• Õpetajate tagasiside 2025. aasta põhikooli lõpueksamite uuele korrale näitas, et põhikooli riiklikke eksameid ei saa korraldada teadmiste, oskuste ja pädevuste kontrollina enne kui pärast õppetöö tegelikku lõppu.

Sel kevadel esmakordselt Eesti põhikoolides varasemast varem korraldatud lõpueksamite vastu on õpetajatel öelda rohkem kui poolt. Eesti Õpetajate Ühenduste Koostöökoja (EÕÜK) liikmesorganisatsioonide liikmed – tegevõpetajad – ei ole haridusministeeriumi kehtestatud muudatusega selgelt rahul. Pigem on õpetajad põhikooli lõpetavate noorte pärast uue eksamikorralduse järel rohkem mures. (Õpetajate arvamuse esinduslikkuse huvides on vaja rõhutada, et tagasisidet koguti koostöökoja liikmesorganisatsioonide eri kooliastmetes ja piirkondades töötavatelt õpetajatelt, et saada võimalikult mitmekülgne ja sisuline ülevaade muudatuste mõjust. – I. R.)

Suvi andis Eesti (põhikooli)õpetajatele hingetõmbeaega, et möödunud õppeaastast tingitud ülekoormusest tekkinud emotsioonid saaksid laagerduda ja konstruktiivsed lahendusettepanekud tekkida. Juba kevadel avaldasid esimesi arvamusi põhikooli lõpueksamite muudetud korra kohta nii õpetajad ja direktorid („Õpetajad taunivad uut põhikooli lõpueksamite korda. Haridusministeerium põhjendab muudatusi õpilaste huvide kaitsmisega“, Õpetajate Leht, 17.09 2024) kui ka Eesti Koolijuhtide Ühendus („Koolijuhid kritiseerivad põhikooli lõpueksamite uuendusi“, ERR, 03.06 2025) ning olid pigem skeptilised. Käesolev artikkel on kirjutatud Eesti õpetajate vaatenurgast ega kajasta õpilaste või koolijuhtide vaatenurka.

Eksamite aeg ja õppekoormus

EÕÜK kogutud tagasiside näitas, et põhikoolieksamite varasem ajastus tekitas õpetajatele tugeva ajasurve ja mõjus halvasti nii õpilaste kui ka pedagoogide üldisele sooritusele. Eksamite aeg kattus tavapärase õppetööga, mistõttu pidid nii kahe kohustusliku lõpueksami kui ka valiklõpueksami õpetajad samal ajal lõpetama õppekava, korraldama hindelisi töid, aga hakkama samal ajal valmistama õpilasi ette ka eksamiteks.

“Õpetajad leidsid, et varasemaks toodud eksamid näitasid vaid tuupimise tulemust.

Eriti suur probleem tekkis väikekoolides, kus õpetajad õpetavad mitmes kooliastmes või põhikoolis. Gümnaasiumiosa eksamiaine(te) õpetajad pidid nägema omakorda topeltvaeva õpilaste ettevalmistamisel. Eksamipäevadel pidid õpetajad andma tunde, osalema eksamitel ja hiljem töid parandama, mis väsitas ja vähendas kõvasti nende töö kvaliteeti.

Eksamiteks ettevalmistamine ja tulemus

Tagasiside näitas, et õpetajatel tekkis mure, et kevadiste põhikooli lõpueksamite tulemused ei kajasta õpilaste tegelikke teadmisi. Õpetajad leidsid, et varasemaks toodud eksamid näitasid ajapuudusest tingitult pealiskaudseid teadmisi ehk n-ö tuupimise tulemust. Õpetajad kogesid, et paljudel õpilastel ei jätkunud energiat, aega ega keskendumisvõimet tulemaks tavapärase õppetöö ja eksamitega üheaegselt toime.

Varasematel aastatel said põhikooliõpilased keskenduda eksamitele pärast õppetöö lõppu, nüüd aga pidid nad tegema kõike korraga. Seadusega ette nähtud kohustusliku põhihariduse omandamisel läks täielikult kaduma nii tava- kui erivajadustega õpilastele vajalik kordamisaeg. Seetõttu on õpetajad veendunud, et eksamit ei saa korraldada oskuste ja pädevuste kontrollina enne kui pärast õppetöö lõppu.

