• Kuidas ma saan aru, mis päriselt oluline on? Nii küsis noor kolleeg. Tundub, et enam tähtsamat ja ausamat, aga ka keerukamat küsimust pole võimalik esitada. Üks võimalus on püüda leida vastust infokirjaoskuse raamistikus.

Oskust teabevajadust tunnetada ja analüüsida ning teavet leida, seda hinnata ja vastutustundlikult kasutada nimetatakse infokirjaoskuseks. See tänapäeva põhioskus on tähtis õppides ja projektides osaledes, uurimistööd tehes ning uusi teadmisi luues, aga ka igapäevaelus, huvide ja hobidega seotud tegemistes.

Hea infokirjaoskus on iseseisva ja uurimusliku õppimise alus. Oskus ja harjumus kriitiliselt mõelda, ümbritsevat infot iga päev analüüsida ja hinnata aitab hakkama saada ning teha teadlikke otsuseid ka väljaspool kooli. Hea infokirjaoskusega inimene oskab eristada valeinfot tõesest ja märgata manipuleerimise ohtu.

Kuna suur osa infost on tekstiline, toetab kriitilise mõtlemise ja infokirjaoskuse omandamist hea lugemis- ja teksti vastuvõtmise oskus. Sedagi saab harjutada eri õppeainetes, mitmesuguste meetoditega ja üheskoos. Ja muidugi annab ka lihtsalt naudinguks lugemine palju, aidates muu hulgas kaasa teksti mõistmise ja kriitilise mõtlemise edenemisele.

Raamatukogu võimalused

Lisaks lugemisvara pakkumisele saavad raamatukogud toetada infokirjaoskuse arendamist: me õpetame leidma usaldusväärseid allikaid uurimistöödeks ja -projektideks, meil saab õppida, kuidas väärinfot ära tunda. Eesti Rahvusraamatukogu pakub infopädevuse arendamiseks õppematerjale ja haridusprogramme, vt lähemalt www.rara.ee/materjalid/.

Uurimistööde jaoks materjali leidmisel saame samuti abiks olla. Meie infopädevad ja infootsingu maailmas hästi orienteeruvad töötajad oskavad õpilasi suunata kasulike andmebaaside ja huvitavate infoallikate juurde. Selleks pakume tippteadja konsultatsiooni: www.rara.ee/uuri/tippteadja/. Viidatud lehe alumises osas leiab nii kiirnõuanded targemaks guugeldamiseks kui ka põhjaliku ülevaate olulistest veebilehtedest iseseisva uurimistöö läbiviimiseks.

Valik info- ja meediapädevust toetavaid haridusprogramme ja õppematerjale

„Libastudes libauudistele“
www.rara.ee/programmid/libastudes-libauudistele-7-12-klass/
Tunnis uuritakse meediamanipulatsioonide maailma ja analüüsitakse elulisi näiteid meediast.

„Kas oled juba tippteadja?“
www.rara.ee/materjalid/kas-oled-juba-tippteadja/
Märksõnad, andmebaasid, viitamine, milliseid allikaid kasutada uurimistöös – veebiküsimustik suunab õigele teeotsale ja on abiks infootsingu mõtestamisel.

„Kiirelt infopädevaks!“
www.rara.ee/materjalid/kiirelt-infopadevaks/
Kuidas aitavad infot otsides ja uurimistööks valmistumisel OR, NOT või jutumärgid?

„Viitamise meistriklass“
www.rara.ee/materjalid/viitamise-meistriklass/
Et leitud infot ja mõtteid oma töös korrektselt kasutada, tuleb neile viidata. Mänguline materjal viitamise põhitõdede õppimiseks või kordamiseks aitab mõned viitamise põhimõtted selgeks saada.

„Nutikalt netis“
www.rara.ee/materjalid/nutikalt-netis-2025/
Soovitame seda viktoriini algkooliõpilastele. Mängu situatsioonid ja teemad võimaldavad arutelu klassis, ühtlasi toetab õppematerjal last igapäevasel turvalisel tegutsemisel nutimaailmas.

„Ole teadlik internetis ja meedias“
www.rara.ee/materjalid/ole-teadlik-internetis-ja-meedias/
Viktoriin käsitleb turvaliste digikeskkondade teemasid ning avab ka mõned meediateemad, mis sobivad nt meedia- või ühiskonnaõpetuse tundi.

„Tõe ja vale piiril“
www.rara.ee/materjalid/toe-ja-vale-piiril/
Õppemäng võimaldab vaadata sügavamalt desinformatsiooni levitamisse, mida on hea teada praegusel inforohkel ajal. Samas on võimalik õppida, kuidas olla teadlik ning mil viisil infot kontrollida.

„Tehis vs. aru“
www.rara.ee/materjalid/tehis-vs-aru/
Tehisaru loodud pildid on igapäevane nähtus ja sotsiaalmeedia tavapärane osa. Kes meist ei oleks märganud uskumatuna näivaid kujutusi või liiga perfektseid inimesi? Kuid sedasorti võltsitud info võib ka palju kurja teha ja kasulik on olla sellest teadlik. Pildimäng aitab mõista, kui keeruline on märgata võltspilti ja eristada tõelist valest.

Suure valiku eestikeelseid raamatuid valeinfo ja meediapädevuse teemadel leiad rahvusraamatukogu veebilehelt www.rara.ee/uuri/desinformatsioon/.

Eraldi tooksime välja lapsele ja noorele sobivas keeles ja toreda kujundusega „Kuidas ära tunda vale info?“. Faktide mõistmise ja tõlgendamise trikke ning manipuleerimise äratundmise nippe avab „Võib sisaldada valet: kuidas lood, statistika ja uuringud meie eelarvamusi ära kasutavad ja mida sellega ette võtta“.

---

Osale meediahariduse konverentsil!

23. oktoobril korraldab rahvusraamatukogu koostöös partneritega meediahariduse konverentsi „Ekraanid ja hinged – elu digimaailmas“.
www.rara.ee/sundmused/meediahariduse-konverents-2025-ekraanid-ja-hinged-elu-digimaailmas/ Sel korral on fookuses, kuidas sotsiaalmeedia ja valeinfo mõjutavad vaimset tervist ning mil moel enda ja noorte vaimset tervist hoida. Konverents on praeguseks juba välja müüdud, kuid seda on võimalik jälgida rahvusraamatukogu veebilehel ja YouTube’is. www.youtube.com/live/rqpwNr3NGgQ?si=9KMPeQq-nsbY1Rcp Konverentsi toetab Šveitsi-Eesti koostööprogrammi projekt MeediaRadar, mis toimub aastatel 2024–2028 RaRa ja Kultuuriministeeriumi koostöös. Projekti on kaasrahastanud Šveitsi riik majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidus.