- Õpetajad avaldasid koos päästjatega taas Toompeal meelt, et survestada riiki kindlustama neile järgnevateks aastateks konku-rentsivõimeline palk.
SAMAL TEEMAL
Rae Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja ja Harjumaa Haridustöötajate Liidu esimees Kersti Kaldmäe ütleb, et Toompeale meeleavaldusele tullakse eeskätt murest õpetajate järelkasvu ja reaalainete õpetajate nappuse pärast. Tema sõnul peavad riigi eelarvestrateegias (RES) olema selgelt kirjas tee õpetajate töötasu viimiseks 120 protsendini Eesti keskmisest palgast ning järgmiste aastate palgakasvuprotsendid, millest ei taganeta. 8,2-protsendist tõusu peetakse üksnes esimeseks sammuks.
Puudub tulevikukindlus
„Kui tänavu jääbki tõus 8,2 protsendi juurde, siis peavad kahe järgmise aasta protsendid olema RES-is ette nähtud. Praegu puudub õpetajatel tulevikukindlus,“ rõhutab Kaldmäe ja lisab, et juba järgmise sügise palgakasv peaks liikuma valimiseelsete lubaduste täitmise suunas. „Kool ei ole mu ainus töökoht, kuid ma ei loobu sellest 8,2 protsendi pärast. Mulle meeldib õpetada ja õpilased annavad suure osa motivatsioonist,“ ütleb ta.
Küll aga pahandavad teda poliitikute katteta lubadused: „Kui õpetaja klassi ees lubaks ega täidaks oma lubadust, talle seda ei andestataks. Quod licet Iovi, non licet bovi – mis on lubatud Jupiterile, ei ole lubatud härjale.“
Kaldmäe hinnangul peab RES sisaldama vähemalt kolmeks aastaks nii palgakasvuprotsente kui ka miinimumpalga suurust ning neid kokkuleppeid ei tohi olla võimalik tagantjärele lahjendada. „Haridus on meie riigikaitse osa,“ on tema sõnum Riigikogule.
Ta kutsub lapsevanemaid ja avalikkust õpetajaid toetama: „Enam pole piisavalt inimesi, kes sooviks õpetajana tööle tulla. Hinnake ja toetage neid, kes tahavad lastele teadmisi ning väärtusi edasi anda.“ Kui kursimuutust ei tule, on Kaldmäe valmis kasutama kõiki survevahendeid, ka pikemalt streikima.
Palju tööd, väike palk
Klassiõpetaja, kes ei soovi oma nime avaldada, rõhutab, et Toompeale tõid ta eelkõige väike palk ja suur töökoormus. Kaasava hariduse tingimustes kohtub ta klassis väga erineva tasemega õppijatega, samas napib kasutuskõlblikke eri tasemel materjale ning töötingimused pole kõigis koolides võrdsed.
„Õpetajatele võiks olla süsteemne sporditoetus ja tasuta psühholoogiline abi – see on tänapäeval elementaarne,“ sõnab ta. 8,2-protsendilist tõusu ei pea ta päris palgatõusuks, tegelik kasv on tema sõnul pigem umbes 4 protsenti, ülejäänu taastab palga positsiooni võrreldes mõne aasta taguse ajaga. „Rääkida tuleks põhipalgast, mitte keskmisest, kuhu loetakse sisse ületunnid ja lisatööd,“ lausub ta.
Pikas plaanis ootab ta lisaks palgasammudele töötingimuste ja koormuse leevendamist ning samme, mis hoiaksid kogenud õpetajaid koolis ja tooksid noori ametisse. „Meil on suur õpetajate nappus ja palju kvalifikatsioonita õpetajaid. Kes minu lapsi tulevikus õpetab?“ küsib ta.
Aruküla Põhikooli loodusainete õpetaja Piia Haab sõnab, et tuli Toompeale andma märku rahulolematusest valitsuse, eeskätt haridus- ja teadusministeeriumi hoiakute suhtes. „Tahan olla nähtav ja kuuldav, et minuga arvestataks, mitte ei võetaks iseenesestmõistetavana,“ ütleb ta.
Haab viitab värsketele TALIS-e uuringu tulemustele, mis näitavad kasvavat töökoormust ja stressi, suuremat vastutust õpitulemuste ja õpilaste heaolu eest ning lisakoormust erivajadustega õpilastega tegelemisel.
„Kui ülesannete tase on tõusnud, peab suurenema ka palk – ja päriselt tuleb välja mõelda lahendused töökoormuse leevendamiseks,“ rõhutab ta. „Seisan Toompeal ka lapsevanemana – soovin oma lastele tänapäevast haridust, mis eeldab õpetajalt lisatööd, koolitusi ja koostööd. Praeguse tunnikoormuse juures on selleks aega leida keeruline. Tugipersonali napib, õpetaja aeg saab otsa ja ta väsib.“
Üks võõrkeeleõpetaja (ei soovi oma nime avaldada) toob murekohana välja pidevalt kasvava töökoormuse, millest suur osa on bürokraatia: aruandlus, paberitöö, projektid, klassijuhataja kohustused, tugivajadusega õpilaste toetamine ja katkematu e-kirjavahetus.
