- Haridus- ja teadusministeeriumis töötatakse välja spordiõppe valikmoodulit, mis pakub gümnaasiumiõpilastele senisest paindlikumat õppekorraldust.
SAMAL TEEMAL
„Minu koolis on võimalik juba nüüd arvestada treeninguid väikses mahus valikaine osana,“ ütleb Rakvere Riigigümnaasiumi abiturient Egle Salu tulevase spordiõppe valikmooduli kohta. Salu on 2025. aasta juunioride Euroopa meistrivõistluste hõbe, mitmekordne Eesti meister, Team Estonia ja Team Alexela liige. „Kindlasti võiks seda mahtu rohkem olla ning selle taotlemine kergem, see teeks kooli ja treeningu ühendamise mugavamaks.“
Mustamäe Riigigümnaasiumi õpilane Mark Villem Marmei ütleb, etspordiklassis õppimine on võimaldanud tal hoida koolielu ja spordiga tegelemist tasakaalus viisil, nagu tavaklassis võimalik ei oleks. Ta mängib jalgpalli Nõmme Unitedi esindusmeeskonnas ja on esindanud Eestit noortekoondise tasandil. „Spordiklassis saan iga päev jalgpalliga tegelda, ilma et peaksin seejuures oma haridust ohverdama. Seda on võimaldanud eelkõige õpetajate, kooli ja spordiklassi paindlikkus.“
Õpilane ei peaks valima
Eesti Olümpiakomitee president Kersti Kaljulaid rõhutab, et Eesti Olümpiakomitee ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöö on viimase aasta jooksul olnud väga hea. „Spordi esiletõstmine koalitsioonilepingus on andnud sellele tugeva aluse.“
President peab oluliseks, et õppursportlased ei peaks valima sportlaskarjääri ja haridustee vahel. „Nad vajavad paindlikkust,“ lausub ta. „Üks oluline samm selles suunas on kokkulepe, et õppursportlased saavad edaspidi ülikoolis läbida õpinguid topeltnominaalajaga, ilma et see tooks kaasa täiendavaid kulusid ülikoolidele või sportlastele. Sama põhimõtet plaanib ministeerium laiendada ka gümnaasiumiastmele. Toetame seda igati.“
Samas on Kaljulaidi sõnul oluline jälgida, et spordimoodulite loomine ei tooks kaasa ebavõrdsust õpilaste vahel ega lisakoormust koolidele ja õpetajatele. „Oleme valmis koos ministeeriumi, ülikoolide, alaliitude ja klubidega edasi arutama, kuidas tagada, et iga õppursportlane oleks edukas nii spordis kui ka koolis.“
Ei midagi otseselt uut
Jakob Westholmi Gümnaasiumi liikumisõpetaja Aivo Normak rõõmustab, et kooliharidust arendatakse aina avarama pilguga. Tema sõnul pole tavagümnaasiumis spordi valikmooduli rakendamine siiski midagi uut. „Sportlikke koole, kus õpilaste huvi spordi vastu väärtustatakse, leidub üle Eesti. Samas, on seda tehtud pigem sportliku koolijuhi, õppejuhi või aktiivse liikumisõpetaja initsiatiivil. Võttes arvesse koolide kogemusi, on kindlasti võimalik välja arendada spordiõppe valikmoodul, mis oleks hõlpsasti kasutatav igas koolis,“ leiab ta.
Normak rõhutab, et moodul peaks pakkuma baasteadmisi spordiga seotud teemadel ning pakkuma huvi ka aktiivsetele noortele, kes võistlusspordis ei osale. Ta avaldas lootust, et koolid võtavad arendatava spordiõppe valikmooduli hästi vastu.
Tema mõtet jagab Põlva Gümnaasiumi direktor Raul Kadaste. „Põlva Gümnaasiumis arvestame koolivälist sporditegevust õppeprogrammi osana osaliselt juba nüüd.“ Peamise erinevusena toob Kadaste välja, et kui praegu loeb kool juhendatud sporditegevuse (näiteks konkreetse spordiala treeningud – Põlvas on eriti populaarne käsipall) valikkursuste hulka, siis kavandatav muudatus annab võimaluse asendada kohustuslik liikumisõpetus kindla spordiala treeningutega.
