Augustis Paide vallimäel toimunud Haridustrefil kuulutati välja 2025. aasta julge lasteaed, kelleks on Tabivere lasteaed Rõõmula. Tunnustuse pälvis lasteaed selle eest, et seal ei kardeta teha ja ellu viia uuendusmeelseid otsuseid, on lapsi toetav keskkond ning ollakse pühendunud kasvamisele ja arengule.  

Lasteaia direktor Kerli Murd ütleb, et Rõõmula on täiesti tavaline lasteaed, kus ei tehta midagi lihtsalt tegemise pärast, vaid võetakse ette ainult asju, millest lapsed, õpetajad ja lapsevanemad päriselt rõõmu tunnevad. „Julgus asju omamoodi teha ei piirdu üksikute ettevõtmistega, vaid ongi meie mõtteviisi osa. Meil on suurepärane meeskond ja me usaldame üksteist.“

Tabiveres avati lasteaed 43 aastat tagasi. Kerli Murd on seda juhtinud neli aastat. Ta meenutab, et 2021. aastal lasteaia juhiks tulles oli maja väga halvas seisukorras ja läks kohe põhjalikku remonti. „See oli hästi põnev aeg, mis ühtlasi pani meeskonna proovile. Arendasime sel ajal väga palju iseennast, kasvasime just maja remondi ajal veel rohkem kokku ja saime meeskonnana tugevaks. Tänu koos kasvamise ja loomise protsessile olemegi jõudnud sinna, kus praegu oleme.“ Nimelt pälvis lasteaed eelmise aasta lõpus ka Tartu Ülikooli eetikakeskuse tunnustuse „Väärtuskasvatuse lasteaed 2024“.

Terve maja on rõõmu täis 

Direktor räägib, et nii lasteaiale nime panemine kui ka kontseptsiooni ja sümboolika väljamõtlemine langesid just remondi aega. „Lasteaed sai nimeks Rõõmula, mis on meie lasteaiale ainuvõimalik nimi, sest terve meie maja on rõõmu täis. Kui nimi oli leitud, oli edasi kõik juba lihtne. Meil on kõik rõõmuga seotud, alates missioonist ja visioonist ning lõpetades rühmanimedega. Töötasime välja ka oma rõõmu valemi, mis tähendab meie mõistes lapsest lähtumist. Valem on lihtne: kui õpetaja on rõõmus, siis on rõõmus ka laps ning kui laps on rõõmus, on rõõmus ka lapsevanem. See valem toimibki ainult siis, kui kõik kolm asjaosalist koos tegutsevad.“ 

Selle kohta, mis teeb Rõõmula lasteaia julgeks ja uuendusmeelseks, on direktoril tuua palju näiteid. Ehkki lasteaia arengu- ja õppekava lähtuvad riiklikest alusdokumentidest, ei leia neist lehekülgede kaupa pikka juttu, mida niikuinii keegi ei loe, vaid tähtsasse dokumenti on mõnusas stiilis kirja pandud ainult lasteaiapere jaoks tähtsaim. 

Vabadus, usaldus ja head suhted

Töökorraldus lasteaias põhineb usaldusel ja jagatud vastutusel. Rõõmula lasteaias koostavad kõik töötajad oma töögraafiku ise ning ka vastutavad selle eest. Rühma meeskond lepib omavahel kokku, kuidas tööaega jagada. Oluline on laste ja täiskasvanute suhtarv. Kas rühma avab ja sulgeb õpetaja või õpetaja abi, jääb nende enda otsustada. „Vabadus ise otsustada on tõstnud inimeste motivatsiooni ja töö tulemuslikkus on mitte sada, vaid sada kümme protsenti,“ kinnitab direktor. „Kui mõnikord on vaja kauem tööl olla, ei ole sellega mingit probleemi, sest inimesed oskavad oma aega planeerida ja vajadusel tunde tagasi võtta. Eelmisel aastal viis haridusministeerium läbi rahulolu-uuringu, kust selgus, et nii lasteaednike kui ka vanemate rahulolu oli viie palli süsteemis 4,8.“

