Tallinna Ülikooli haridusuuendusliku algatuse auhinna pälvis 17. oktoobril toimunud konverentsil Pelgulinna Gümnaasium, kus on mitme aasta töö tulemusena loodud õppimist toetav programm „Õpime õppima“. 

Pelgulinna Gümnaasiumi võidu pälvinud algatus on „Süsteemne ja tõenduspõhine õppimiskultuur: teadlikkuse, enesejuhtimise ja koostöö arendamine“. 

Õppejuht Tiina Tiit rääkis, et arendustöö sai alguse seitsme aasta eest, kui kool osales Tallinna Ülikooli „Tulevikukooli“ programmis. 

„Lõime õpetajatele õppimist tõhustava süsteemi ja töötasime õpilastele välja programmi „Õpime õppima“,“ rääkis Tiit. Iga õpilane saab korra nädalas klassijuhatajatunnis õpioskusi puudutavad teoreetilised materjalid ja aineõpetajatel on tundides sama fookus. „Edasisidestamine ja analüüsimine on pidev, õpe on uurimuspõhine,“ rääkis Tiit. 

Neli päeva koolis, üks päev kodus

Alates viiendast klassist on õpilased neli päeva koolis ja ühel päeval õpivad kodus õpijuhiste ja materjali järgi, mis koolis eelnevalt kokku lepitud. Kui õpilane jääb hätta, saab ta kooli tulla, samuti juhul, kui ta õpetaja meelest vajab lisatuge.

Kodus õppimise päevi on kahte sorti. Esimesel ja kolmandal perioodil on need seotud tunniplaanijärgsete tundidega. Näiteks viies klass on ühel nädalal kodus esmaspäeval, teisel nädalal teisipäeval, kolmandal kolmapäeval.

Õpetajad kavandavad nendeks päevadeks ülesanded, kus lapsel on vaja harjutada õppimise planeerimist ja süveneda tegevustesse. 

Teisel ja neljandal perioodil on kodus õppimise päevad seotud projekt- või lõimitud õppega. Õppeained on lõimitud tervikprojektiks ning õpilased läbivad seitsme nädala jooksul ühel kindlal päeval kodus iseseisvalt programmi. Mure korral saab kooli tulla.

Õpetaja jaoks töörohke

Millised lisaülesandeid seab kodus õppimine õpetajaile? „Ettevalmistamine on õpetajale töörohke ja mahukas, palju materjale valmistavad õpetajad koos ette,“ vastab Tiina Tiit. „Tagasisidestamisse on lapsed kaasatud, et arendada kriitilist meelt. Õpetaja suunab õpilasi teadlikult oma töid analüüsima.“

Tiidu sõnul on õpilased muutunud õppimisest teadlikumaks.

Pelgulinna Gümnaasiumis kasutatakse esimesest kuuenda klassini kujundavat hindamist ja tagasisidestamist ning õppimisest ollakse juba selle toel teadlikud. Vanemas astmes saavad õpilased hindeid. 

„Õppeainetes, mis on paljudes koolides probleemiks – näiteks matemaatikas – meil eelmisel aastal tulemused paranesid,“ tõi Tiit näite. Kool teeb kaks korda aastas tasemetöid, et hoida õppeaasta vältel õpilaste edenemisel pilku peal.

Õpetaja kui uurija

Kas muutused on raskemad õpilastele või õpetajatele? „Mõlemale,“ nendib Tiina Tiit. Partneritelt haridusjuhtimise akadeemiast saadud uurimismaterjalid on õpetajate õpetamisharjumusi muutnud. 

„Meie õpetaja töötab koolis nagu uurija,“ võrdleb Tiit. „Iga teema või tunni lõpus küsitakse lapselt tagasisidet, millest lähtuvalt õpetaja oma õpet arendab. Ühe minuti tagasiside on iga õpetaja töövahend. Õpetaja jaoks on oluline, et õpilane õpiks tunnis hästi. Selge õpitulemuse väljatoomine, eesmärgistamine ja tagasiside kasutamine on kolm tahku, mida õpetaja oma töös kasutab.“

Pelgulinna Gümnaasiumis käivad õpetajad üksteise tunde vaatamas. Ühiselt kavandatakse tunde, planeeritakse ainekavu, tehakse lennupõhiseid ettevõtmisi. „Koostöö teeb töö raskemaks, aga nii saab vastutust jagada. See võtab ka pinge maha,“ rääkis Tiit.

Õpetajatel on tunniplaanis igal nädalal koos töötamise aeg. Igal kolmandal kolmapäeval õpivad nad koos. Pedagoogilise pädevuse jagamine muudab õpetajatöö kergemaks. „Ajame ühte asja, oleme ühes mullis,“ sõnas Tiit. 

Lapsevanemad toetavad iseseisvat kodusõpet.

„Arengukavas on kirjas, et valmistame õpilasi õppima õpetades neid ette iseseisvaks eluks. Faktiteadmisega ilma oskuseta pole praeguses ühiskonnas midagi peale hakata. Seepärast pööramegi tähelepanu probleemilahendusoskusele, kriitilisele mõtlemisele, koostööoskustele,“ lausub Tiit.

Järgmisest aastast saab Pelgulinna Gümnaasiumist põhikool ja sihti hoitakse endiselt teadlikul õppimisel. „Et põhikoolilõpetaja oskaks edasi minna ja oleks oma valikus vaba,“ sõnab Tiina Tiit.