- 2023. aasta kevadel avaldas Siret Kesküla sotsiaalmeedias pika postituse „Kuidas tappa koolijuhti“. Südamepõhjast tulnud kirjutist jagati enam kui 700 korda, teised koolijuhid kommenteerisid, et kahjuks polnud juhtunu haruldane. Miks põles Siret Kesküla pärast nelja-aastast töötamist läbi ja kuidas tal läheb praegu?
SAMAL TEEMAL
Tolles valusas kirjutises ütlesite, et koolijuhina töötamise isu on igaveseks läinud. Mis selleni viis?
Siret Kesküla: Eks see kuhjus aastate jooksul – ühel hetkel saab tass nii täis, et pole nõus enam päevagi tööd tegema. Westholmi gümnaasiumi direktor Rando Kuustik küsis hiljuti oma arvamusloos, kas koolijuht on tippjuht või poliitikute käpiknukk. Kumb ta siis on?
Direktoril on tohutu vastutus. Mina tundsin, et mind ei usaldata ja pean täide viima kellegi teise agendat. Seadus ütleb, et direktor võib majandada oma eelarvega, aga tegelikult pead igaks sammuks küsima luba. Tegevusvabadust piiratakse.
Minu jaoks on oluline professionaalne areng. Arenguvestlused pole mulle tüütu kohustus, vaid olen päriselt huvitatud oma töötajatest ja tahan, et ka minuga vesteldaks. Pole ju nii, et jõuad karjääriredelil tippu, direktoritoolile, ja siis jääb kõik seisma. Ka selles ametis on arenguruumi.
Riigi tasandil pole paraku paika pandud, mis on hariduse kvaliteedi näitajad. Mulle meeldis teha rahuloluküsitlusi. Saatsin tagasiside ka koolipidajale, aga neid ei huvitanud.
Kui tuli kõne haridusosakonnast, siis teadsin, et midagi on halvasti. Jõnks käis südamest läbi. Keegi ei helistanud küsimaks, kuidas mul nädal või kuu läks.
Huvipuudus ja usaldamatus väsitas. Nelja aasta jooksul koolipidajad vahetusid ja oli muidugi ka teistsuguseid inimesi.
Koolijuht peab olema magistrikraadiga, vastama nõuetele. Koolipidaja ei pea. Haridusosakonnas ei pruugi sul olla kellegagi asju arutada.
Kas teie põlesite või teid hoopis põletati läbi?
Arvan, et segu mõlemast. Minu loomus on selline, põletan iseennast, ei oska end hoida. Aga loomulikult oli ka läbipõletamist.
Ametist lahkusin ise, tervise huvides. Sain aru, et ma ei pea seda tööd tegema, võin teha midagi muud.
Kuidas mustast masendusest välja tulite?
Depressiooni mul polnud, oli läbipõlemine. Käisin terapeudi juures. Meie riigis pole läbipõlemine haigus, perearstid ei anna sel puhul haiguslehte, kuigi see on pikaajaline haigus. Ravimeid ma ei võtnud. Tegelesin väga palju iseendaga. Täiendasin ennast, tegelesin asjadega, mis mulle meeldivad: lugesin raamatuid, tegin käsitööd, kudusin sokke. Jalutasin iga päev 10–12 km.
Olin kodus veidi üle poole aasta, mul oli see võimalik. Tagantjärele tundub, et oleksin pidanud olema terve aasta. Aga haridussüsteemis on august parim aeg tööle kandideerida ja otsustasin minna.
Töötan nüüd teise omavalitsuse koolis, olen õppealajuhataja ja annan ka matemaatika- ja ajalootunde. Koormus on suur, aga töö meeldib mulle. Vastutust pole nii palju kui direktoril, aga aeg-ajalt annab juhtunu ikka tunda. Nüüd on kuklas aga teadmine, et ma ei taha enam samasse seisu jõuda. Tean, mis mehhanisme rakendada.
Mul on praegu väga hea juht. Ta oskab töötajate väsimust märgata, küsida, kuidas läheb, oma inimesi hoida. Samas näen kõrvalt, kuidas ta põleb. Vaatame koos, et ka õpetajate koormus ei oleks liiga suur. Käime ja julgustame kolleege, märkame, kuulame, oleme olemas. Kui tunnetame, et inimesel on mure, tema käitumine on muutunud, oleme pakkunud abi.
Koostöövestlustel on õpetajad märkinud, et neid hoitakse.
Milliseid soovitusi jagate koolijuhtidele, et oma ametis mitte läbi põleda?
