta ei saa.

Õppimine ei ole siiski ainult nende ülesanne, kes on seotud koolidega. Hea haridus on kogu ühiskonna pühendumine ja saavutus. Igaüks meist saab anda oma panuse toetava lapsevanemana, hariduse eeskõnelejana või õppiva eeskujuna.

Just seda viimast soovin eriti rõhutada. Õppimine on tänapäeva hädavajadus. Vaadates enda ümber, näeme tehnoloogia kiiret arengut. Robotid, sotsiaalmeedia, tehisaru, kui nimetada vaid üksikuid.

Ühelt poolt avavad need ääretuid võimalusi eneseteostuseks ja innovatsiooniks, kaotavad piire ja tõkkeid. Teisalt toovad need kaasa äärmiselt usutavaid petukõnesid, süvenemise nappust ja pidetuse tunnet. Nende ohtudega tegelemata jätmisel on ohus mitte ainult meie isiklik heaolu, vaid lausa riigi ja demokraatia säilimine.

Need mured on justkui sortsid, kes ikka ja jälle käisid Kalevipoega kimbutamas. Aga teame ka kõik siili õpetussõnu lajatada laudadega serviti, mitte lapiti, mille järel Kalevipoeg saigi vaenumeestest jagu. Meie rahvuseepos pakub meile kujundi, kuidas kasutusest sõltuvalt võib tehnoloogia olla ohtlik, kasutu või hoopis tulus. Tuleb vaid osata tarka nõu kuulata.

Kes annaks häid soovitusi? Kindlasti õpetajad, teadlased, eksperdid. Kuulakem neid ja õppigem ka ise aina edasi. Sest õppimine arendab meie sisemist siili, oskust teha keerulistes olukordades mõistlikke valikuid.

Sama eesmärki kannab sellest aastast koolides algav tehisaru haridusprogramm. Keelemudelitel on nüüd suutlikkus teha meie eest asju ära moel, et õppima justkui ei peakski. Kuid see on illusioon ja just sellepärast vajame tehisaru koolides.

Vaid seal ja koos asjatundjatega saame õppida seda kasutama selleks, et virutada laiskusele ja rumalusele serviti; et õppimine kui vajalikuim oskus ei hääbuks. Veelgi enam, et see laiemalt kannustaks innovatsiooni ja uuendaks e-riiki.

Head vaatajad!

Uute asjade pealetung ei tähenda, et vana kaotaks väärtust. Raamatu aastal oleme palju tagasi vaadanud meie kirjavara minevikule, mõtisklenud selle tähtsusest rahvuse kujunemisel ja väljendanud veendumust, et raamatul saab ja peab olema ka Eesti tulevikuloos kandev roll.

See ei sünni niisama, vaid ainult siis, kui seda õpime ja õpetame. Mitte ainult koolis, kuigi kool on kahtlemata suunanäitaja meile kõigile.

Kui meil on kool, kus on au sees raamatud, ega peljata tehisaru, siis kasvab selliseks ka ühiskond.

Jäägu õppimine ja õpetamine auasjaks.

Head uut tarkuse aastaringi!