Kadaste kinnitusel tähendaks see ressursi tõhusamat kasutamist, kuid ta näeb ka üht kitsaskohta. „Praegune liikumisõpetuse ainekava rõhub mitmekesisusele ja seab üheks eesmärgiks tutvustada eri liikumisviise, et noor leiaks endale meelepärase tegevuse. Kui kohustuslik liikumisõpetus täielikult ühe spordiala treeninguga asendada, võib muu liikumiskogemus jääda saamata.“
Kadaste näeb lahendusena kombineeritud varianti: õppijal võiks olla võimalus osa tundidest moodulite kaupa asendada, kuid peaks säilima võimalus – või kohustus – tutvuda ka alternatiivsete spordialadega.
Ka Läänemaa Ühisgümnaasiumi (LÜG) koolijuht Gina Metssalu leiab, etspordiõppe valikmoodulite idee ei ole revolutsiooniline. „Gümnaasiumiõpilastele individuaalsete õpiradade pakkumine valikmoodulite kaudu on riigigümnaasiumides laialt levinud tava,“ lausub ta. „Ka riiklik õppekava jätab koolidele piisava vabaduse oma õppekava kooli eripära ja vajadusi arvestades kujundada. Paljud gümnaasiumid (sh LÜG) arvestavad õpinguid ja tegevusi mitteformaalõppes õppekava osana. Moodulõppe rakendamise juhise koostamine näib lahtisest uksest sisse murdmisena.“
Valmis valikmoodul säästab ressurssi
Metssalu toob näite: Läänemaa Ühisgümnaasiumis saavad õpilased valida vähemalt 13 kursuse mahus valikaineid ja -mooduleid. „Kui siia lisanduks veel viis riiklikus õppekavas ette nähtud liikumisõpetuse kursust, kujuneks kokku juba arvestatav maht spordipõhiseks õppeks,“ selgitab ta.
Positiivsena näeb Metssalu seda, et terviklikult koostatud ja „valmistoodetena“ kasutatavad moodulikavad säästaksid nende koolide ressursse, kes soovivad oma õppijatele alternatiivseid valikuvariante pakkuda. „Meie koolis on valikmooduleid töötanud välja õpetajad oma põhitöö kõrvalt ning see on olnud väga suur lisakoormus,“ lisab ta.
Suurimaks probleemiks peab koolijuht piisava arvu huviliste leidmist. „Spordimoodul lisaks juba olemasolevatele valikutele on mõistlik vaid juhul, kui igas gümnaasiumiklassis jagub selleks õpilasi,“ selgitab ta. „Tõenäoliselt tuleks vähemalt meie koolis sulgeda mõni juba olemasolev valikmoodul, et õpilasi gruppidesse jaguks. Praegused valikud on aga välja töötatud põhimõttel, et kodukoha lähimas gümnaasiumis oleks õpilastel mitmekesised valikuvõimalused.“
Metssalu hinnangul ei ole tippsportlastel ka praegu raske gümnaasiumi läbida – neile rakendatakse individuaalset õppekava ning arvestatakse nende treeninguid ja võistlusi.
„Kui aga huvilisi peaks tekkima terve grupi jagu, muutub probleemiks treeningute ja koolitundide sobitamine: kõik Haapsalu koolid kasutavad liikumistundideks linna spordihooneid,“ lausub ta. „Kui lisada veel asjaolu, et ühes nn spordiklassis käivad koos eri spordialadega tegelejad, kelle treeningud toimuvad eri ajal, oleks tunniplaani päris keerukas koostada. Plaani rakendamine eeldab spordiklubide ja -koolide väga head koostööd ning kooli vajaduste/ressurssidega arvestamist.“
Tallinna Arte Gümnaasiumi õppejuht Lilli Arumäe tervitab samuti algatust töötada välja spordiõppe valikmoodulid, mis aitavad noortel tippsportlastel oma treeningkoormust ja haridusteed ühendada. Ta näeb selles plaanis mitmeid võimalusi: see aitab ennetada olukordi, kus sportlased peavad koolist loobuma või õpinguid katkestama, plaan toetab ka gümnaasiumi nominaalajaga lõpetamist ning vähendab stressi, mis kaasneb treeningute ja õpingute ühendamisega.
