• Meediapädevuste õpetamine ei pea olema keeruline ega masendav, ehkki meedia kaudu meieni jõudev just seda sageli on. Vastupidi, meedia kohta õppimine võib olla mänguline, loov ja täis rõõmu. Tartu Ülikooli meediapädevuste tiim on loonud mitmeid projekte, kus õpitakse haarava tegevuse käigus.

Õppimine ei ole pelgalt faktide omandamine – see on protsess, mis vajab emotsionaalset kaasatust ja sisemist motivatsiooni. Teadlased, kes on uurinud loovuse ja hariduse seoseid, on välja toonud, et tõeline loovus vajab „tõhusat üllatust“. See, kuidas me õpetame, muutub aina olulisemaks. Loovad ja mängulised lähenemised ei ole ainult motivatsioonivahendid, vaid ka sügava õppimise katalüsaatorid. 

Kirjeldame nelja meediapädevuste õpetamise jaoks loodud projekti, milles mängulisusel ja üllatusel on oluline roll. Kõiki neid saab kopeerida oma koolis – autorite luba on olemas –, samuti oleme nõus jagama lahkesti lisamaterjali ja juhiseid.

Digikäkid telefonikaantele

Digikäkkide sein koosneb kasutatud telefonikaantest, mida saab õpilastel paluda kooli tuua näiteks taaskasutuse teema nädalal. Kaaned asetatakse koos õpilastega tööõpetuse projektina seinale, juurde lisatakse paar markerit ja üleskutse jagada anonüümselt oma suurimaid äpardusi digimaailmas ehk digikäkke. Nendeks võivad olla nii naljakad, piinlikud kui ka õpetlikud juhtumised. Sein muutub kiiresti õppematerjaliks, mille ees saab läbi viia meediaõpetuse tunde, aga ka vaba aega sisustada, sest nalja saab seal palju!

Digiteemaline jalutuskäik

Kui tunni eesmärk on tutvustada meediaga seotud olulisi mõisteid, siis võib õpilastega korraldada aardejahti meenutava jalutuskäigu linnas. Õpetaja peab eeltööna linnaruumist leidma mõistetega seotud paiku või objekte ning need mõnes rakenduses (nt Actionbound) postri või kleepsudega tähistama. Õpilaste ülesanne on ühest punktist teise kõndides omandada uut infot ja täita meeskonnatööd harjutades ülesandeid. Näiteks võib mõiste „kõlakamber“ paigutada silla alla, sest seal kajab; „jälgimisühiskond“ mõne linna kaamera alla ja „sotsiaalne steganograafia“ eseme lähedusse, millel on mitu tõlgendusviisi või tähendust.

Mõjutusvõtted proparattale

Üllatusmomenti pakub ka proparatas, mis äratab huvi igas vanuses inimestes. Tegu on loosiratast meenutava õppevahendiga, mille iga sektori number tähistab ühte valimiste ajal kasutatavat mõjutusvõtet. Proparatta keskel on lause „Ma luban sulle, et …“ ning inimene saab endale loosida lause lõpu, mis on omakorda kirjas plakatil. Näitelauseid täiendavad klassikaliste propagandavõtete selgitused, näiteks karjaefekti esilekutsumisest, meie-nemad vastandamisest, maine laenamisest ja sildistamisest.

Sotsiaalmeedia füüsiliseks ruumiks

Suurema projektina saab sisustada lausa terve ruumi või õuetingimustes paviljoni noorte seas populaarse sotsiaalmeediaplatvormi värvides ja elementidega. Näiteks võib üks ruum olla justkui füüsilise maailma koopia TikToki rakendusest, kus noored saavad õppida, kuidas TikToki algoritm töötab, millist infot see kogub ja kuidas see mõjutab meie igapäevast meediatarbimist. Et teadmine ka internetis leviks, tasub lisada juurde mõni element, mis kutsub noori end ruumis pildistama ja sotsiaalmeedias jagama. Näiteks on TikToki majas end tõestanud peegel, mis näeb välja nagu rakenduse avaleht ehk „For You Page“ ning toob füüsilisel kujul esile mõtte, et sotsiaalmeedias nähtav sisu on kasutaja enda peegeldus.

Kõik need projektid näitavad, et mäng ja loovus ei ole ainult lastele. Põnevad õppevahendid üllatavates paikades pakuvad huvi igas vanuses inimestele ning aitavad luua seoseid varasemate teadmiste ja uute faktide ning hoiakute vahel. Rohkem põnevate meediaõpetuse projektide kirjeldusi leiate meedia.ut.ee/projektid.