Teaduslikumat lähenemist esimese klassi katsete teemal, palun!

Eesti matemaatikaolümpiaadi žürii esimees Härmel Nestra:„Kui uskuda, et katsed esimesse klassi ei näita adekvaatselt laste võimeid, millega siis seletada, et neid katseid tegevad koolid on lõpueksamite järgi edetabelite tipus? Seda enam kinnitab see, et need koolid on õpetamises tõhusad.“

Digi- ja meediapädevuse õpetamine ei peaks olema vaid (eesti keele) õpetajate õlul

Ajakirjandusuurija Marju Himma: „Eesti keele õpetaja võib tunda ajakirjanduslikke meediakanaleid, mis on eksisteerinud suurema osa tema eluajast, kuid kas ja mida teab ta Snapchatist, Discordist ja Telegramist? Kas ja mis ohte oskab ta seal näha ja tuvastada, kui tema enda sotsiaalmeediakanalid on ehk nn vanakeste platvorm Facebook ja vahest ka Instagram? Digi- ja meediapädevused on ammu kasvanud eesti keele väljast kaugemale.“

Mida halvemini laps käitub, seda suurem on tema vajadus hooliva täiskasvanu järele

„Noorele, kes ennast mis tahes moel kahjustab, pole mõtet rääkida, kui kahjulik see on, ega võtta kohtumõistja rolli. Olulisem on võita tema usaldus ning panna ta uskuma, et iga uus päev tähendab uut algust ja uusi võimalusi. Öelda talle: sina usud, et ta saab hakkama. Usud ka siis, kui tal on väga kehv päev,“ räägib aastaid traumakogemusega teismelistega töötanud Sille Saidlo.

Mikk Granström: „Hinne ei räägi kogu lugu – kool peab õpetama õppimist“

Kadrioru Saksa Gümnaasiumist sirgunud haridusteadlane ja PÖFF-i tegija Mikk Granström ütleb, et praeguse kooli suurim väärtus on võime õpetada noorele õppimist ennast. Doktoritöös uuris ta, kuidas õpetajad õpistrateegiaid mõistavad ja edasi annavad. Ta leiab, et hindamine ei tohi olla ainus kompass, mis näitab õpilase väärtust.

Ametist lahkumisest aasta õpetajate pilguga

Mida arvate õpetajate ametist lahkumise soovist? Kas olete ka ise loobumismõtteid mõlgutanud? Oma mõtteid jagasid aasta õpetaja tiitli pälvinud.

Tehisaru(kaid) soovitusi koolivaheajaks

Milline võiks olla õpetaja koolivaheaeg? Tehisaru jagas soovitusi „tasakaalustatud ja värskendavaks koolivaheajaks“.

Lihtne keel ei tähenda lihtsat sisu

Peep Ehasalu arvustab arekeelseid ehk lihtsustatud keeles kirjutatud Soome autorite raamatuid: Marja-Leena Tiaineni noorteromaani „Tantsib koos sääskedega“ ja Tuija Takala novellikogu „Hommikust ööni“, aga ka Sai Sariolagraafilist romaani „Tean, et olen ülekaaluline“.

Koolijuhi arenguvestlus vajab uut hindamist

Jõhvi Kesklinna Kooli õpetaja Maria Laanemäe: „Uuringud näitavad, et arenguvestlusi peetakse üha olulisemaks, kuid nende pidamisel jääb puudu süsteemsusest. Samuti tunnistas koguni 43% koolipidajatest puudujääke oskustes arenguvestlusi pidada.“

Vääna raamatukogu: loodud kogukonna uueks südameks

Harku vallas avati oktoobris uuenenud Vääna raamatukogu – mõisa tall-tõllakuuri esimesel korrusel paiknev väike, ent nutikalt läbimõeldud kogukonnakeskus, kus sajandipikkune pärand kohtub tänapäevaga. Vääna raamatukogu renoveerimise lugu räägib Liia Rebane.

Õpperajal õpivad lapsed loodust tundma ja väärtustama

Tartu Maarjamõisa lasteaia õpperajal on palju puu- ja põõsaliike, aga ka lille- ja permapeenraid, putukate kodu ning seal elab palju linde. Õpperada on mitmekesine õppematerjal õpetajatele ning kasulik õppevara looduse tundmaõppimiseks lastele igal aastaajal.

Energiat kogu päevaks

„Liikuma kutsuva kooli“ sügisseminar hõlmas endas varahommikust sauna ja suplust Tallinna lahes. Et koolilapsed rohkem liiguks, peavad täiskasvanud neile eeskuju näitama.

Kooliuuring vaatab teaduspõhiselt kooliellu

Esimeses Tallinna Ülikooli kooliuuringus 2016. aastal osales 29 kooli. Iga aastaga on uuringus osalenud koole juurde tulnud. Viimane kooliuuring toimus 2024. aastal: õpilasuurimuses osales 91 kooli ja üle 15 000 õpilase 6.–12. klassist, õpetajauurimuses ja juhtide uuringus aga kokku juba 133 kooli ja ligi 3900 õpetajat ning 400 juhtkonna liiget.

Ilmub ka meediapädevuse erileht.