• Statistikaameti andmetel õpib Eestis välisüliõpilasi viimastel aastatel küll varasemast vähem, kuid nende toodetud maksutulu samaväärselt langenud ei ole. Seda põhjusel, et töötavate välistudengite palk on varasemast kõrgem ning juhutöid teevad nad vähem. 

Eesti Statistikaamet analüüsis Eesti Haridus- ja Noorteameti palvel kuuendat korda, milline on välisüliõpilaste mõju Eesti majandusele. Selleks uuriti, kas Eestis elavad välisüliõpilased lisaks õppimisele siin ka töötavad, mis laadi töö peal nad on, kui palju palka saavad ning Eesti riigile makse maksavad. Ühtlasi jälgitakse, millega tegelevad välisvilistlased ehk need, kes pärast õpinguid Eestisse jäävad. 

2023/2024. õppeaastal õppis Eestis 4336 välisüliõpilast, kellest 1960 ka töötas siin. Nende maksupanus oli kokku 15,7 miljonit eurot, mis on veidi vähem kui sellele eelnenud õppeaastal. „Keeruline öelda, kas seda on palju või vähe. Kuna üldiselt on meil välisüliõpilaste arv kahanenud, on see summa võrreldes eelnevate aastatega pisut väiksem. Samas on palgad aasta-aastalt suuremad ja seega pole vahe nii suur,“ alustab statistikaameti andmeteadur ja analüüsi autor Kadri Rootalu.

Võrreldi ka seda, kas välisüliõpilased teenivad Eesti üliõpilastega võrreldes rohkem või vähem, ning leiti, et oluliselt need summad ei erine: mõlemad teenivad keskmiselt pisut üle 1600 euro kuus. 

“Haridusvaldkonnas ei ole õpetamisest ja teadustööst huvitatud kohalike  inimeste osakaal väga suur ja mitmesuguste projektide korraldamiseks on välistööjõu abi vaja.

Kadri Rootalu

Kolme-nelja aasta taguse ajaga võrreldes on näha sedagi, et kui varem töötati paari päeva kaupa või tehti tööotsi, siis nüüd on järjest rohkem välisüliõpilasi tööl tavalise töölepinguga. Kohalike üliõpilaste hulgas on selline tööleping endiselt levinum, kuna magistri- või doktoriõppes õpitakse pigem ikka töö kõrvalt, mitte vastupidi, ja eelkõige on Eesti magistrant või doktorant töötaja, mitte õppija. „Seetõttu ei ole selline võrdlus välisüliõpilaste suhtes, kes siia esmajoones õppima tulevad, päris aus,“ arutleb Rootalu. 

Välistudengite töötamine haridusvaldkonnas kasvab

2023/2024. õppeaastal oli töötavate välisüliõpilaste osakaal suurim tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas. Järgnesid haridus ning varem esikohal olnud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT). Kuigi IKT-valdkonnas töötatakse endiselt palju, paistab neid töökohti viimastel aastatel varasemast veidi vähem olevat. Selle üks põhjuseid võib peituda tehisaru tekkes. „Kui muidu oli IKT töötamiseks kõige populaarsem valdkond, siis viimastel aastatel on selle osakaal pisut langenud ja IKT-tudengitel on natuke raskem kooli kõrvalt erialast tööd leida,“ räägib Rootalu. 

Teisest küljest on OSKA uuringud toonud välja, et info ja side sektoris on Eestis tööjõupuudus. Selle kohaselt on vaja veel rohkem tööjõudu sisse tuua. Kuna seda sektorit mõjutab tehisaru ja tehnika areng väga palju, on mõistetav, et lõplikke järeldusi, kas valdkonnas on tööd rohkem või vähem, veel teha ei saa.

Töötavate välisüliõpilaste roll on suur ka hariduse vallas. Seda muulhulgas põhjusel, et meie enda doktorantide hulgas ei ole see kuigi populaarne. „Tuleb välja, et ka haridusvaldkonnas ei ole õpetamisest ja teadustööst huvitatud kohalike inimeste osakaal väga suur ja mitmesuguste projektide korraldamiseks on selleski valdkonnas välistööjõu abi vaja,“ viitab Rootalu Jaak Vilo eelmisel aastal ERR-is avaldatud arvamusartiklile, kus on kirjas: „Praegu on Eestis kokku ligi 45 000 üliõpilast. Nende õpetamiseks oleks suhte 1 : 15 korral vaja vähemalt 3000 õppejõudu; teist sama palju on tarvis teadlasi teadusprojektide kallal töötamiseks. Haridusandmete portaali haridussilm.ee järgi on Eesti kõrgharidussüsteemis ligi 4500 akadeemilist töötajat, kuid vaid 2370 neist on doktorikraadiga.“ (www.err.ee/
1609313652/jaak-vilo-et-ulikoolide-tulevik-ja-riigi-areng-kannu-taha-kinni-ei-jaaks)