Korralduse probleemid

Paljud põhikooliõpetajad arvasid, et eksamid enne õppetöö lõppu on vastuolus eksami kui teadmiste kinnistamise loogikaga. Leiti ka, et eksamite kohta jagati vastuolulist infot, mis tekitas ebakindlust ja planeerimisraskusi. Kuigi õppetöö ja eksamite planeerimine on koolide juhtkondade töö, kogesid õpetajad, et koolidel oli keeruline eksamite toimumise ajal tunde ümber korraldada.

Veel leidsid õpetajad, et järeleksamite sooritamiseks jäi liiga vähe aega (hiljemalt 30. maiks), mis tekitas lisapingeid. Kordame üle: eksamipäevadel pidid õpetajad andma tunde, osalema eksamitel ja hiljem töid parandama, mis väsitas ja vähendas kõvasti nende töö kvaliteeti.

“Hariduskorralduse otsused peaksid lähtuma reaalsest koolielust, mitte ainult administratiivsetest eesmärkidest.

Õpetajate põhiküsimus põhikooli lõpueksamite varasemaks toomise puhul oli ja on: kas õpilastel on olnud piisavalt aega saavutada riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemused? Kehtiva põhikooli riikliku õppekava eesmärk on tagada, et õpilased omandavad vajalikud teadmised ja oskused kogu viimase (III) kooliastme jooksul.

Õpetajate jaoks on kestvalt arusaamatu (muide, sama ka gümnaasiumis!), miks tehakse põhikoolis kahte kohustuslikku riigieksamit (emakeel ja matemaatika) ja ühte valikeksamit? Seda olukorras, kus õpitulemused on põhikooli riiklikus õppekavas kõikides õppeainetes lahti kirjutatud kooliastmete kaupa …?

Ettepanekud lahendusteks

Põhikooli riiklikud lõpueksamid (aga ka gümnaasiumi lõpueksamid) peavad toimuma pärast õppetöö lõppu, et nii õpetajatel kui õpilastel oleks aega korrata ja valmistuda. Eksamiperiood ei tohi segada tavapärast õppetööd ega tekitada lisakoormust õpilastele ega õpetajatele. Eesti väikekoolides tuleb arvestada, et õpetajad õpetavad sageli mitmes kooliastmes ja mitut ainet. Sellises olukorras on töökoormuse hajutamine kriitilise tähtsusega.

Põhikooli riiklike eksamitööde hindamine peab olema eraldi tasustatud, et vältida väsimusest tingitud vigu ja motiveerida õpetajaid kvaliteetselt hindama. Samuti tuleks eksamipäeva järgsel päeval anda õpetajatele võimalus keskenduda tööde parandamisele, ilma et nad peaksid tunde andma.

Milleks on vaja põhikooli lõpueksameid?

Küsime täpsemalt: mida peaks Eesti Vabariigi elanik põhihariduse omandamisel teadma ja oskama? Kas olemasoleva süsteemi põhjal saame teha valiku tema gümnaasiumisse ja kutseõppeasutusse astumiseks? Kas oleks aeg kujundada põhikooli lõpueksamid valdkonnapõhisteks eksamiteks, mis aitaks nii gümnaasiumitel kui ka kutseõppeasutustel valida?

Paneme Haridus- ja Teadusministeeriumi otsustajatele südamele, et muudatusi ei tohi teha kaasamata sisuliselt asjaosalisi, kes muudatuste mõju iga päev kogevad. Me usume endiselt, et õpetajate, koolijuhtide ja õpilaste esindajate kaasamine tagab, et hariduskorralduse otsused lähtuvad reaalsest koolielust, mitte ainult administratiivsetest eesmärkidest. Praegu me selles nii kindlad ei ole …

* Pealkiri on laenatud Grete Paia laulust „Päästke noored hinged“ (sõnad Grete Paia ja Sven Lõhmus, viis Grete Paia)

Eesti Õpetajate Ühenduste Koostöökoda (EÕÜK) on õpetajate võrgustikuülene koostööühendus, mis toetab õpetajate professionaalsust ja aktiivsust hariduselus, et tagada õpilase igakülgne areng. Koostöökoda ühendab eri aineühenduste esindajaid ning osaleb aktiivselt haridusvaldkonna arenduses, pakkudes õpetajatele võimalusi koostööks, enesetäiendamiseks ja hariduspoliitika mõjutamiseks. EÕÜK koondab 27 Eesti õpetajate aineühendust. Koostöökoda on Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegiline partner.