Jää iseendaks! Kui sa ei saa koolis olla sina ise, ei pea sa seal olema. Kui sa iseennast ei väärtusta, ei tee teised seda ammugi.
Palju jääb julguse taha. Inimene mõtleb, kuhu tal ikka minna on. Kardab, et kui ütleb midagi, mis koolipidaja arvamusega ei klapi, kaotab ta töö. Mis kahjuks võibki nii olla.
Peegelda enda sees toimuvat koolipidajale. Kui teda ei huvita, siis mõtle, kas sa ikka pead seal olema. Tähtis on mitte jääda üksi. Olen enda jaoks selgeks mõelnud: mina jään iseendaks.
Järjest enam koolijuhte lahkub just koolipidajaga konflikti tõttu.
Väärtused peavad klappima. Koolijuht teab, mida ta teeb. Teda võiks usaldada. Kui koolijuht pannakse ellu viima kellegi poliitilisi otsuseid, siis milleks teda üldse vaja on? Koolipidaja võtku ta sealt vahelt ära!
Koolijuhtide kompetentsimudeli kallal on tehtud tükk aega tööd. Tulekul on atesteerimised. Mida riik saaks teha, et koolijuhte toetada?
Atesteerimine pole vale. Aga kui atesteerima hakkavad koolipidajad, siis mitte kõik pole selleks pädevad.
On koolijuhte, kes on olnud ametis mitukümmend aastat, nendega on koolipidajal mugav. Olen näinud mandunud koolijuhte, kes kirjutavad vaid allkirju, noogutavad igas asjas kaasa. Aga koolijuht peaks olema oma asutuse esimene visionäär, arendaja.
Kulude kokkuhoiuks koole praegu ühendatakse. Aga kui palju suudab üks juht teha?
Õpetajate palk on tõusnud, hariduse pearaha nende eest kasvanud, aga koolijuhtide tasud (riigi antav pearaha) on kümme aastat sama. Mis kvaliteeti me siis eeldame? Kui tahame juhtimiskvaliteedile rõhku panna, peab see väljenduma ka palganumbris.
Koolijuhtide ametist lahkumine on suur probleem. Osalesin alustavate koolijuhtide arenguprogrammis. Näen, et vähesed meist on kooli jäänud. Midagi tuleb teha, et olukorda parandada. Aga asi pole ainult rahas.
Kuidas saada lahti koolijuhist ühe valla ja siinkirjutaja isikliku kogemuse näitel
• Ära korralda direktoriga ühtegi koostöö- ega arenguvestlust, isegi kui direktor seda soovib (soovitasin mitmel korral koolipidajal rahuloluküsitluste tulemustega tutvuda – ei huvitanud).
• Ära anna direktori tööle edasiviivat tagasisidet, AINULT kritiseeri ja tee ettekirjutusi.
• Ära jumala eest tunnusta direktori tööd.
• Kõik tööd edasta käsuliinis ja viimasel hetkel (ilmekaim näide on uue koolimaja ruumiprogramm, mida sooviti minult paaripäevase etteteatamisega).
• Ära luba direktoril seadusega ettenähtud korras eelarve piires toimetada (PGS § 71 vs. igaks suuremaks ostuks heakskiidu taotlemine).
• Kalendriaasta lõpus anna välja käskkiri, millega keelad direktoril maksta lisatasusid, kuigi palgafondi jääk seda võimaldaks (tahaksin näha ülevaadet, kuidas on toetus- ja tasandusfondist vallale laekunud õpetajate palgaraha kasutatud). Samal ajal tuleb vallavalitsuse töötajatele loomulikult lisatöö eest preemiat ja lisatasu maksta.
• Kritiseeri kolmandale osapoolele direktori riietumisstiili: „Siret kannab miniseelikuid, kuigi ta figuur seda ei võimalda.“
• Kuula allikalt linna peal levivaid kuulujutte ja edasta need kontrollimata sobival hetkel avalikult direktorile.
• Maksa direktorile vähem palka kui õpetajatele või direktori kohusetäitjale.
• Ära luba direktorit koolitustele.
• Telli direktori nime all eelarves planeerimata mitme tuhande euroseid ehitustöid ja pärast tee direktorile märkus, et ta ei oska rahaga ümber käia.
• Kritiseeri kolmandale osapoolele direktori isikliku sotsiaalmeediakonto postitusi.
• Ära mingil juhul usalda direktori tulevikuplaane. Kindlasti teate teie ise hariduskaugete inimestena kõike kõigist kõige paremini.
• Ärge küsige ega usaldage õpilaste ega lastevanemate arvamust õppekorraldusest, sest … egas kool ole lastele mõeldud. Valla maine on kõige olulisem.
