• Praktikajuhendajate tööd tuleb vääriliselt hinnata.
• Praktikajuhendaja on tippspetsialist ja õppejõu koostööpartner.

Artiklit ajendas kirjutama asjaolu, et ajal, mil kõik tehisintellektiga seotu pälvib ülikoolis ja ühiskonnas laiemalt palju tähelepanu, on oluline teadvustada, kui olulised on kvaliteetse kõrg- ja kutsehariduse jaoks praktikajuhendajad. Need on inimesed, kes juhendavad ja toetavad praktikaasutustes õppurite praktikat – parimad spetsialistid, kes aitavad tudengitel oma teoreetilisi teadmisi rakendada.  

Kujutan hirmuga ette, kuidas keegi kuskil juba mõtleb, mil moel saaks tehisintellekt praktikajuhendajat asendada. Loodan, et ühiskonnas jätkub tervet mõistust, et saada aru – praktikajuhendaja on ja jääb asendamatuks.

Kust leida parimaid juhendajaid?

Keskendun oma artiklis eelkõige kõrgharidusele ja praktikajuhendajate rollile – praktikajuhendajatele koolides, lasteaedades, nõustamiskeskustes, noortekeskustes. Ootused neile on kõrged. Oluline on juhendaja erialane kõrgharidus, töökogemus ja vilumus. Samuti on tähtis tema entusiasm, kõrge töömotivatsioon, isiklik eeskuju ning soov tudengit toetada ja juhendada. 

Kust leida parimaid õpetajaid, tugispetsialiste ja haridusjuhte, noorsootöötajaid ja teisi spetsialiste, kes oma suure töökoormuse ja suhtlust täis tööpäevade jooksul leiaksid praktikandi jaoks hea sõna, aega ja energiat? See annaks ka tudengitele selge sõnumi, et nad on praktikale oodatud. Nad ei peaks juba esimesel päevalkuulma, et tudengi juhendamine on haridusasutuses töötavale spetsialistile soovimatu lisatöö. Tudengite sõnul on nii mõnikord kahjuks juhtunud.

Praktikaid on erinevaid, aga kõik neist on siiski väärtuslikud. On suurema ja väiksema mahuga praktikaid ning eri praktikandid võivad vajada rohkem või vähem tuge ja juhendamist. On praktikaid, kus juhendaja tööd tasustatakse, ja neid, kus praktika asutusepoolne juhendaja ei saa mingit töötasu. Minu arvates ei ole see jätkusuutlik, kui praktikajuhendaja tööd üldse ei tasustata või kui tasu ei vasta tema panusele. Olen saanud nii tudengitelt kui ka praktikajuhendajatelt asutustest tagasisidet, et see ei ole õiglane ega toeta koostööd üliõpilaste ega ülikooliga.

Vaja on suuremat rahastamist

Iga professionaalne asutusepoolne praktikajuhendaja on sisuliselt võrdväärne ülikoolide õppejõududega ja nende austust vääriv koostööpartner. Kuidas praktikaasutuste praktikajuhendajaid senisest rohkem väärtustada? Küsimusele vastust otsides ja kolleegidega vesteldes selgines, et probleem taandub küll suures osas rahale, kuid ka väärtustele. On üllatav, et eri ülikoolides ja isegi õppesuundades on praktika oluliselt erinevalt korraldatud. 

Üldiselt tundub siiski, et praktikat on tarvis senisest suuremas mahus rahastada, kuna sellega kaasnevad suuremad kulud kui loengute ja seminaridega. Kui loengut viib läbi üks või paar õppejõudu, siis ühe suure õppegrupi praktikat võib juhendada samal ajal 40 juhendajat üle Eesti, lisaks 1–3 õppejõudu. Kui kõik õppejõud-juhendajad käiksid praktikaasutustes vaatlemas, nagu vanasti, oleks kulu veelgi suurem. Kust võtta see raha?

“Kujutan hirmuga ette, kuidas keegi kuskil juba mõtleb, mil moel saaks tehisintellekt praktikajuhendajat asendada.

