• Igal lapsel peab olema võimalik elada ja õppida just temale võimetekohasel moel.
• Kooliharidus on elu oluline osa, mis ei tohi ühtegi last vaimselt lõhkuda. 
• Põhikooli lõpueksam ei peaks olema edasiõppimisel takistus.

Olen eripedagoogi ja lapsevanemana näinud kõrvalt põhikoolilõpetajate suurt pinget ja stressi. Eksamitega kaasnev normaalne ärevus on erinev pingest, mis on seotud kogu kooliastme lõpetamisega. On palju õpilasi, kellel on õppida lihtne: tugev närvisüsteem tuleb stressiga toime. Meie roll ühiskonnas on siiski märgata kõiki ja toetada tuge vajajaid ka siis, kui sellele kulub väga palju ressurssi. 

Varasem süsteem oli segane

Varasem põhikoolist gümnaasiumisse liikumise veniv ja segane süsteem tekitas palju tarbetuid pingeid. Koolid ägasid vestluste koorma all ja paljud noored ei saanud esimese hooga sisse sinna, kuhu soovisid. Mitmesse kooli pääsenud hakkasid oma koolieelistusi kinnitama, mille tulemusel said koha ootenimekirjas olnud. See tekitas olukorra, kus noor, kes ei pääsenud esialgu ühtegi soovitud gümnaasiumisse, sai lõpuks koha kolme kooli. Sellel teekonnal tundis nii mõnigi noor, et ei pingutanud põhikoolis piisavalt ja talle ei ole kohta haridussüsteemis. 

“Kooliharidus ei tohi ühtegi last vaimselt lõhkuda.

Rõõmustav, et nüüdsest saavad koolid õiguse eelistada gümnaasiumisse vestluse kutsumisel õpilaskandidaatide koolieelistusi. See lihtsustab süsteemi ja eelkõige usaldab noore enda valikut. Valikuvabadusega käib kaasas vastutus ja selline iseseisev õppija on tulevikuks paremini valmis. Ka muutub gümnaasiumi vananenud mõjutusmeetod, kus õpilase käitumist arutati õppenõukogus, ja asendatakse õpilast toetavate meetmetega, mille üle saab kool otsustada. Noore valiku usaldamine ja kooli autonoomia otsustes toetavad iga õppijat sobiva õpitee leidmisel.

Lävend ei motiveeri

Me saame varasemast rohkem usaldada nii noore valikuid, õpetajate panust kui ka koolide otsuseid. Enamasti teevad õpetajad oma ala entusiastidena kõik selleks, et õpilane õpiks parimal moel. Gümnaasiumi lõpus toimib riigieksamite süsteem ilma lävenditeta. Oleks lühinägelik uskuda, et põhikoolieksami lävend motiveerib õpilasi ja õpetajaid rohkem pingutama. Õppimise baas on turvaline keskkond, kus õpetaja ja õppija suhted on head, õppija saab piisavalt vabadust ja vastutust, teda toetatakse just temale vajalikul viisil. 

“Gümnaasiumi lõpus toimib riigieksamite süsteem ilma lävenditeta. Oleks lühinägelik uskuda, et põhikoolieksami lävend motiveerib õpilasi ja õpetajaid rohkem pingutama.

Usaldame, et iga õpilane, õpetaja ja pere annavad kogu põhikooli vältel endast parima. Parim peab olema piisav pingutus, aga mitte õpirõõmu kadumine ja enese kurnamine läbipõlemiseni. Usaldus loob turvalise keskkonna ka õpetajale ja rõõmus õpetaja mõjub õpilase vaimsele tervisele hästi. 

