• Pool tuhat õpetajat 23 Lõuna-Eesti koolist panid õpetajate päeval Päästeameti korraldatud võistlusmängus oma kriisiteadmised proovile. 

Auhinnad: Kuldre kooli, Põlva Jakobi Kooli ja Luunja Keskkooli õpetajad, kes mängust osa võtsid, said Päästeametilt isiklikku kriisivarusse veidikene täiendust.

Tartu Veeriku Koolis oli võistlusmäng õpetajate klassi tunniplaanis kõige esimene tegevus. Kui Õpetajate Leht reede hommikul koolimajja jõudis, olid õpetajad huvijuht Arlette Arendi juhtimisel juba meeskondadesse jagunenud, ülesannete karp oli avatud ja mäng käis. Nagu klassiruumis ikka, kostis vaikset jutukõma. Mõni näitas oma digiteadlikkust ja otsis vastuseid taskus olevast abimehest. See polnud sugugi keelatud, vaid lausa soovitatud tegevus.

Kui oli piisavalt aru peetud, pandi vastused kirja.

„Matemaatikule sobib!“ lausus matemaatikaõpetaja Erki Larm. 

„Mõne jaoks oli lihtsam, mõne jaoks keerulisem, aga aitasime üksteist. Väga põnev ja praktiline oli,“ rääkis klassiõpetaja Liisi Täht, kelle meeskond otsis täherägastikust esmatarbevahendeid, mida kriisiolukorras vaja võib minna. 

Täht plaanib minna elanikkonnakaitse koolitusele, et saada teadmisi ja osata neid lastele õpetada. 

Käsitöö- ja kodundusõpetaja Kristi Põdersalu ütles, et sama ülesannet saaks klassijuhatajatunnis koos õpilastega teha. Hulga kokkupuutepunkte elanikkonnakaitsega leidis ta ka ainetundidest.

„Õpetan vaatama toiduainete säilivusaega. Oleme arutanud ka seda, mida saaks varuda kriisiks. Toiduvarumise teema ongi väga oluline. Kortermajas pole ju võimalik toitu valmistada, kui elektrit pole,“ sõnas Põdersalu.

Üks rühm sättis tiibklaveri peal kolmnurki kokku, nii et külgedel olevad laused klapiksid omavahel. Teemaks oli varjumine.

„Räägime õpilastega nendel teemadel, kui nad küsivad. Eks nad loevad ka ju uudiseid ja tahavad teada,“ märkis füüsikaõpetaja Gert Lees. „Nad on küsinud, mis siis juhtub, kui Venemaa meid ründab. Olen proovinud neid rahustada, ei taha ärevust ja muret tekitada. Olen rääkinud, et pommitamise korral tuleb keldrisse peitu minna. Oleme arutlenud ka Ukraina sõjategevuse üle. Inimesed kardavad ju asju, millest nad aru ei saa. Olen ise ajateenistuse läbinud ja tean, mida räägin. Ütlen õpilastele, et ajateenijad ja reservväelased kaitsevad. Olen ise selleks valmis.“

Ka liikumisõpetajaGert Voomets onkaitseväes käinud ja saanud meditsiiniosakonnas parameediku väljaõppe. 

„Selle võrra on mul lihtsam õpetada esmaabiosa, mis on liikumisõpetuse õppekavasse juurde tulnud,“ rääkis ta. „Teeme kooliõe ja inimeseõpetuse õpetajaga koostööd, et anda õpilastele õigel ajal baasteadmised ja praktilised oskused sidumisest, esmaabist. Koostööd teeme ka Päästeameti ja kiirabiga, kes käivad neid teemasid õpilastele tutvustamas.“

Konguta Koolis

Kui Konguta Kooli direktori Liina Tamme postkasti saabus teavitus kriisiteadlikkuse mängu kohta, oli ta algul skeptiline. 

„Mõtlesin, et õpetajate päev ja selline keeruline teema! Mida õpetajad arvavad, kui teen nende pidupäeval ettepaneku sellist mängu mängida,“ vahendas Tamm esmaseid muljeid. „Aga õpetajad on loomult uudishimulikud ja koostöised. 

Avasime karbi ja mäng läkski lahti. Kasulik oli ühendatud meeldivaga.“

Konguta õpetajad mängisid 26-liikmelise seltskonnaga klassiruumis, kuhu nad õieti äragi ei mahtunud. Kui sissejuhatav kiri oli ette loetud, jagati väiksemate tiimide vahel ülesanded ära. Mõned ülesanded said kiiremini valmis, teistega tuli kauem pusida. 

Kõik tiimid andsid kogu meeskonnale tagasisidet, mis ülesandega neil tegu oli, kuidas nad lahendasid ja mis vastuseks said. 

„Õppisime kõik koos ja kordasime üle olulised teadmised. Saatsime vastused ära ja tegime mobiiliga ülesandes ette nähtud „meeskonnaklõpsu“ ning seejärel avasime rahulolevalt mängukomplektiga kaasas olnud kommikarbi – olime selle ju välja teeninud!“ sedastas Tamm. „Kokkuvõttes oli üks vahva meeskonnapäev. Ilus õpetajate päev, mille muutsid meeldejäävaks meie õpilased, õpetajad ja Päästeamet.“

Mõned Konguta Kooli õpetajate kommentaarid vahetult pärast mängimist 

• Oli lõbus, oli palju üllatavaid ja nutikaid ülesandeid.

• Mäng oli hariv ja õpetlik, kasutaks seda ka õpilastega! 

• Mitmekihiline, arusaadav, mitmekesised ülesanded.  

