• Eesti digiriigi edu on saanud palju rahvusvahelist tunnustust. Et see jätkuks, on vaja üha rohkem tehnoloogiaga tegelejaid. 

Tööjõupuudus tehnoloogiasektoris on juba reaalsus. OSKA prognoosi järgi on aastatel 2021–2027 vaja juurde üle 18 000 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialisti, samas kui haridussüsteemist jõuab tööturule kõige rohkem umbes 7350 lõpetanut. See tähendab, et kolmest vajalikust spetsialistist jõuab tööturule vaid üks.

Naiste osakaal tehnoloogiasektoris on praegu üsna tagasihoidlik. Eurostati andmetel moodustasid naised 2024. aastal Eestis töötavatest IKT-spetsialistidest 27,6 protsenti. Arvestades, et Eestis on IT- ja inseneeriaspetsialistidest suur puudus, on oluline tüdrukute osakaalu selles sektoris tõsta. Olukorras, kus vaid 16 protsenti tüdrukutest kaalub õppida tehnilisel erialal (poiste seas on sama näitaja üle 40 protsendi), on selge, et suur osa potentsiaalist jääb kasutamata (Norstat, 2025).

Tüdrukud on asjatult ebakindlad

Probleem ei seisne oskustes. PISA testid näitavad, et tüdrukute matemaatika- ja loogikateadmised on sama head kui poistel või paremadki. Ometi hindavad nad oma võimeid madalamalt ega näe end tulevikus tegelemas tehnoloogiaga. Küsimus on ennekõike hoiakutes ja enesekindluses. Tüdrukute kaasamine ei ole ainult arvude küsimus. Naised toovad meeskondadesse omadusi, mis täiendavad meeste tugevusi ja rikastavad kollektiivi. Uuringud näitavad, et naised märkavad tihti paremini detaile, väärtustavad rohkem koostööd ning tõstavad esile ka töö sotsiaalset ja eetilist mõõdet. Selline mitmekesisus aitab luua kasutajasõbralikke lahendusi, mis arvestavad laiema sihtrühma vajadustega.

Just nende teemade üle arutlesid tänavusel arvamusfestivalil vestlusringis „Kes ütles, et tehnoloogiasektoris töötamine pole naistele?“ Haridus- ja Noorteameti (Harno), Unicorn Squadi ning tehnoloogiaettevõtete esindajad. Vestluses osalenud kood/Jõhvi vilistlane ja ettevõtte Reiterate tarkvaraarendaja Johanna-Stina Idla sõnul ei saa me endale lubada olukorda, kus andekad noored tunnevad, et tehnoloogia pole nende ala. „Kõige rohkem vajavad tüdrukud eneseusku – ja seda kasvatavad neis vanemad, õpetajad, sõbrad või kolleegid, kes nende õnnestumisi märkavad ja julgustavad edasi proovima. Kui noor naine tajub, et tema vaatenurk on väärtuslik, jagub tal indu ja enesekindlust siseneda traditsiooniliselt meeste pärusmaaks peetavasse valdkonda ning avardada seda uute ideede ja vaatenurkadega,“ sõnas Idla.

Tüdrukute edululugu

Eestis on juba näiteid muutustest. HK Unicorn Squad, mis alustas kunagi 17 tüdrukuga, on kasvanud liikumiseks, milles on osalenud üle 4000 tüdruku vanuses 8–14 aastat. Programmi kogemus kinnitab, et varajane kokkupuude tehnoloogiaga, praktilised kogemused ja naissoost eeskujud aitavad tüdrukute hoiakuid muuta. 

HK Unicorn Squadi lõpetanute seas on ka Saara Margaret Kaju, kes unistas sellesse ringi pääsemisest juba 2. klassis. Et kõik grupid olid täis, lõi tema ema Gustav Adolfi Gümnaasiumis uue grupi ning kaasas sinna veel 22 tüdrukut. „Kasutasime jootekolbe, lennutasime droone, lahendasime inseneeriaülesandeid ja programmeerisime roboteid. Sain koos sõpradega kogeda, et tehnoloogia on väga mitmekülgne valdkond,“ meenutab Saara. Ta julgustab tüdrukuid unicornidega liituma – seal ei panda hindeid ja võistled vaid iseendaga. „Isegi kui mõni teema tundus alguses raske, siis Unicorn Squadis õppisime: kui suur ülesanne väikesteks tükkideks võtta, on kõik tehtav.“ Oma tuleviku plaanib Saara siduda loodusteadustega ja usub, et tehnoloogia on igas valdkonnas vältimatu. „Moel või teisel on kõik erialad aina rohkem tehnoloogiaga seotud. Seda ei tasu peljata, vaid tehnoloogiasse tuleb suhtuda uudishimuga ja julgelt!“

Algatused, mis julgustavad tüdrukuid

Haridus- ja Noorteameti IT-akadeemia arendusjuht Siret Dreyersdorff märkis, et noorte võimaluse püsida tööturul konkurentsivõimelisena määravad tulevikuoskused. Tehnoloogiasektorit iseloomustab uuenduslike lahenduste mitmekesine kasutamine, mistõttu selle sektori tööturg, sealhulgas oskused ja teadmised, muutub väga kiiresti. „Koostööalgatuste IT-akadeemia ja Inseneriakadeemia arendustegevused on muuhulgas suunatud tüdrukute osakaalu suurendamisele IT- ja inseneeria erialadel. Näiteks Tartu Rakendusliku Kolledži ja Tartu Kunstikooli koosloomes valmis eelmisel aastal kestlike tehnoloogiate õppekava, millel õppijatest enam kui pooled on tüdrukud,“ sõnas Dreyersdorff. 

Taolised algatused aitavad tekitada tüdrukutes huvi ja annavad julgust teha karjääri IT- ja inseneeria erialadel. „Juba ainuüksi õpetaja väikesed tähelepanekud ja tunnustus klassiruumis – näiteks „Sa olid selle matemaatika ülesande lahendamisel väga osav“ –, võivad muuta tüdrukuid enesekindlamaks ja suunata tehnoloogiakarjääri juurde,“ märkis Dreyersdorff. 

Haridus- ja Noorteameti vahendusel pakutakse ka täiendus- ja ümberõppekoolitusi, mis loovad võimalusi karjäärimuutust kaalunud täiskasvanutele – et IT-oskustega spetsialiste tuleks juurde.

Eesti tööjõuvajaduse murekohad ja tehnoloogia kiire areng eeldavad, et edukaid samme tehakse järjepidevalt ja süsteemselt.