Töötajatele vabaduse andmine nõuab juhilt mitte ainult julgust, vaid ka suurt vastastikust usaldust ja häid suhteid kolleegide vahel. „Suhtlemegi oma lasteaias hästi avatult ja ausalt,“ tõdeb Kerli Murd. „Oleme kokku leppinud, et kriitika viib edasi, ja selle peale keegi ei solvu. Kolleegid julgevad ka mulle öelda, kui nad mõnda minu otsust õigeks ei pea. Tean, et nad julgevad minu poole kõigi küsimustega pöörduda. Vigu teha ja eksida on inimlik, sellest me ju õpime.“

Direktoril on hästi palju administratiivseid kohustusi ja paberitööd, millest ei saa üle ega ümber. „Kuna olen loomu poolest aktiivne suhtleja, pean saama pea iga päev rühmades tiiru ära teha ning õpetajate ja lastega juttu ajada,“ räägib Kerli Murd. „Tean kõiki meie lasteaia lapsi ja tunnen nende peresid. Kui mul paberitöö täiesti üle viskab, panen arvuti kinni ja lähen mõnda rühma lastega mängima, mis on väga vabastav. Käskkirjade ja dokumentide vormistamisega tegelen hiljem.“ 

Aasta tagasi seadis direktor sisse rühmameeskondade koosolekud, mida isekeskis kutsutakse rõõmusõnumiteks. „Igal esmaspäeval kell üks kogunevad õpetajad, kellega arutame läbi, mis on toimunud ja mis tulemas. Seejärel lähevad õpetajad rühma laste juurde ja tulevad õpetaja abid, kellega räägime omakorda asjad läbi,“ selgitab direktor. „Sellised kokkusaamised on väga olulised, sest info liikumine aitab ära hoida arusaamatusi, liidab inimesi ning tuleb maja õhkkonnale ja omavahelistele suhetele kasuks. Kusjuures meil on alati, millest rääkida!“

Uued ametikohad ja paindlik tööplaan

Teistmoodi on lasteaias seegi, et seal ei ole kasutusel üht kindlat metoodikat ega õppesuunda. Õpetajad kasutavad eri metoodikaid ja põimivad neid omavahel lähtuvalt rühma lastest, meeskonnast, vanemate soovist. Seni pole lasteaed liitunud ka ühegi programmiga. „Oleme arutanud, miks liituda kiusamisvaba lasteaia või tervist edendava lasteaia programmiga, kui rakendame samu põhimõtteid oma lasteaias niikuinii,“ arutleb direktor. „Taimse teisipäeva asemel tahame mõnikord korraldada näiteks hoopis rämpstoidu reede ja oleme seda ka teinud.“

Kolm aastat tagasi otsustas Kerli Murd luua lasteaeda majandustehnoloogi ametikoha, mida mujal Eestis pole ja mis on direktori sõnul haridustehnoloogi ja majandusjuhataja kombo.

„See oli julge tegu, sest ei teadnud ju, kuidas see tööle läheb. Nüüd võin kindlalt öelda, et see ametikoht on end igati õigustanud,“ lausub ta. Majandustehnoloog annab lastele robootikatunde ja õpetab neile insenerioskusi, aitab kolleegide digipädevust tõsta ja teeb tihedat koostööd kokkadega. Lisaks kirjutab projekte. Varsti saab lasteaed loodetavasti endale ka mänguterapeudi, kelleks üks õpetaja end praegu koolitab.

Päevakava on Rõõmulas paindlik ning õpetajad võivad seda vastavalt vajadusele ja laste soovidele muuta. Iga rühm koostab kas nädala-, kuu- või projektiplaani, just nii, nagu olukord nõuab ja soov on. Ükski asi pole kivisse raiutud, vabadust on palju. Omanäolisus selles seisnebki, et rühmad ei tee kõike ühtemoodi.

