„Laste vaimustus oli nii suur, et isegi tagasihoidlikumad õpilased soovisid ise katsetada ja selgitada, miks nii juhtus.“ Nii meenutab üks ringijuhendaja möödunud õppeaastat. Sarnaseid hetki – laste säravaid silmi keemilise reaktsiooni toimumise ajal või üllatusest pärani suid – kirjeldavad ka teised ringijuhendajad. Just need hetked, mil laps avastab midagi ise, toidavad uudishimu. Uudishimu, mida üldhariduse kooliprogramm üksi paraku alati toita ei jõua. 

Just siin saab appi tulla huviharidus. Kui ainetunnid annavad teadmistele aluse, siis huviharidus loob keskkonna, kus uudishimu vabamalt kasvada saab. Eriti teadushuvihariduses, kus uued teadmised põimuvad katsete, mängude ja loovate ülesannetega. MATIK-õppe põhised teadusringid pakuvad võimaluse ühendada loodus, matemaatika, tehnoloogia, inseneeria ja kunst. Kui koolitunnis võivad valemid ja teooriad tunduda abstraktsed, siis teadusringis on võimalik need käed-külge-lähenemisega haaravaks ja arusaadavamaks muuta. 

Teadusringis käivate laste särasilmsete reaktsioonide keskmes on alati ringijuhendaja. Just südame ja kirega tööd tegev juhendaja loob õhkkonna, kus lapsel on turvaline küsida kõiki küsimusi ning teha esimesi või korduvaid samme avastamise teel. Kogenud juhendajad kirjeldavad, et teadusring ei rikasta ainult laste päeva, vaid annab palju ka neile endale: võimaluse elustada ununenud teadmisi, proovida uusi õpetamisviise ja kogeda koos lastega meeskonnatunnet. Üks juhendaja kirjeldas: „Ringis muutume lastega justkui üheks meeskonnaks – mina toetan neid ja nemad mind.“ Avastamisrõõmu jagub lasteaialastest täiskasvanuteni ning igav ei hakka kellelgi. 

Üks juhendaja meenutas, et silla ehitamise võistlusest sai laste õppeaasta lemmiktund. Kui väikeste avastajate ehitatud konstruktsioon püsti jäi, kostsid võidurõõmukilked, aga veelgi rohkem tegi nalja kokkukukkunud sild. Kohe korjati lagunenud silla tükid kokku ja hakati pidama uut plaani. „See oli hetk, kus mõistsin, et isegi ebaõnnestumine võib olla väga väärtuslik kogemus.“ Just neid hetki tahame lastele jagada, et nad mõistaksid, kuidas teaduses on ka luhtunud katse samm püstitatud eesmärgi suunas. 

Samas ei tohiks uudishimu toitev huviharidus olla privileeg ainult suuremates asulates. Teadushuvihariduse liidu seisukohtades on öeldud: „Kvaliteetne teadushuviharidus on igale noorele kättesaadav maksimaalselt poole tunniga.“ Kolm Põrsakest liigub sellele sihile lähemale, tuues oma teadusringi üle Eesti sinna, kus on teadushuvilised lapsed ja särasilmne juhendaja. Nii saavad lapsed, sõltumata elukohast, kogeda teadust enda ümber. Eelmisel õppeaastal tehti seda 14 maakonnas 160 paigas – kohtades, kus olid juhendajad, kes soovisid jagada oma entusiasmi ja teadmisi uuele põlvkonnale. 

Kolm Põrsakest püüab oma juhendajaid igal sammul toetada. Katsevahendid saadame nendeni postiga, tunnikavad oleme valmistanud detailideni ette ning loodud juhendajate kogukond pakub pidevat nõu ja inspiratsiooni. Oma töökorraldusega oleme andnud võimaluse tulla juhendama tudengitel, lapsevanematel, teadushuvilistel kogukonnaliikmetel ja muidugi õpetajatel. Kõigil, keda ühendab soov pakkuda lastele uusi kogemusi oma kodukohas. 

President Alar Karis on öelnud, et väikese rahva suurim rikkus on tarkus. Just teadushuviharidus aitab kasvatada põlvkonda, kes julgeb küsida, katsetada ja luua. Iga särasilmne laps meie teadusringis ja ägedaid kogemusi jaganud juhendaja on märk sellest, et oleme õigel teel. Kui tunned, et ka sinu kogukonnas, asutuses või sõpruskonnas on lapsi, kes võiksid nakatuda teaduspisikuga, siis tule juhendajaks! Piisab huvist ja tahtest – kõik ülejäänu teeme üheskoos teoks. 

Kolm Põrsakest