Foto: Olev Kenk / ERR /Scanpix

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on põhikooli korduseksamite kaotamise vastu

Foto: Olev Kenk / ERR /Scanpix
3 minutit
556 vaatamist

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda saatis Haridus- ja Teadusministeeriumile arvamuse seoses põhikooli korduseksamite kaotamise ning põhikooli lõpetamise tingimuste leevendamisega. Koda teeb ettepaneku jätta eelnõust välja sätted, mis lubaksid põhikooli lõpetada ka siis, kui õpilane on lõpueksam(id) sooritanud alla 50 protsendi eksami maksimaalsest tulemusest.

Korduseksamite kaotamine ei ole lahendus
Kehtiva määruse järgi sooritab põhikoolilõpetaja korduseksami, kui põhikooli lõpu- või koolieksami tulemus on alla 50 protsendi eksami maksimaalsest tulemusest. Eelnõu järgi peaks korduseksami tegema üksnes õpilane, kelle lõpu- või koolieksami tulemus on alla ühe protsendi eksami maksimaalsest tulemusest. See tähendab, et edaspidi ei ole korduseksamit võimalik teha õpilasel, kelle eksamitulemus on alla 50 protsendi, kuid üle ühe protsendi.

Muudatusega soovitakse vähendada põhikoolide eksamite korraldamise koormust ja suurendada põhikoolilõpetajate eksamitulemuste usaldusväärsust järgmisse haridusastmesse sisseastumisel.

Koda peab peamiseks probleemiks tõsiasja, et osa põhikoolilõpetajaid ei suuda omandada kõiki vajalikke õpitulemusi. Seetõttu peab lahendus keskenduma sellele, kuidas vähendada nende õpilaste arvu, kes sooritavad eksami mitterahuldavalt. On tõenäoline, et õpitulemuste saavutamata jäämine viitab õppetöö puudustele, ning seetõttu tuleks keskenduda juurpõhjuste tuvastamisele ja lahendamisele eelkõige selles kooliastmes, kus need on tekkinud, mitte lükata probleemi edasi.

Kui koolilõpetaja on sooritanud eksami mitterahuldavalt, peab tal säilima võimalus teha korduseksam. Kui probleemiks on eksamitulemuste madal usaldusväärsus, võiks ühe lahendusena kaaluda põhikooli lõpueksami korduseksami üleriigiliseks muutmist. See tagaks ühtlase raskustaseme ja võimaldaks tulemusi võrrelda.

Põhikooli lõpetamine õpitulemusi omandamata
Eelnõus nähakse ette, et tulevikus võib põhikooli lõpetanuks pidada õpilast, kellel on kuni kahes õppeaines viimane aastahinne „nõrk“ või „puudulik“ või kelle lõpueksam(id) on sooritatud alla 50 protsendi eksami maksimaalsest tulemusest.

Kaubandus-tööstuskoda ei pea põhjendatuks põhikooli lõpetamise tingimuste leevendamist, sest põhikooliõpilane peab ettenähtud teadmised ja oskused omandama põhikoolis. Nende oskuste ja teadmiste omandamise edasilükkamine gümnaasiumisse või kutseõppesse kannab probleemi lihtsalt järgmisse õppeastmesse.

Kui põhikooli on võimalik lõpetada nii, et lõpueksam(id) on sooritatud alla 50 protsendi eksami maksimaalsest tulemusest, avaldab see koja hinnangul negatiivset mõju õpimotivatsioonile ja põhihariduse kvaliteedile. Muudatus võib vähendada noorte teadmiste taset reaalainetes, mis mõjutab omakorda nende tulevikuvõimalusi. Eksami sooritamine vähemalt 50 protsendile on paljude noorte jaoks oluline motivaator põhikooli viimasel aastal rohkem pingutada ja hea tulemuse nimel töötada.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Haridusaasta 2025: streigi järellainetusest uute suurte muutusteni

Mööduv haridusaasta jääb ilmselt meelde kui 2024. aasta õpetajate streigi pikk järellainetus, aga samal…

12 minutit

Allar Jõks: riigikohus andis väikekoolidele tagasi usu

Advokaat, endine õiguskantsler ja kohtunik Allar Jõks on aastaid jälginud ja vaidlustanud olukordi, kus koolivõrgu ümberkorraldamisel…

10 minutit

Tillukeses Unipiha koolis ei tehta  allahindlust kellelegi

Eesti ühes väikseimas, Unipiha algkoolis õpib vaid kuus last, kuid sealne huviharidus annab silmad ette mõnelegi…

9 minutit
Õpetajate Leht