- Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas kritiseeris Tartu Ülikooli arengukonverentsi ettekandes mõõdikute domineerimist ja publitseerimisrallit, aga andis ülikoolidele ka lootust stabiilsemale rahastusele.
Tutvu Tartu Ülikooli arengukavaga aastateks 2026–2035. ut.ee/et/arengukava
Sotsiaalteadlasele omaselt kirjeldas Kristina Kallas esmalt kõrghariduses praegust olukorda. 2023. aastal oli maailmas juba 264 mln tudengit, enamik riike suunab kõrgharidusse jätkuvalt ligi pooled keskhariduse omandanutest. 23 000 ülikoolist umbes tuhat tegeleb õpetamise aluseks oleva teadusega. Teadusmahukate globaalsete ülikoolide hulka kuulub ka Tartu Ülikool.
„Kuid on kujunemas vastutuul arengutele,“ lausus Kristina Kallas. „Pead tõstev globaliseerumisvastane meeleolu survestab ülikoole väljuma globaalselt maastikult. Ülikoolidele heidetakse ette oma rahva huvide eiramist. Surve väljendub ka välistudengite ja -õppejõudude arvu ja akadeemilise vabaduse piiramises ning poliitilistele jõududele allutamise soovis.“
Paljudes riikides on rahastamiskriis ja ülikooli raha kärbitakse. Vananev rahvastik ja poliitiliste jõudude surve on viinud selleni, et talendid eelistavad akadeemilisele erasektorit. Osa ülikoole liigub pankroti suunas. Näiteks Jaapanis ja Koreas sulgevad ülikoolid uksi, sest elanikkonna drastiline vähenemine on kahandanud tudengite arvu.
Eestis algas kõrghariduse buum muust maailmast hiljem, 1990-ndatel. Siis stabiliseerus tudengite arv 45 000 peale ja prognooside kohaselt jääb see järgnevaks kümneks aastaks samaks. Akadeemilisi töötajaid on aga varasemast rohkem, kõige rohkem doktorante-nooremteadureid, keda on juba üle 900.
“Teadlased on üha vähem kitsa valdkonna eksperdid, mitte intellektuaalid, kelle töö on asjade mõtestamine, katsetamine, avastamine.
Kristina Kallas
„Oleme otsustanud, et doktorantide hulk kasvab veelgi,“ märkis Kallas.
Ent kujunenud on uus probleem: vähenenud on ülikoolides õpetavate inimeste osakaal. Suundumuse taga on tõik, et eestlased ei vali akadeemilist karjääri. Talendid liiguvad erasektorisse, sest paljude noorte jaoks pole ülikoolis pingutus, tasu ja jätkukindlus tasakaalus.
Kristina Kallas tõigi välja akadeemilise karjääri seitse murekohta.
Esiteks, varasemast vähem on pikaajalise kindlusega töökohti. Võib kuluda kümme aastat, enne kui teadlasena stabiilse lepingu saad. Ka mujal maailmas on samad lood.
Erasektoriga võrreldes on langenud palkade konkurentsivõime. Kõige suurem on palgalõhe inseneerias, andmeteaduses, õigusteadustes, majanduses. Akadeemiline karjäär eeldab väga pikka õppeperioodi ja tähendab finantsstabiilsuse saavutamist alles vanemas eas.
Väga tihedaks on muutunud akadeemiline konkurents.
„Publitseerimisralli on ületanud vajalikkuse kriitilise piiri,“ rõhutas Kallas. „Kvantiteet tapab kvaliteedi. Artiklites on palju tühja loba, mis on kirja pandud mõõdikute jaoks. Teadlased on üha vähem kitsa valdkonna eksperdid, mitte intellektuaalid, kelle töö on asjade mõtestamine, katsetamine, avastamine. Publitseerimisralli tekitab stressi ja läbipõlemist ning on karjäärivahetuse peamine allikas noortel. See viib küsitavate publitseerimispraktikateni, eriti nüüd, tehisaru ajastul.“
Kallasele teeb muret ka tõsiasi, et õpetamist mõõdikupõhises süsteemis alahinnatakse. Jääb märkamata, et õppetöö on esimene asi, mis ühiskonda tagasi jõuab ja kandub edasi palju kiiremini kui ingliskeelsed teadusartiklid.
„Intellektuaalne uudishimu on taandunud mõõdikute ees,“ sõnas Kallas. „Akadeemilise karjääri väärtus oli varem see, et inimese väärtust hinnati vaimse pingutuse skaalal, mitte tulemustükkide järgi.“
Uued põlvkonnad väärtustavad rohkem paindlikkust. Akadeemiline karjäär on aga pika stardiga ja paindumatu. Eriti suured barjäärid on teadusse tagasi tulemisel.
Mida siis teha?
Kristina Kallas kinnitas, et haridus- ja teadusministeeriumis pingutatakse, et muuta rahastamine stabiilsemaks ja suurendada nii-öelda pika raha osakaalu võrreldes lühikesega. Selgituseks: pikk raha tähendab kuni kümme aastat kestvaid projekte, lühike 3–5-aastaseid.
Kallase hinnangul ongi Eesti õnnetus selles, et suur osa teadusrahast on EL-i raha, mis on lühike või keskpikk.
„Pingutame praegu riigi tasandil, aga saab ka ülikooli sees muudatusi teha. See tähendab muidugi teatud riskide võtmist,“ lausus Kallas. „Kuid veelgi kriitilisem on õpetavate akadeemiliste töötajate palk.“
Minister kutsus ülikooli üles tegema ettepanekuid akadeemilisse maailma sisenemise teekonna lühendamiseks ja stabiilsuse kiiremaks saavutamiseks. Aga mida teha mõõdikute maailma domineerimise, publitseerimisralli ja akadeemilise karjääri paindlikkuse probleemidega?
„Me ei tea veel, kuidas muutunud olud maailmas meid mõjutavad, aga teame, kuidas akadeemilise maailma sees toimuv mõjutab noorte karjäärivalikuid. Nende muutmine on meie endi kätes,“ märkis Kallas.
Lisa kommentaar