Oodatult on populaarseim tehnika, tootmise ja ehituse valdkond, ja seda ka välisvilistlaste seas. „Kui rääkida puhtalt välisvilistlastest, siis tehnikavaldkonda jäädakse palju ja me ju teame, et ka insenere napib. Need välisüliõpilased töötavad Eestis edasi suurema tõenäosusega kui teised,“ ütleb ta. 

2023. aastal Eestis kooli lõpetanud välisvilistlastest tegutses järgnenud õppeaastal siin edasi lausa 56 protsenti. „Sellel on mitmesugused põhjused, miks rohkem kui pooled siia jäävad. Et pärast lõpetamist on võimalik teatud ajaks Eestisse jääda ja siin tööd otsida, seda on välisüliõpilaste siia meelitamisel ka argumendina kasutatud,“ selgitab Rootalu ning lisab: „Nende üliõpilaste puhul, kes on pärit meie jaoks kultuuriliselt kaugematest riikidest, mängib rolli ka tõik, et Eestis on vaba ühiskond, kus on parem elada.“

Lisaks eespool mainitud valdkondadele on populaarne finants ja kindlustus. Eestis tegutseb mitmeid rahvusvahelisi firmasid, kus eesti keelt pole tingimata vaja ning inglise keelt rääkivad inimesed leiavad tööd. 

Välisüliõpilaste ametid ei erine kohalike omadest

Seega ei tasu imestada, kui väljas söömas käies või hotellis viibides kohtad teenindajatena noori välistudengeid vähem kui varem. „Kui me seda uuringut 2019. aastal tegema hakkasime, oli majutus- ja teenindussektor ning müügitegevus välisüliõpilaste hulgas väga populaarne, aga enam mitte. Eks seal ikkagi töötatakse, täpselt samamoodi nagu seda teevad Eesti tudengid, aga eespool mainitud valdkondadega võrreldes varasemast märgatavalt vähem,“ ütleb Rootalu. 

Lõpetuseks nendib Rootalu, et kõik töötavatest välistudengitest ei tee mõistagi erialast tööd ega ole ka ametis, kus eestlane ei saaks neid asendada, aga tühjasid kohti on ja neid nad ka täidavad. „Kokkuvõtteks tundub, et välisüliõpilane on üha rohkem kohaliku üliõpilase moodi ja töötab sarnastes ametites,“ lõpetab Rootalu. 

“Eestis õppivatele välisüliõpilastele kuluvad riigi investeeringud on minu hinnangul umbes 65 protsenti sellest, mis nad meie majandusse tagasi toovad.

Eero Loonurm

Riik tuleb plussi

Study in Estonia juht Eero Loonurm selgitab, et Eestisse saavad välisüliõpilased pärast õpingute lõppu jääda kuni 270 päevaks, et otsida tööd või alustada ettevõtlusega – see annab neile väärtusliku ajapuhvri ja võimaluse juurduda. „Koostöös ülikoolide ja rakenduskõrgkoolidega tutvustame Eestit kui turvalist ja toetavat õppimiskeskkonda, kus on lihtne keskenduda akadeemilisele arengule. Study in Estonia ongi kutsutud ellu toetamaks kõrgkoole rahvusvahelistumist soodustavates tegevustes ja just peamiselt selles, et Eesti paistaks välja suurepärase sihtkohana õppimiseks,“ ütleb ta. 

Kuna kraad välismaal on välistudengite jaoks vundament, millele ehitada oma karjäär, investeeritakse sellesse nii aega kui raha tohutult. „Ennustatakse, et aastaks 2030 ületavad koduriigist väljaspool õppivate üliõpilaste kulutused aastas 400 miljardit dollarit,“ räägib Loonurm ning jätkab: „Eestis õppivatele välisüliõpilastele kuluvad riigi investeeringud on minu hinnangul umbes 65 protsenti sellest, mis nad meie majandusse tagasi toovad. Kui juba 2018.–2023. aastate välisvilistlased maksid 2023/2024. õppeaastal tööjõumaksudena riigikassasse 35,5 miljonit eurot, siis see on vaid üks osa kogu majanduslikust mõjust, mida välisüliõpilastel Eesti arengule on.“