Arte gümnaasiumil on pikaajaline koostöö Eesti Jalgpalli Liiduga. „Meie jalgpalliklassides õpib andekaid noorsportlasi, näeme iga päev, kui keeruline on õppimist ja tippsporti ühendada,“ räägib ta. „Seetõttu peame oluliseks, et gümnaasiumi õppekava arvestaks sportlaste erivajadustega.
Oleme sarnast lähenemist juba rakendanud, eriti nende õpilaste puhul, kes on sõlminud lepingud välisklubidega – see eeldab kooli, lapsevanemate, spordiklubi ja treenerite tihedat koostööd,“ lausub Arumäe.
Samas rõhutab Arumäe, et noorte arengut tuleb toetada terviklikult: lisaks spordile ka üldpädevusi, akadeemilisi ja sotsiaalseid oskusi. „Vaja on muuta teadlikumaks ka õpetajaid ja tugipersonali ning anda selged juhised, kuidas sporditegevust õppetöös arvestada.“
Saaremaa Gümnaasiumi koolijuht Anni Haandi toob välja, et nende koolis on nelja aasta jooksul õppinud üksikud tippsportlased. „Vajadusel oleme teinud nendega individuaalseid kokkuleppeid, kuid üldjuhul on nad tundides siiski osalenud,“ lausub ta. „Kuna meie koolis on kehalise kasvatuse tund vaid kord nädalas, siis püüame sellega katta võimalikult erinevaid teemasid.“
Sada õpilast spordiklassides
Mustamäe Riigigümnaasiumi (MURG) direktor Raino Liblik ütleb, et spordiklassi kandideerides on näha noorte soovi saada lisaks sportimisvõimalustele ka väga hea haridus. „Paraku on paljudel noorsportlastel eelarvamus, nagu tähendaks spordiklass automaatselt madalamat haridustaset, seetõttu ei taha nad sinna minna. Meil see siiski nii pole ja noorsportlased on meie koolis ka tublid õppurid. Samuti mõjutab spordiklassi valikut otsus tõsta märgatavalt treeningute mahte. See pole kerge ülesanne, nõuab noortelt tõsist pingutust ja suhtumise muutust.“
Libliku sõnul on MURG algusest peale pakkunud sportastele samu valikuid ning võimalusi, mis kõikidele teistele õpilastele. „Õpilased hindavad seda võimalust, see on olnud oluline argument, miks nad meie kooli valisid. Noored saavad aru, et sportlasena teenivad tulevikus elatist vaid üksikud, tõenäosus olla tubli insener on mitu korda suurem. Juba esimesel aastal pakume kindlat moodulit ja arvestame mitteformaalset õpet.“
Libliku sõnul on oluline, et kool toetaks noori nende teel. Olgu selleks siis mentorid, paindlikum päevakava, täiendav nõustamine või aineõpetajate hoolivus. „Tunnustan meie õpetajaid, kes aitavad noortel nende unistusi ellu viia.“
MURG-i spordiklassides õpib õpilasi eri aladelt, enim on jalgpallureid ja korvpallureid. Seda toetab koostöö kahe spordiklubiga, kes panustavad ka ise. Nende üks väljund on akadeemia.
Liblik ütleb, et just koostöö klubide ja treeneritega on parim võimalus noori toetada. „Kuna meil õpib spordiklassides ligi sada õpilast ja nad kõik on erilised, nõuab see koolilt iga päev panustamist,“ räägib ta. „Meie klubidel pole sageli võimalusi või motivatsiooni asju suuremalt ette võtta. Tunnustus neile, kes otsivad lahendusi. Gümnaasiumieas on oluline treeningmahtude kasv ja kui seda mitte teha, siis liigub muu maailm meil kiirelt eest!“
August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi direktor Jaak Israel ütleb, et Karksi-Nuias asuv kool on sarnaseid valikkursusi oma gümnaasiumiõpilastele pakkunud juba üle kümne aasta.