Kas me lepime sellega, et raha pole piisavalt, ja püüame leida argumente, et spetsialistide kohati ebaõiglane kohtlemine võiks jätkuda, või püüame probleemile siiski tõsisemalt otsa vaadata ja vähemalt otsida lahendusi? Jah, me võime öelda, et praktikanti võib võtta abilise ja koostööpartnerina, kes aitab mingeid töid teha. Kindlasti võimaldab praktikate juhendamine ennast spetsialistina teostada ning praktikandilt võib saada uusi ideid ja inspiratsiooni. Ülikoolid pakuvad koostöövõimalusi ja koolitusi – see on oluline võrgustikutöö.

Olen tajunud, et õpetaja karjäärimudeli aastatetagune kaotamine võttis motivatsiooni: praktika juhendamine ei paku enam võimalust karjääriredelil liikuda ja saada selle kaudu tasu. Uus karjäärimudel lisab loodetavasti motivatsiooni ja suurendab õiglustunnet. Kindlasti on vaja kuulda võtta õpetajate häält, kes juhivad tähelepanu vajadusele õpetajate töökoormus ning ootused üle vaadata ja töötasuga kooskõlla viia. 

Ka õppejõud võiks praktikaasutusi külastada

Igal juhul väärib ülikoolide praktikasüsteem jätkuvat tähelepanu ja arendamist. Ka rahastus tuleb üle vaadata, et tagada praktikaasutuste ja ülikoolide kvaliteetsem koostöö. Kui mina veel tudeng olin, ja ka siis, kui ma ülikoolis tööd alustasin, oli praktikaasutuste ja ülikoolide koostöö praegusest tihedam ja sisulisem. Õppejõud külastasid praktikaasutusi, vaatlesid kohapeal tudengite õppetegevusi, osalesid aruteludes koos praktikajuhendajaga. See oli väärtuslik kõikidele, rikastas ka õppejõudusid. 

“On praktikaid, kus juhendaja tööd tasustatakse, ja neid, kus praktika asutusepoolne juhendaja ei saa mingit töötasu.

Tänu nüüdisaegsele tehnikale on suur osa suhtlusest kolinud veebi, kuid sellega seoses on kaotanud ülikoolipoolne praktikajuhendaja väga olulise ligipääsu praktikaasutustele. Säästetakse küll kohalesõidu kulu, kuid õppejõul on tarvis leida aega ja energiat, et kõik tudengite salvestused, tegevuste kirjeldused, analüüsid ning tõendavad materjalid arvutis läbi vaadata ja tagasisidestada. 

Fiktiivsed praktikamapid

Juba enne tehisintellekti tulekut kuulsin mõnelt tudengilt praktikajärgseid ülestunnistusi, et midagi neist materjalidest võis olla fiktiivset. Kirjeldan olukorda tingivas kõneviisis, kuna need on olnud hetked, mil tudeng on rääkinud oma süümepiinadest ääriveeri ja ei tahaks teda aususe eest karistada. Kuna praktikamapp on sageli üsna mahukas – isegi 30 või enam lehekülge –, võib sellest midagi nii mõnelgi olla teoreetiline ehk osaliselt väljamõeldud. Lõpuks taandub praktika hindamine usaldusele, eriti kui õppejõud pole praktikaasutuses ise kordagi kohal käinud. Nüüd, tehisintellekti ajal, võib küll õppematerjali tehisintellekti abiga luua, aga väljamõeldud praktikamappe on samuti lihtsam tekitada. Ometi oleks just nüüd varasemast veel enam vaja eristada reaalsust ja fantaasiat, mõtteid ja tegusid. On oluline, et õppejõud ka enda professionaalsuse huvides päriselt näeks ja tunnetaks, kuidas praktikaasutustes töö käib.

Loodan, et liigume ühiskonnas praktikate ja praktikute suurema väärtustamise suunas. See aitab spetsialistidel tunda end jõustatuna ning ennetada nii algajate kui ka kogenud praktikute läbipõlemist. Seda nii praktikaasutuste kui ka ülikooli vaates.

Tänan Kadi Lukanenokit (TLÜ) ja teisi retsensente.