• Viljandis toimunud YAMauhindade gala näitas, et Eesti muusikud ja õpetajad suudavad pakkuda maailmale midagi ainulaadset.

15.–17. septembrini kogunesid Viljandisse sajad muusikud, korraldajad ja õpetajad, et osaleda rahvusvahelisel YAMsessionil. Igal aastal eri riigis toimuv üritus keskendub küsimusele, kuidas pakkuda lastele ja noortele elavat ja kvaliteetset muusikakogemust. Esimest korda peeti YAMsessioni Eestis. Mul oli au osaleda ning lasta meie muusikakoolide häälel kõlada rahvusvahelises arutelus.

Viljandi kui muusikakultuuri lava

YAMsession polnud lihtsalt festival, seal sai oma silmaga näha, kuidas teistes riikides väärtustatakse laste ja noorte muusikalist kogemust. Sai selgeks, kui erinev see eri riikides on.

Viljandi sobis niisuguseks ürituseks imehästi. Eesti Pärimusmuusika Keskuse, Sakala Keskuse ja Viljandi Baptistikiriku atmosfäär oli erinev, kui sõnum üks: muusika on osa igapäevaelust, kogukonnast ja identiteedist. Linn ise mõjus kui üks suur muusikakool, kus iga nurga tagant kostis heli ja iga samm juhatas uue kogemuse juurde. Oli liigutav näha, et meie külalised kogesid Viljandit samamoodi – kohana, kus traditsioon ja innovatsioon on loomulikult põimunud.

Muusikalised rännakud

YAMsessioni süda on showcase’id – kontserdid ja etendused, mis on loodud just lastele ja noortele. Need andsid mulle kui õpetajale ja koolijuhile palju mõtteainet.

Näiteks Serbia kvartett Meraki sidus klassikalise keelpillimuusika ja maailma rütmid nii, et sellest sündis sõnadeta rännak. Portugali lavastus „PaPi Opus 8“ oli suunatud lasteaialastele. Teostus oli nii mänguline ja loov, et seda vaadates mõistsin: kõige väiksemadki väärivad professionaalset ja kvaliteetset kunstielamust.

Eestist oli laval Silver Sepp, kelle „From Junk to Music“ muutis igapäevased esemed pillideks ja näitas, et loovusel pole piire. Kogemus oli ühtaegu lõbus ja sügavalt kõnekas – kui muusikat saab teha vanast jalgrattast või suusapaarist, tunneb iga laps, et ka tema saab olla looja.

“Peaksime Eestis julgelt küsima: kas muusikaline elamus on luksus või hariduse osa?

Need hetked kinnitasid, et muusika noortele ei ole lihtsalt õpetamine, vaid elamuse ja kogemuse pakkumine. Seda haridust ei saa klassiruumis, vaid laval, vahetus suhtluses kunstiga.

Palju mõtteainet ja arutelusid

Lisaks kontsertidele olid väga olulised ettekanded. Salzburgi ülikooli teadlane Katarzyna Grebosz-Haring rääkis muusika ja laulmise tervendavast mõjust lastele. Iirimaa Music Generationi esindaja Mairéad Duffy küsis aga provokatiivselt: „Mis on kvaliteet?“ See pani ka mind mõtlema – millal peame muusikalist kogemust piisavalt heaks? Kas siis, kui laps õpib noodid selgeks? Või siis, kui ta tunneb rõõmu ja saab elamuse? Või hoopis siis, kui ta on osa millestki suuremast, muusikalisest tervikust?

Keskkonnahoid oli samuti oluline teema – kuidas korraldada kontserte ja tuua muusikat lasteni nii, et jalajälg oleks võimalikult väike. Seda küsimust peame arutama ka Eestis, sest laste ja noorte kultuurikogemus peab olema jätkusuutlik.

Vaja on toimivat süsteemi ja rahastust

Üks olulisemaid tähelepanekuid, mille kaasa võtsin, on seotud riigi toega. Paljudes riikides rahastatakse koolikontserte riigi, kohaliku omavalitsuse ja koolide koostöös. See loob süsteemi, kus igal koolil on võimalik regulaarselt pakkuda lastele professionaalseid muusikaelamusi, ilma et see sõltuks kooli või pere rahakotist. Muusikaelamus on sama loomulik õigus kui lugemisoskuse arendamine või kehaline kasvatus.