Kooli kehalise kasvatuse õpetaja ja kursuste juhendaja Teet Meeritsa sõnul on näiteks riigi meistrivõistlustel osalevatel sportlastel võimaldatud juba aastaid kehalise kasvatuse tundides tegeleda oma spordialale vajalike treeningutega. „See annab neile nädalas juurde kaks treeningkorda või võimaldab vajadusel olulise puhkeaja, sest ka puhkus on treeningu osa,“ lausub ta.
Israeli sõnul lähenetakse spordifüsioloogia kursusel põhjalikult ja individuaalselt treeningu mõjule kehale ning eriti toitumisele, mis aitab teadlikult oma toitumist korrigeerida. „Kursuse ametlik eesmärk ongi anda õpilastele süsteemne ülevaade inimese organismi talitlusest ja kehalise koormusega kohanemise füsioloogilistest mehhanismidest,“ selgitab ta.
Israel ütleb, et lisaks spordifüsioloogia ja sporditreeningu õpetuse kursustele on koolis väga populaarne ka kursus „Liikumine välistingimustes“. „Selles korraldame igal aastal kolmepäevaseid laagreid kas Holstre-Polli või Jõulumäe tervisekeskuses,“ räägib ta. „Laagrites saavad õpilased käsitleda spetsiifilisi spordialasid ning proovida ka selliseid, mida tavalises kehalise kasvatuse tunnis ei ole võimalik teha. Need laagrid, mis annavad õpilastele oskusi ja teadmisi laagritingimustes toimetulekuks, on nende seas väga populaarsed.“
Koolijuhi sõnul on kursused õpilastele väga meeldinud: „Noored sportlased on toonud välja, et kursused aitavad neil mõista oma keha toimimist ja toitumise olulisust. On öeldud ka, et see annab hea baasi õppimaks edasi kõrgkoolis, näiteks kehakultuuri või füsioteraapia erialal.“
Klubid toetavad spordisõbralikku algatust
Eesti Ujumisliidu peasekretär Pille Aule tervitab uut ideed, mis võimaldab arvestada tippsportlaste treeninguid ja võistlusi õppetöö osana.
„Oleme alaliiduna pöördunud oma tippujujate koolide poole, et nad arvestaksid suure koormusega, mis õpilasel lasub, kui ta soovib teha hästi sporti ja omandada ka hea hariduse. Üldjuhul on tippujujad ambitsioonikad, neid ei huvita mitte ainult paremad sporditulemused,vaid ka head hinded,“ lausub ta. „Iga tegevus, mis vähendab tippsportlase koormust koolis, annab talle juurde energiat, aega ja jõudu treeninguteks ning võistlushooajaks valmistumiseks.“
Spordiõppe valikmoodulit pooldavad ka jalgpalliringkonnad. Eesti Jalgpalli Liidu peasekretäri Anne Rei hinnangul on spordiõppe valikmoodul noore sportlase jaoks väga oluline. „Paljudel lapsevanematel on hirm, et valik tippspordi suunas katkestab haridustee, kuid see süsteem annaks selge sõnumi, et sport ja haridus ei pea üksteist välistama,“ sõnab ta. „Meie koostöö Tallinna Arte Gümnaasiumiga, kus õpivad EJL jalgpalliklassid, kinnitab seda. Õpilased saavad tipptasemel treenida ja lõpetada gümnaasium õigel ajal.“
Rei usub, et selline samm aitab hoida õpilase elu tasakaalus. „Kokkuvõttes jääb noorele rohkem valikuvariante: tippsportlane, ülikooliõpingud või nende mingil moel kombineerimine.“ Tema sõnul on oluline ka laiem vaade – spordimoodul ei toeta ainult sportlasi, vaid kasvatab keskkonda, kus sünnivad järgmised treenerid, kohtunikud, füsioterapeudid ja jalgpallikorralduse spetsialistid. „Haridus ja sport liiguvad koos ning see loob kogu Eesti spordikultuurile tugeva vundamendi.“
Lisa kommentaar