Peame arvestama, et põhikoolilõpetaja vanus ja ealised iseärasused teevad ta vastuvõtlikuks stressile ja pingele. Murdeeaga kaasnevad ajutised tõrked õppimises võiksid olla planeeritud nii, et vaimse tervise probleemide toetamine seatakse ajutiselt olulisemaks materjali läbimise kohustusest. Õpilane, kes vajab abi, saab taas tervena õppimist jätkata ega pea muretsema, et jääb teistest maha. Ka see eluoskus, et lisaks õppimisele on oluline end hoida, liikuda, suhelda sõpradega ja saada enda tunnetega hakkama, peaks olema kvaliteetse põhihariduse osa. Koolitee katkemisel on alati võimalik naasta, aga selle alus on tugev vaimne tervis ja tugisüsteem. 

Noorte vaimne tervis on halb

Eesti noorte vaimne tervis on viimaste uuringute tulemusel halb, seda mõjutab ka koolikeskkond. Oleme väga mõistvad füüsilise erivajadusega inimeste suhtes, aga noor, kes ei suuda keskenduda, on justkui hoolimatu ja laisk, vajab samasugust tuge ja mõistmist. Põhikoolist järgmisesse astmesse liikumine võib olla heaks keskkonnavahetuseks ja uueks alguseks noorele, kellel on põhikoolis tekkinud raskused. 

Ühiskonna tasandil saame rohkem mõtestada, kas meie väljaütlemised on toetavad või sildistavad ja alandavad. Kui rõhutame pidevalt, kui abitud ja keskendumisvõimetud on meie noored, siis kuidas see toetab põhikoolilõpetajat, kes seisab silmitsi olukorraga, kus talle ei ole sobivat kohta edasi õppimiseks? 

“Koolitee katkemisel on alati võimalus naasta, aga selle alus on hea vaimne tervis ja tugisüsteem.

Põhikooli lõpetamisega seotud probleemide algeid on vaja märgata väga palju varem. Juba lasteaias saame märgata ja toetada last ja peret, kes vajavad abi, ja koolis sellega jätkata. 

Toetussüsteemi edasi arendamine peaks olema meie esmane prioriteet, et erinevate võimete ja taustaga lapsed saaksid võimaluse edasi õppida. 

Kaasava hariduse sisulise arendamise jaoks on vaja küsida tagasisidet eelkõige õpetajatelt, kes peavad ise iga päev koolis suurte väljakutsetega hakkama saama. Näen siin vajadust õpetajaid senisest rohkem vajaduspõhiselt toetada ja peresid kaasata. 

Lõpetaja vajab süsteemset tuge

Põhikooli lõpus peaks iga lapse vanem tajuma selgelt oma rolli noore hakkamasaamise toetamisel. Põhikoolilõpetaja, kellele ei ole automaatselt kohta, vajab selget riiklikku süsteemi koostöös omavalitsustega. Meil juba on väga häid kogemusi, mis põhikoolilõpetajaid toetavad. Vähemalt ühes riigigümnaasiumis on matemaatika tugikursused ja kitsa matemaatika valinutel rohkem tunde, et põhikooli lünki tasandada ja teistest rahulikuma tempoga õppida. Meil on kiirelt arenev kutseharidus, kus juba on toetusmeetmeid tuge vajavale õppijale. Gümnaasiumi tasandil on võimalik õppida ka e-õppe programmides, mis pakuvad paindlikku õppijast lähtuvat lähenemist. 

“Mitte ükski laps ei tohi kaduda koolist nii, et me eeldame, et tal on kuskil koht.

Kõige olulisem on noor ise. Keegi ei tohi kaduda koolist nii, et eeldame, et tal on kuskil koht. Mõni noor võib vajada hoopis aastat koolist eemal: kas meil on piisavalt ressurssi ja mõtteavarust talle seda võimaldada? Kui palju jagub meil paindlikku lähenemist, et haridustee ei seisaks päriselust eraldi? 

Kõige olulisem toetusmeede peaks olema soe ja professionaalne kohtumine noore ja tema perega, et koostöiselt toetada edasisi samme. 

Põhikooli lõpetamise tingimuste muutmine ja gümnaasiumisse sujuv astumine on samm veel kvaliteetsema hariduse suunas, kus õppimine ja õpetamine põhineb usaldusel, õpirõõmul ja iga õppija on märgatud.