• Vajab mõtlemist – kordamine on tarkuse ema!

• Üllatusmomendid mängus olid põnevad, lisasid elevust!

• Meeleolukas ja koostööle kutsuv. 

• QR-koodid juhatasid veel edasigi – õpipädevused, lisainfo jne.

• Tore ja kasulik seltskonnamäng. 

• Juhendit tuli lugeda väga täpselt!

LõunaTERA kiidab heaks!

„Kriisiteadlikkuse mäng oli väga mõnus hommikune koostegemine meie kollektiivile,“ sõnas Riinika Rosanov, LõunaTERA koolijuht.

„Ülesanded olid põnevad ja tekitasid õpetajate seas arutelu. Mitme ülesande juures tuli tunne, et vaat selle ma võtan klassi kaasa, kohandan enda klassi ja teema jaoks. Natuke tekkis ka hasarti, aga ainult parimas mõttes. Väga äge viis nii keerulise teemaga tutvumiseks! LõunaTERA kiidab mängu heaks!“

INTERVJUU

Küsimustele vastab Päästeameti ennetusbüroo ennetuspartner Kaisa Niilo.

Milliseid ülesandeid õpetajatel lahendada tuli?

Ülesandeid oli 8: pildisegadikust ohuteavituskanalite loendamise ülesanne ja koomiks, evakuatsioon, kodused varud, suunad (etteantud suundade järgi tuli ruudulisel paberil liikuda nii, et sinna peidetud sõnum nähtavale ilmus), elanikkonnakaitse pädevusmudeli ülesanded ja varjumine.

Kuidas koolidel läks? 

Nagu ikka, mõni ülesanne osutus natuke raskeks, aga osa ülesannete juures olid QR-koodid vihjetega ning vajadusel olin telefoni teel kättesaadav. Osalejad leidsid vastused kõikidele ülesannetele. Tagasisides küsisime õpetajate käest, milline ülesanne oleks võinud olla olemata, ning 65% osalenud koolidest vastas, et sellist polnudki – kõik ülesanded olid huvitavad ja teemaga seotud!

Miks sellise mängu tegite?

Päästeamet on koostanud koos teiste asutustega elanikkonnakaitse pädevusmudeli, mida soovime õpetajate seas nüüd julgelt levitada.

Õpetajate ohutuspäevad, mis tavaliselt toimuvad koos arenduskeskuste ja teiste asutustega, on näidanud, et õpetajatel on elanikkonnakaitse teemade vastu huvi ning nad soovivad nende üle arutleda ja pikemalt mõtiskleda. 

Iga päev koolitööga seotud pedagoogid saavad õpetajate päeval koos kolleegidega aega veeta. Miks siis mitte end põnevas ja õpetlikus mängus ühiselt proovile panna. 

Oktoober on Päästeametis elanikkonnakaitse kuu ning õpetajate päeva väljakutse oli üks Lõuna Päästekeskuse elanikkonnakaitse kuu tegevustest. 

---

KOMMENTAAR 

Ave Kikas, Luunja Keskkooli direktor:

Kohe esimesest minutist hakati koos aktiivselt tegutsema. „Kiire meeskonnatöö kandis vilja,“ kirjeldas üks osaleja.
Pärast ülesannete lahendamist tehti kokkuvõtteid: iga grupp tutvustas teistele oma ülesannet, lahenduskäiku ja tulemusi. Arutati, millised tegevused sobiksid hästi ka õpilastele.

Osalejate sõnul pakkus mäng rohkelt põnevaid hetki ja mõttekohti.

„Koomiksit oli täitsa tore kokku panna – sai harjutada koostööd ja samal ajal oluliste teemadega tegelda. Näiteks varjumiskohtade üle polnud paljud meist varem mõelnudki,“ jagas üks õpetaja. Arutelu käigus selgus, et elanike ametlik varjumiskoht asub ligi kaheksa kilomeetri kaugusel. See pani õpetajaid mõtlema, kui oluline on kriisiolukorras hinnata, kuhu ja kuidas jõuda.

„Otsimise labürindi juures oli väga oluline lugeda juhendit täpselt. Oli põnev ja kasulik samal ajal,“ lisas teine osaleja.

Mäng tõi esile ka igapäevaoskuste, lugemise, loogilise mõtlemise ja keskendumisetähtsuse. Õpetajad nentisid, et nad ei erine õpilastest.

„Meie õppetund oli see, et alati on mõistlik juhend põhjalikult läbi lugeda ja mitte kohe lahendama tormata,“ kõlas ühine järeldus.

Ühe grupi ülesanne oli kolme minuti jooksul loendada ohuteavituse sümboleid ja kanaleid: sireene, valjuhääldi hoiatusi, SMS-teavitusi. Kuigi ülesanne eeldastähelepanu ja keskendumist, leidsid õpetajad, et sarnast tegevust võiks edukalt kasutada ka õpilastega.

„Kuigi keskendusime esialgu vaid loendamisele, püüdsime hiljem mõista ka sümbolite tähendusi. Rõhk võiks olla just seal – sisuline arutelu muudab tegevuse veelgi kasulikumaks,“ võeti kogemus kokku.

Õpetajate hinnangul oli Päästeameti kriisiteadlikkuse mäng suurepärane viis ühendada meeskonnatöö, õppimine ja kriisivalmidus. See pani mõtlema vajadusele arendada praktilisi oskusi ja teadlikkust nii õpetajate kui ka õpilaste seas.
„Ka õpilased saaksid seda mängu edukalt mängida,“ tõdesid meie õpetajad üksmeelselt.