• Ära usalda kooli korraldatud rahuloluküsitluste tulemusi, linna pealt kuuldud klatš on usaldusväärsem.
• Pea iseenesestmõistetavaks, et direktor kirjutab projekte lisaraha saamiseks : Erasmus+, RTK projektid. Selle arvelt on võimalik kooli eelarvet vähendada.
• Ära viita kooli aktustel headele õpitulemustele või perede rahulolule kooliga. Too välja ikka see, et koolil peab SISU olema (ilma et „SISU“ olemusest oleks koolijuhi ja/või hoolekoguga eelnevalt räägitud või arengusuundi paika pandud).
• Ära soodusta koolijuhtide ja koolide koostööd, samas heida ette, et nad ei tee koostööd.
• Kui direktor vajab abi, siis kuula ta tähtsa näoga ära ja saada tagasi koolmajja sõnadega: „Saa ise hakkama.“
• Kui direktor annab keset õppeaastat lahkumisavalduse, siis ära uuri, miks ta seda tegi. Veel parem, ära helista talle kordagi – äkki muudab veel meelt.
• Kui ajakirjanik küsib direktori lahkumise põhjust, maini sassis suhteid koolis, muidu hakkab keegi äkki midagi uurima.
• Kord õppeaasta lõpus vii koolijuhid ilusasse kohta praadi sööma, siis on nad vait ja rahul.
Väljavõte Siret Kesküla sotsiaalmeedia postitusest
KOMMENTAAR
Koolijuht vajab inimlikkust
Sirje Kautsaar, Rae Gümnaasiumi direktor
Mitme alustava koolijuhi mentorina olen näinud mustreid, mis viivad läbipõlemise või selle eelse seisundini. Koolijuhi töö on väliselt auväärne, kuid tegelikkus on tihti teine.
Alustavalt koolijuhilt oodatakse sageli imet. Loodetakse, et ta parandab kiiresti kõik vead ja likvideerib lühikese ajaga aastate jooksul tekkinud probleemid. Kui aga meeskond ootab muutusi ülevalt, ise midagi muutmata, jääb juht nii mineviku raskust kui ka tuleviku lootusi üksi kandma. Samuti võib kollektiiv olla harjunud tegema otsuseid, mis ei haaku kooli eesmärkidega. Või on protsessid üle reguleeritud: reegleid on palju, aga neid ei jõuta järgida. Tekkinud rahulolematus jõuab esimesena koolijuhi lauale, isegi kui tema ei ole neid reegleid loonud.
Sageli öeldakse, et probleemide lahendamine on juhi palganumbrisse kirjutatud. See lause on juhile valus kuulda. Palganumber ei tee kedagi üliinimeseks. Juht võib võtta vastutuse, kuid kool on tugev siis, kui probleemide lahendamisse panustavad kõik, mitte ainult juht.
Koolijuht on iga päev inimeste keskel, ent teatud teemade puhul vältimatult üksi. On asju, mida ta töötajatega arutada ei saa: personalivalik, tundlikud konfliktid või õpilaste ja perede lood. See loob olukorra, kus juht pidevalt vastutab, kuid oma muret jagada ei saa. Just siin tuleb esile juhi haavatavus: ta peab vastu võtma raskeid otsuseid ja taluma pinget üksi. Kui kolleegid on üksteisega teravad või ei mõista üksteist, on see paratamatult juhi koorem. Isegi kui kriitika ei ole otseselt juhile suunatud, peab just tema keerulises õhkkonnas kõiki edasi toetama.
Koolijuht vajab usaldust. Ta ei vaja pidevat spekuleerimist, vaid usku, et ta tegutseb kooli huvides. Usaldus loob turvatunnet. Samavõrd vajab juht, et vastutus oleks jagatud. Kool ei ole ainult juhi projekt. Kui iga meeskonna liige panustab oma töölõiku parimal moel, väheneb juhi koormus ja suureneb kõigi osalus. Ning kõige olulisem – koolijuht vajab inimlikkust. Väike tänu või mõistev pilk muudab iga päeva kergemaks. Hea õhkkond ja töörahu on kasulikud kõigile.
Kui koolijuht põleb läbi, kannatab kogu kool. Läbipõlenud juht ei suuda hoida meeskonda koos ega pakkuda arenguks vajalikke tingimusi. Kui aga kooli töötajad mõistavad, et nende hoiakud ja käitumine mõjutavad otseselt juhti, tekib usaldusel ja koostööl põhinev koolikultuur. Juhi heaolu ja kogu koolipere heaolu on lahutamatult seotud.
Lisa kommentaar