Õppeaasta alguses ei panda terve aasta ürituste plaani paika, vaid otsustatakse sageli jooksvalt, mida tähistada. „Nii mõnigi tore pidu on sündinud uitmõttest,“ kinnitab direktor. „Oleme nagu üks suur pere, kellel on oma traditsioonid ja kokkulepped, samuti tunneme rõõmu väikestest asjadest ja tähistame iga pisikest võitu.“ 

Mõnus kasvukeskkond lastele

Kerli Murd on rahul, et Rõõmula lasteaias on suudetud luua lastele kasvamiseks väga hea keskkond. Lasteaed asub Tartu vallas Vooremaal, keset kaunist loodust. Lapsed matkavad, ronivad, käivad Saadjärves ujumas, õueala on suur ja ilus. Eelmisel aastal soetati projektiraha eest lasteaiale kasvuhoone, rajati peenrakastid, istutati marjapõõsad ja õunapuud, lisaks elavad lasteaias kukk ja kaks kana. Õpetajad usaldavad lapsi ja lasevad neil kõiges käed külge lüüa: terava noaga lõigata, õmblusmasinaga õmmelda, kuuma triikrauaga triikida, et harjutada päris oskusi. Sel aastal otsustas lasteaed liituda „Rohelise kooliga“, et looduse ja tervisliku toidu teemadele veel rohkem tähelepanu pöörata. Aasta teema on „Iseoma aiavili“.

Lasteaia uuendusmeelsed kokad on altid katsetama uusi ja põnevaid roogasid. Menüüd koostades arvestatakse laste soovidega. Näiteks sattus ühe poisi soovil menüüsse õunasmuuti, mis on nüüd kõigi laste lemmik. 

Laste arvamust küsitakse tihti ja sellega ka arvestatakse. „Kui lapsed kurtsid, et lasteaias ei tohi mürada, kuigi väga tahaks, tegime ühte ruumi Mürala, kus on matid, kummirõngad, peidutorud, autorada ja muud põnevat. Seal võivad nad hüpata, karata, ronida, karjuda – sõna otseses mõttes hullu panna ja ennast välja elada,“ räägib direktor. Reedeti on lasteaias iseolemise päevad, mil lapsed saavad otsustada, mida nad teha tahavad – kas parki, järve äärde või poodi jäätist ostma minna.

Kerli Murd ütleb, et laste vajadused ja perede ootused on muutunud nagu ka maailm meie ümber. „Lapsed ei õpi enam nii nagu kümme aasta tagasi. Neil on rohkem infot, nad on ärevamad, nad saavad vähem aega olla lapsed – just seetõttu vajavad nad enda ümber turvalist ja tähenduslikku kasvukeskkonda. Ka perede ootused on muutunud – tahetakse teada, miks midagi tehakse, mitte kuulda, et nii on alati olnud, ning oodatakse lasteaialt rohkem avatust, paindlikkust, koostööd. 

Magistritöö lasteaia juhtimisest

Viis aastat tagasi kaitses Kerli Murd Tartu Ülikoolis magistritöö, kus ta uuris lasteaiajuhtide juhtimiskäitumist. Oma töö tulemusi tutvustas ta 2020. aastal ka Õpetajate Lehes. Küsimusele, mida tema ise juhi isikuomadustest kõige tähtsamaks peab, vastas ta tookord: „Kõige tähtsam on meeskonnatöö tegemise oskus, eeskätt see, kuidas luua ja hoida kollektiivis häid suhteid ja vastastikust usaldust. Juht ei saavuta midagi üksi, olulised on inimesed, kes on tema ümber. Väga oluline roll on suhtlemisel.“

Nüüd, pärast nelja-aastast kogemust juhina arvab ta: „Meeskond ootab juhilt kuulamisoskust, konkreetsust ja kindlat nägemust – juht ei tohi olla otsustamatu ja laialivalguv. Oluline on oma inimeste jaoks olemas olla, neid märgata ja tunnustada. Arvan, et mulle juhina on tulnud väga suureks kasuks, et olen alustanud oma teekonda hariduse vallas õpetaja abina, seejärel olnud õpetaja assistent, hiljem aastaid õpetaja, veidi aega ka õppealajuhataja ja nüüd olen direktor. Kõik need ametikohad on aidanud lasteaia eluolust aimu saada. Tänu sellele oskan mõista ja hinnata kõigi tööd ja näha, kuidas koostöö toimib.“ Kerli Murd lisab lõpetuseks, et tihti kiputakse probleeme üle hindama ja asju keerulisemaks mõtlema, kui need päriselt on. Tegelikult on kõik nii lihtne.