• Eri kanalitest meieni jõudva sisu kriitilise analüüsimise oskus on lähitulevikus elutähtis, ütleb desinformatsiooniuurija Pekka Kallioniemi. 

Tehnoloogia pakub manipulatsioonideks uusi võimalusi ja tehisintellekt loob üha enam veebisisu, uudisvood on manipuleeritavad ning info kriitiline eristamine muutub keerulisemaks. 23. oktoobril meediahariduse konverentsil „Ekraanid ja hinged – elu digimaailmas“ esinev desinformatsiooniuurija ja sotsiaalmeediaekspert Pekka Kallioniemi aitab raamatukogutöötajatel ennetavalt valeinfole vastu seista.

Kumba rahvust on kergem lollitada, kas eestlasi või soomlasi?

Eestis usutakse endiselt valdavalt, et eesti toit on tegelikult parem kui soome oma – seega eestlasi. Põhjapõdrahautist pole võimalik üle trumbata … Mis puudutab aga vene veebipõhist valeinfot, siis on mõlemad rahvused väga vastupidavad.

Kas teame ikka, mida desinformatsioon tähendab?

Läänes kindlasti mitte. Venemaa, Hiina ja Iraan kulutavad veebis mõjutamisele ja manipuleerimisele palju rohkem kui meie oma infokaitsele, oleme nendest üle kümne aasta maha jäänud. 

Paljud internetikasutajad ei suuda endiselt mõista või aktsepteerida mõtet, et ühe-kahe aasta pärast on enamik veebisisust tehisintellekti loodud.

Kas me mõistame valeinfo sisu ja selle ulatust õigesti?

Tegelikult mitte. Infot, mida tuleb läbi töötada, on liiga palju ning automatiseeritud tööriistadeta pole see võimalik. Sotsiaalmeediaplatvormid muudavad selle veelgi keerulisemaks, sest nad ei avalda koordineeritud mõjutuskampaaniate statistikat. Valeinfo levitamine on saanud ka tasuva ärimudeli osaks, mistõttu levitavad inimesed aktiivselt valesid, et raha teenida.

Mis on olnud teie uurimustes kõige raskemini äratuntav valeinfo vorm?

Uudised on alati kõige keerulisemad. Selles žanris antakse tavaliselt uut teavet väga kiiresti ja raske on mõnda fakti kontrollida. Näiteks Hamasi 7. oktoobri 2023 terrorirünnak ja hilisem Iisraeli/USA-Iraani konflikt. Tavaliselt levib vaid piiratud kogus tõelist, õiget infot ja tohutult palju valeinfot.

Vene valeinfo puhul on kõige tõhusam vastutaktika pre-bunking. See tegevus pakub inimestele teadmisi valeinfo tõrjumiseks enne, kui see levima hakkab. Vene valeinfo tugineb tavaliselt paarile narratiivile mõningate variatsioonidega ning neid luuakse pidevalt juurde. Oluline on teada, kuidas see käib, nii saame kiiresti uusi narratiive ära tunda.

Milliseid suundumusi ja muutusi olete infosõjas täheldanud?

Kõik muutub automatiseerituks ja tehisintellekti looduks. Fotod, videod, heli ja tekstid võivad nüüd kõik olla tehisintellekti loodud ja areng on endiselt väga kiire. 

Milliseid praktilisi tööriistu või digilahendusi soovitaksite raamatukogudele kasutajate abistamiseks automatiseeritud või massiliselt toodetud valeinfo tuvastamisel (nt botid, võltsuudiste veebilehed)?

Tehisintellekti loodud sisu puhul on vaja TI-tuvastajaid. Suurandmeid ei saa lihtsalt käsitsi analüüsida. Praegu pole veel kuigi palju selliseid tööriistu saadaval.

Kuidas mõõta infopädevuse arendamise tegelikku mõju?

See õpetus peaks olema integreeritud meie haridussüsteemi ning seda saab testida samamoodi nagu matemaatika- või geograafiateadmisi. Sisu kriitilise analüüsimise oskused on lähitulevikus elutähtsad.

Kui valeinfo levib tehisintellekti abil veelgi ulatuslikumalt ja seda on üha raskem ära tunda, siis kas inimesed saavad veel kellelegi või millelegi peale omaenda tarkuse loota?

Ma pole kindel. On olemas surnud interneti teooria, mis väidab, et tulevikus koosneb internet peamiselt bottidest ja automaatselt genereeritud sisust. Ma arvan, et liigume juba selles suunas – on olemas võrgustikud, mis on mõeldud ainult kinnitatud identiteediga inimestele (verified humans). Seda muutust näeme inimeste liikumises identiteeti kinnitavatele platvormidele nagu LinkedIn anonüümsete asemel.

ChatGPT ja teiste vestlusrobotite kasutamine on väga levinud. Kuidas võib Venemaa propaganda meid nende kaudu mõjutada?

Neid meetodeid nimetatakse suurte keelemudelite korrastamiseks, mis tähendab, et arendajad annavad TI-süsteemile uusi andmeid. Näiteks võib Venemaa õpetada tehisintellekti miljonite võltsveebilehtede toel, mis väidavad, et Ukraina alustas Venemaa-Ukraina sõda. Sedaviisi on juba paar aastat toimetatud.

Intervjuu on algselt ilmunud ajakirjas Raamatukogu.