„Õpetaja tööaeg ei piirdu koolimajas tehtavaga. Lahendus eeldab tööaja ümberkorraldust,“ ütleb ta. Tema hinnangul ei peegelda mitmed koolielu reguleerivad määrused tegelikke prioriteete – eeskätt õpetajate tööaega, palka ja väärtustamist – ning see ei motiveeri. „Kas muudatusi tehakse muudatuste pärast ja tähelepanu hajutamiseks, mitte päris probleemide lahendamiseks?“ küsib ta.
Üks ametikoht, neli tööd
Aruküla Põhikooli inglise keele õpetaja ja õppealajuhataja Ivika Jegis rõhutab, et probleem ei piirdu üksnes palgaga. „Palk on otseselt seotud töökoormuse ja töö sisuga. Kui kaua jätkub olukord, kus ühel ametikohal tuleb teha kolme-nelja ameti tööd?“ küsib ta.
8,2-protsendine palgatõus on tema hinnangul samm edasi, kuid ei puuduta töö tegelikku sisu ega koormust: „Õpetaja töömaht on kasvanud mitu korda kiiremini kui tasu. Kui ebareaalsed ootused püsivad, ei paranda palganumber motivatsiooni õpetajana töötada ega hariduse kvaliteeti.“
Jegise hinnangul peab RES 2026–2029 sisaldama eesmärki siduda õpetajate põhipalk riigi keskmisega ning tagama rahastuse, mis võimaldab vähendada ülekoormust ja rajada toimiva tugistruktuuri. „Ärge rääkige haridusest kui prioriteedist, kui see päriselt nii ei ole,“ lisab ta.
Avalikkuselt ootab Jegis arusaamist, et õpetajate hääl ei ole „heaoluprotest“, vaid kõlab laste tuleviku nimel. Ta ütleb end olevat valmis ka streigiks. „Iga õpetaja, kes vähegi iseennast ja oma ametit väärtustab, peaks selleks valmis olema ning seda peaks toetama ka iga koolijuht, kes vähegi asjadest aru saab,“ võttis Jegis teema kokku.
Aruküla Põhikooli keemia- ja bioloogiaõpetaja ning haridustehnoloog Cristina Kaska sõnul on õpetajate jaks pidevas ülekoormuses otsakorral. „Sellises olukorras on raske pühenduda arengule – energia kulub ellujäämisele ja põhivajaduste katmisele,“ ütleb ta. „Õpetaja töö ei ole lihttöö. Vastutus ja pädevus on tippspetsialisti tasemel ning vastavalt tuleks ka tasustada.“
Kui muutusi paremuse suunas ei tule, on ta valmis toetama streiki. „Paljud seisavad pikemas plaanis valiku ees: kas jääda kooli või otsida eriala, mis tagab majandusliku kindluse ja kaitseb tervist.“
Keskmine palk lippab eest
Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) esimees Reemo Voltri rõhutab, et töötasu on jätkuvalt üks peamisi põhjusi, miks väga head õpetajad eriala vahetavad. „Me ei tea, mis saab pärast 2026. aastat. Kas siis õpetajate palgad uuesti külmutatakse ning hakkame taas teistest palkadest üha rohkem maha jääma?“ küsib Voltri.
Valitsuserakonnad on lubanud, et õpetaja arvestuslik palk tõuseb 2027. aastaks 120 protsendini Eesti keskmisest, mis eeldab, et töötasu alammäär oleks vähemalt keskmisega võrdne. Selle lubaduse täitmiseks on EHL pannud valitsusele ette kinnitada palgatõusud riigi eelarvestrateegiasse kolmeks aastaks ette. „Minu teada seda kinnitust seal ei ole,“ nendib Voltri.
Toompeal meeleavaldajate ees kõnelenud Riigikogu opositsioonipoliitikud Isamaa, Keskerakonna, EKRE ja sotsiaaldemokraatide ridadest toetasid õpetajate ja päästetöötajate nõudmisi ning innustasid neid oma õiguste eest seisma. Koalitsioonipoliitikud Reformierakonnast ja Eesti 200-st meeleavaldajate ette ei tulnud, vaid haridusminister Kristina Kallas peatus põgusaks vestluseks Reemo Voltriga.
Sel nädalal avaldatud OECD rahvusvahelise õpetajate ja õppimise uuringu TALIS tulemused viitavad, et Eesti õpetajatest pea pooled kaaluvad lähiaastail ametivahetust.
Lisa kommentaar