Täna avaldatud Euroopa Komisjoni iga-aastane hariduse ja koolituse valdkonna ülevaade „Haridusmonitor“ (Education and Training Monitor 2025) tõstab esile Eesti edu põhioskustes ning LTT-erialade populaarsuse noorte hulgas. Ülevaate järgi on Eesti põhioskuste poolest Euroopa Liidus esikohal ning loodus- ja täppisteadusi ning IT-d õpib rohkem tütarlapsi kui EL-is keskmiselt.

Eestis on LTT-erialad populaarsed nii kutse- kui kõrghariduses: kutsehariduses õpib neis valdkondades pool (50%) õppijatest, kõrghariduses kolmandik (31%) ja doktorantuuris ligi pool doktorantidest. Need näitajad ületavad EL-i keskmisi ja viivad Eesti juba praegu lähedale 2030. aastaks püstitatud eesmärkidele.

Tulemuste taga on järjepidev arendustöö – Progetiigri programm toob robootika ja digitehnoloogia õppesse juba üldhariduses, IT- ja inseneriakadeemiad ühendavad kutse- ja kõrgkoolid ja tööandjatega ning koostamisel on MATIK-strateegia, mis lisab loodusteadustele ja tehnoloogiale loovuse ja kunsti mõõtme. Algust on tehtud TI-hüppega, mis integreerib õppesse tehisintellekti tööriistad.

Lisaks kinnitab ülevaade, et Eesti on ainus Euroopa Liidu riik, kes on juba saavutanud EL-i 2030. aastaks seatud põhioskuste eesmärgid nii lugemises, matemaatikas kui loodusteadustes. See tähendab, et Eestis on õpilaste oskused ja teadmised nendes valdkondades juba praegu tasemel, kuhu teised riigid pürgivad järgmise viie aasta jooksul.

Ülevaade toob ka esile, et Eesti on LTT-valdkondades tütarlaste ja naiste esindatuselt Euroopas esirinnas. Eestis on 37% LTT-erialade üliõpilastest naised, mis ületab EL-i keskmist ja on lähedal EL-i seatud eesmärgile (40%). Eriti paistab Eesti silma IKT-õppega, kus naiste osakaal (32%) on tunduvalt kõrgem kui EL-is keskmiselt (20%).