- Esimeses Tallinna Ülikooli kooliuuringus 2016. aastal osales 29 kooli. Iga aastaga on osalenud koolide arv kasvanud.
TLÜ haridusjuhtimise akadeemia korraldab kooliuuringuid, et selgitada välja Eesti üldhariduskoolide organisatsioonikultuuri, õpetajate ja õpilaste vaateid koolielu olulistele teemadele ning pakkuda koolidele usaldusväärseid andmeid enesehindamiseks.
Tutvu kooliuuringu materjalidega alates aastast 2016: www.tlu.ee/kooliuuring.
Artiklisari annab ülevaate 2024. aasta õpetajauurimuse ja juhtide uuringu põhilistest tulemustest.
Viimane kooliuuring toimus 2024. aastal: õpilasuurimuses osales 91 kooli ja üle 15 000 õpilase 6.–12. klassist, õpetajauurimuses ja juhtide uuringus aga juba 133 kooli ja ligi 3900 õpetajat ning 400 juhtkonna liiget.
Kuigi teemad on aastate jooksul täienenud, on eesmärk jäänud samaks: anda koolidele usaldusväärset ja võrdlevat infot oma arengu toetamiseks. Küsimused aitavad hinnata õpetajate rakendatavat õpikäsitust. Viimastel aastatel on uuritud näiteks õpetajate uskumusi ja hoiakuid enesereguleeritud õppimise suhtes: kui palju väärtustatakse hindamist, millist rolli nähakse õpilase iseseisvuses ja vastutuses. Lisaks on keskendutud motivatsiooni toetavale õpetamisele, läbipõlemisele ja rahulolule. Fookuses on olnud ka koolikultuuri ja juhtimisega seotud teemad: õpetajate valmisolek võtta eestvedaja roll, andmete kasutamine kooli juhtimisel ning juhtide juhtimisviisid.
Õpilasuurimustes on tähelepanu all olnud õpistrateegiad, vaimne tervis, kooliga seotud läbipõlemine, koolikliima ja digiseadmete kasutamine õppetöös. 2024. aastal lisandus mõlemale sihtgrupile tehisaru kasutamise teema.
2024. aastal korraldati esmakordselt koolijuhtide uuring, mis võimaldas võrrelda õpetajate ja juhtide hinnanguid samadel teemadel.
Tagasiside koolidele
Pärast uuringute lõppu saab iga osalenud kool põhjaliku tagasisideraamatu, mis võimaldab oma tulemusi võrrelda teiste sama tüüpi koolide omadega. Viimase kooliuuringu tulemusi saab vaadata kodulehelt. See annab koolidele võimaluse oma andmeid analüüsida, et kasutada neid arengukava koostamisel, sisehindamises või mõttevahetuse käivitajana õpetajate seas.
Igal kevadel korraldatud seminaridel tutvustavad ülikooli eksperdid tulemusi lähemalt ning tõlgendavad neid koos koolide esindajatega. Koolidele pakutakse individuaalkonsultatsiooni, kus vaadatakse oma kooli tulemused detailselt läbi ja otsitakse koos arengusuundi. Kohtumisele eelneb põhjalik andmete analüüs lähtuvalt kooli juhtkonna või -pidaja küsimustest.
Eestis korraldatakse regulaarselt mitmeid haridusuuringuid, on näiteks Harno koordineeritud riiklik rahulolu-uuring, rahvusvahelised PISA testid ja TALIS-e õpetajauuring. TLÜ kooliuuring eristub neist eelkõige oma teaduspõhisuse ja paindlikkuse poolest. Kooliuuringu teemaplokid toetuvad teaduslikele raamistikele. Iga uue uuringu ettevalmistamisel osalevad koolide esindajad ning küsimustikku lisatakse koolide jaoks parajasti aktuaalseid teemasid (näiteks eestikeelsele õppele üleminek, tehisaru).
Õpetajauurimuses on sarnaseid teemasid rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringuga TALIS (õpetajate rahulolu, õpetamispraktikad), kuid TALIS keskendub vaid kolmanda kooliastme õpetajatele ega arvesta nii hästi Eesti haridussüsteemis toimuvat.
Kooliuuringu suurt väärtust ei näe mitte ainult osalevad koolid – meie ülikooli teadlased ja üliõpilased on igal aastal kasutanud saadud andmeid nii lõpu- ja teadustöös kui ka õppetöös. Kaitstud on üle 30 magistritöö ning ilmunud kümneid artikleid nii teadusväljaannetes kui ka kohalikus meedias. Kooliuuringu tulemusi kasutakse ka koolidele tugiprogrammide pakkumiseks ja poliitikasoovituste kujundamiseks. Kooliuuring on seega mitte ainult peegel koolidele, vaid ka väärtuslik allikas teadusele, praktikale ja laiemalt muutustele haridussüsteemis. See on koht, kus teadus ja koolielu kokku saavad.
KOMMENTAAR
Ain Tõnisson, Tartu Tamme Gümnaasiumi direktor:
Oleme osalenud kooliuuringutes algusest peale. Neid on vaja, et saada teada, kuidas koolil läheb. See on hea viis infot koguda, sest keegi teine sõnastab küsimused, mille kohta peaksime ise niikuinii tagasisidet koguma. Hoiab aega kokku. Küsimused on koostatud professionaalselt, info on kvaliteetne. Teine hea ja vajalik vahend igapäevaseks koolijuhtimiseks on Harno rahuloluküsitlus.
Oleme pärast kooliuuringu tulemuste selgumist vahetanud riigigümnaasiumidega koode, et end üksteisega võrrelda. Et teha näiteks selgeks, kuidas paistame võrdluses sama suurte või sama uute koolidega. Kui mõni kool paistab millegagi silma, siis küsime, mida nad teevad. Ka meie käest on küsitud.
Kui tulemused on selgunud, arutame need õpetajatega läbi. Arutame ka hoolekogus. Koolipidaja on aktiivne info analüüsija. Seega käib arutelu mitmes ringis.
Küsimusi uuringus on palju. Tuleb tulemustest otsida üles info, mis kõnetab: nii see, mis on hästi, kui ka tahud, mille üle peame tõsiselt mõtlema.
Kui teeme kooli arengukava, siis indikaatorid tulevad suuresti neist kahest uuringust. Meie tööloogika on selline, et kui kooli kohta tuleb huvitavaid andmeid, siis ka jagame neid. Lõppkokkuvõttes saame ju kõik targemaks.
Oleme aktiivsed osalejad uuringutes, püüame tagada, et osalusprotsent oleks kõrge. Ja pärast ka aktiivselt kasutame tulemusi.
Ma ei saa aru koolidest, kes ei püüa end hinnata võrdluses teistega. Miks peaks hoidma end teadmatuses?
Lisa kommentaar