“Linn ise mõjus kui üks suur muusikakool, kus iga nurga tagant kostis heli ja iga samm juhatas uue kogemuse juurde.

Eestis toetab laste ja noorte kultuurikogemust kultuuriranits, mille abil saavad õpilased osa etendustest ja kontsertidest, käia muuseumides. Kultuuriranits on väärtuslik meede, kuid selle loogika on teine: toetus võimaldab igal lapsel külastada seoses kooli õppekavaga vähemalt üht kultuuriasutust aastas. See tähendab, et meie lapsed võivad saada kontserdielamuse, kuid ei pruugi. Palju sõltub koolide ja õpetajate initsiatiivist. See toob kaasa ebavõrdsuse: mõnes koolis saavad lapsed professionaalse muusika esitusest pidevalt osa, teises jäävad sellest ilma.

Minu arvates peaksime Eestis julgelt küsima: kas muusikaline elamus on luksus või hariduse osa. Kui me tõesti väärtustame kunsti ja kultuuri, peaks ka riigi ja kohaliku omavalitsuse tugi olema selge ja süsteemne.

Ei tohi jääda omaette

YAMsessioni Speed Sessionid andsid võimaluse kohtuda kolleegidega eri riikidest, kuulata nende kogemusi ja jagada omi. Tekkinud kontaktid võivad tulevikus kasvada õpilasvahetusteks, külaliskontsertideks või ühisprojektideks.

See kõik kinnitas mulle, et Eesti muusikakoolid ei tohi jääda omaette. Meie suur tugevus on personaalne ja süvitsi minev õpetamine, sellele saab anda rahvusvahelise mõõtme. Lapsed kasvavad avatud ja mitmekultuurilises maailmas – meie ülesanne on anda neile muusika kaudu ka see kogemus.

Eesti kohalolek ei tähendanud pelgalt kuulamist, vaid ka sisulist panustamist. Silver Sepa looming ja Catlin Mägi juhitud YAMauhindade gala näitas, et Eesti on tugev panustaja. Me pole pelgalt võõrustaja, vaid riik, kelle muusikud ja õpetajad suudavad pakkuda maailmale midagi ainulaadset – olgu selleks meie pärimusmuusika, muusikakoolide terviklik ja järjepidev õppekorraldus või õpetajate professionaalsus ja pühendumus, mis kasvatab noori muusikuid terviklikult ja väärtuspõhiselt.

“Kui muusikat saab teha vanast jalgrattast või suusapaarist, tunneb iga laps, et ka tema saab olla looja.

See teadmine annab julgust ka meie muusikakoolide süsteemile. Oleme globaalse kogukonna osa, meil on oma lugu ja kvaliteet.

Viljandi YAMsession kinnitas mulle, miks muusikaharidusel on oluline roll inimeseks kasvamisel ja kui oluline on seista selle eest, et muusikaharidus oleks iga noore arengu loomulik osa. Muusikakoolis ei õpetata pelgalt pillimängu – see on kogemus, mis kujundab noore sisemaailma ja tema suhteid teistega.

Vajame järgmist sammu

Peame Eestis astuma ka järgmise sammu. Meil on tugev muusikakoolide võrk, pühendunud õpetajad ja andekad lapsed. Oluline on luua lastele ja noortele võimalus saada kvaliteetseid muusikaelamusi ning samal ajal toetada uut põlvkonda muusikuid, kes homme meie kultuuri edasi kannavad.

Koolikontserdid annavad suurepärase võimaluse kogeda professionaalset muusikat hariduse loomuliku osana. 

YAMsession Viljandis oli suur rahvusvaheline pidu, aga minu jaoks ka tõsine mõttekoht. Kui tahame, et meie lapsed kasvaksid kultuurseteks, loovateks ja avatud inimesteks, peame andma neile kõigile võimaluse kohtuda regulaarselt professionaalse muusikaga. See on investeering tulevikku.