Theatrum alustab sügishooaega eriilmeliste lavastustega, mis kutsuvad kaasa mõtlema, tundma ja kindlasti ka järeldusi tegema.

Märtsis esietendunud „Erivajaliku“ septembrikuised etendused müüdi kiiresti välja juba kevadel – ilmselt on teema sedavõrd oluline ja vaatajaid puudutav. Novembris ERM-i saalis toimuvatele etendustele ja jaanuarikuuks Tallinnasse on aga pileteid veel saada. „Erivajalik“ on dokumentaallavastus inimestest, kes kasvatavad erivajadusega last. Lavastaja Maria Peterson avab teemat läbi siira ja liigutava jutustuse, mis on kokku pandud intervjuude põhjal inimestega, kes oma koormat kandes on leidnud endas mingi teistsuguse jõu ja mõtestavad oma elu tavapärasest erineva tarkusega.
„Soo“ on paraja kiiksuga komöödia, mis toob lavale väikese perekonna katsumused. Tütar teatab, et pole oma soorollis kindel, ning see pöörab vanemate ootused-lootused korralikult pea peale. Keegi ei tea enam, kuidas olukorda lahendada ja millist kasvatusmeetodit kasutada. Lavastus pakub äratundmist, huumorit ja teatraliseeritud argipäeva.
Juba neljandat hooaega repertuaaris oleva Ivan Võrõpajevi „Iraani konverentsi“ fookuses on lääne- ja idamaailma dialoog: kuidas kultuurid, religioonid ja maailmanägemised kohtuvad ja lahknevad. Tegelased jõuavad konverentsil arutelu käigus tähtsaimate teemade juurde: inimese koht maailmas ja elu mõte.
Viimaseid kordi on laval Florian Zelleri „Isa“ – sügavuti puudutav lugu kaosest, mis tekib, kui mälu hakkab alt vedama, ja sellest, kuidas inimesed niisuguses olukorras hakkama saavad.
Nobeli kirjandusauhinna laureaadi Jon Fosse näidenditel on Theatrumi repertuaaris olnud oluline roll. Detsembris esietenduv „Näitemäng“ on näidend ootamisest. Aga mitte lihtsalt ootamisest, vaid sellest, mida inimene teeb, kui ta ei tea, millal ja kuidas midagi juhtub – teab ainult, et see juhtub kindlasti. Näidend ühendab endas ootamatu huumori ja sügava eksistentsiaalse tasandi.
Meie täpsemat mängukava jälgi www.theatrum.ee.
Theatrum
Lisa kommentaar