Eesti vajab rohkem insenere, kuid noored kahtlevad oma võimetes

  • Eesti tööturg vajab noori, kes suudavad tulla toime tehnoloogia kiire arenguga, lahendada keerukaid probleeme ja teha koostööd eri valdkondade spetsialistidega. Lähiajal kasvab vajadus tehniliste spetsialistide ja inseneride järele, ent nendest erialadest huvitatud noorte arv samas tempos ei suurene.

Miks see nii on?

Rakendusliku Antropoloogia Keskuse ja Eesti Uuringukeskuse 2023. aasta ulatuslik uuring „Tuleviku tegijate teekond“ näitas, et kuigi noored tajuvad tehnilisi erialasid kui tasuvaid, põnevaid ja stabiilseid karjäärivalikuid, on nende akadeemiline enesekindlus ja usk valdkonnas läbilöömisse vähene – eriti tüdrukute seas.

„Eesti Inseneride Liidu infopäevadel arutlesin üle 300 gümnasistiga inseneride järelkasvu teemal. Vestlustest selgus, et paljud ei tunne, nagu oleks nende teoreetiline pagas ja oskus seda rakendada piisav, et inseneriõppes hakkama saada. Samuti kardetakse, et ei olda piisavalt loovad või innovaatilised,“ sõnab Haridus- ja Noorteameti MATIK-õppe projektijuht Kristi Kuusemets.

Kuusemetsa sõnul hoiavad noori tagasi ka müüdid ja eelarvamused, mida toidab nii õpetajate kui õpilaste vähene teadlik kokkupuude tehnoloogia valdkonnaga ning selle eluliste ülesannetega. „Uuringud on näidanud, et süsteemne MATIK-õpe aitab neid murekohti lahendada,“ lisab ta.

MATIK-õpe annab julguse katsetada

MATIK-õpe (matemaatika, teadus, tehnoloogia, inseneeria ja kunst) on interdistsiplinaarne ja probleemikeskne õpimudel, mis arendab loovust, kriitilist mõtlemist, tehnoloogilist kirjaoskust ja meeskonnatööoskusi. See annab õpilastele võimaluse õppida katsetamise ja eksimise kaudu, muutes neid seeläbi akadeemiliselt enesekindlamaks – just vähene enesekindlus takistab sageli tehnilisele haridusele suundumast.

Hea näide süsteemsest MATIK-lähenemisest on Tõrvandi Kool, kus õpet arendatakse insenerioskuste kaudu.

„Kui hakkasime uut kooli looma, soovisime, et meie õpilased oleksid nutikad ja mõtleksid loovalt. Nii kujuneski Tõrvandi kooli nägu just insenerioskuste õppe ümber,“ räägib kooli direktor Kristi Aria.

Tõrvandi Koolis õpetatakse insenerioskusi juba esimesest klassist, ühendades reaalained, loodusained ja disainmõtlemise. „Oluline on, et lapsed julgeksid katsetada ja eksida – see ongi inseneritöö olemus,“ ütleb Aria. Koolis töötab ka eraldi insener-leiutaja, kes juhendab õpetajaid ja arendab metoodilisi materjale.

„Igas kooliastmes õpetame rohkem matemaatikat, kui riiklik õppekava ette näeb. Lisaks õpivad lapsed programmeerimist ja informaatikat, et mõista, kuidas asjad tegelikult töötavad,“ kirjeldab Aria.

Tema sõnul nimetavad paljud õpilased oma lemmiktunniks just inseneriõpet. „Me tahame näidata, et loovust ja kastist välja mõtlemist saab harjutada juba seitsmeaastaselt.“

Huviharidus kasvatab enesekindlust

Olulist rolli mängib ka mitteformaalne õpe – huvikoolid, kus MATIK-oskusi saab arendada praktilisel ja mängulisel moel. Heaks näiteks on Haapsalu huvikool Innokas, kus noored tegelevad robootika ja programmeerimisega juba varases eas.

„Nelja esimese aastaga pannakse paika robootika ja programmeerimise põhi – ilma matemaatika ja füüsikata ei saa siin hakkama,“ selgitab kooli rajaja Angela Leppik.

Kui varem peeti huvikooli pigem spordi- või kunstihariduse kõrvaliseks, siis nüüdseks on lapsevanemad muutunud teadlikumaks. „Lõpuaktusel rääkis üks lapsevanem, kuidas tema tütar parandab kodus igasuguseid vidinaid ja saab nende tööpõhimõttest aru tänu Innokale,“ meenutab direktor Tiit Aedmäe.

Innoka lõpetajad on hiljem ise õpetajateks saanud.

Uued sammud MATIK-õppe laiendamisel

Sel aastal said hoo sisse ka Inseneriakadeemia tegevused, mis toetavad MATIK-õppe süsteemset rakendamist. 12 partnerkooli arendavad järgmise nelja aasta jooksul välja 13 MATIK-moodulit põhikooli- ja gümnaasiumiastmetele. Katsetatud materjalid – ainekavad, õppevara ja õpetajajuhendid – muutuvad kõigile kättesaadavaks e-koolikotis.

Huvihariduses arendatakse välja MATIK huviringide raamõppekava, et toetada MATIK huvihariduse arengut ja laienemist ning selle üldharidusse lõimimist. 

Haridus- ja Noorteamet korraldab esmakordselt rahvusvahelise STEAM-päeva puhul MATIK-maratoni, mis toimub 3.–14. novembrini. Selle raames kutsutakse õpetajaid üle Eesti korraldama oma koolides MATIK-tegevusi.

Sündmus pakub suurepärast võimalust kasvatada huvi reaalainete vastu ja laiendada noorte silmaringi. MATIK-maraton saab teoks Euroopa Liidu kaasrahastusel. 

Registreeru inseneriakadeemia.ee.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Haridus mängib kõrgtehnoloogilise majanduse arengus võtmerolli

Tehnoloogiahariduse arendamine on nii majanduslik kui ka ühiskondlik prioriteet. Eesti majandus ja tööturg vajavad järjest…

2 minutit

IT-hoog aitab koolidel informaatikaõpet senisest süsteemsemalt arendada

Haridus- ja Noorteameti Progetiigri uus programm IT-hoog sai Tallinna Ülikooli teadlaste abil oktoobri…

9 minutit

Inseneeria erialadele esitati rekordarv avaldusi

Inseneeria erialad on popid: Tallinna Ehituskoolis kandideeris tänavu sisetööde elektriku erialale 4,33 ning Tallinna Tööstushariduskeskuses roboti operaatori…

3 minutit
Õpetajate Leht