Kolme aasta jooksul on rahvusvaheline projekt SchoolFood4Change aidanud Tallinna koolidel pöörata senisest enam tähelepanu tervislikule ja tasakaalustatud toitumisele. Kümnes projektikoolis on korraldatud personalile koolitusi ning täiustatud menüüsid. Koolipere terviklik lähenemine mitmekülgsele, tervislikule toidule on näidanud, et toidul on palju suurem roll kui olla pelgalt kõhutäide – see on koolikultuuri ja väärtuskasvatuse osa.

Kuldtasemele jõudsid Tallinnas Inglise Kolledž ja Südalinna Põhikool.

Hõbetaseme tunnustuse said Ristiku Põhikool, Mahtra Põhikool, Arte Gümnaasium.

Pronkstaseme saavutasid Kalamaja Põhikool, Rahumäe Põhikool, Kunstigümnaasium, Tondi kool, Haabersti Gümnaasium.

Koolid rakendasid projektis väljatöötatud kogu kooli toidukultuuri (Whole School Food Approach) raamistikku, mis aitas muuta toidule lähenemise süsteemsemaks ja läbimõeldumaks. Tegevus seoti õppekavaga: viidi läbi ühiskokkamise tunde, ekskursioone taludesse, koolitoidufestivale kogukonnale jpm. Mitmed toitlustajad pakuvad vanematele võimalust tulla koolitoitu maitsma. Toiduga seotud tegevus, nagu idude kasvatamine ja kooliaia saadustest toidu valmistamine, on integreeritud õppeainetesse. Veebisilla vahendusel on tutvustatud teiste riikide projektikoolidele kohalikke maitseid. Koolitasime lasteaiaõpetajaid lapsele uusi toiduaineid tutvustama, teavitasime kooliõpetajaid tervisliku toitumise põhimõtetest ja võimalustest integreerida toitumist eri õppeainetesse. Rääkisime kooli kokkadele ja toitlustajatele jätkusuutlikust toiduvalmistamisest. Tasakaalustatud ja vajaduspõhise toitumise olulisusest ja teadlikest toitumisvalikutest kõnelesime ka nii õpilastele kui ka lapsevanematele.

Kui laps ütleb, et ei söö, on see võimalus tutvustada talle uusi maitseid ja kasvatada avatud suhtumist toitu! Juba lasteaias tuleb mitmesuguseid maitseid, toiduga seotud tegevusi ja rituaale tutvustada. Tänapäeva kiires maailmas on laua taga einestamine kujunenud juba luksuseks. Koolilaps on juba iseseisvam ja on väga oluline, et tema eelistused toetaksid tervist. Kool on haridusasutus, kuhu tulevad kokku väga erineva taustaga lapsed. Kui rakendada kogu kooli toidukultuuri lähenemist, saame nügida laste toiduotsuseid tervislike valikute poole. Koolipuhvet ei peaks olema nurgapoe miniversioon, vaid koht, kus laps saab turvaliselt harjutada valima – õppida, et tervislik võib olla ka maitsev – ning kujundada oskuse eelistada tervislikku toitu ka poes ja mujal igapäevaelus.

Projekti tulemuste keskkonnamõjude hindamine alles käib. Valmimas on ka kokaraamat ning soovitused kooli sööklatele. Kuid juba praegu saaksid kõik koolid vaadata üle koolipuhvetis pakutava, tuua fookusesse toiduga seotud teemad (liigne suhkur ja kiiresti imenduvad süsivesikud mõjutavad laste käitumist tunnis ja hüperaktiivsust) ja rakendada neid teadmisi kokandustundides. Mitmed riikliku kutsega toitumisterapeudid ja- nõustajad omavad koolitaja tunnistust ning on nõus tulema kooli rääkima. Oluline on teadvustada, et smuutid, snäkid, burger ja soojaletist haaratud õhtusöök ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik. Ülitöödeldud toit ei sisalda piisavas koguses organismile vajalikke mikrotoitaineid, kuid soodustab kehakaalu tõusu ja suurendab isusid.

SF4C Projekti rahastas Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm Horisont 2020, mille eesmärk on muuta koolitoit tervislikumaks, mitmekesisemaks ja keskkonnasõbralikumaks. Projektis osalesid Tallinna Haridusamet, Viimsi vald ja SEI Tallinna Keskus.