• Euroopa Koolijuhtide Ühenduse konverentsil jäi kõlama, et kuigi riigid on erinevad, on põhiküsimused neis sarnased: kuidas hoida õppimist sisuka ja motiveerivana ning juhtida ebakindlust ja muutust nii, et inimesed jääksid tegutsema. Aga ka, kuidas tagada väärtus- ja eesmärgipõhine juhtimine, mis peegeldub igapäevas.

Vaata ka: www.esha2025rome.eu

29.–31. oktoobrini Roomas toimunud Euroopa Koolijuhtide Ühenduse ESHA (European School Heads Association) konverentsi ettekanded olid suunatud haridusjuhtidele: kuidas realiseerida meeskonna potentsiaali, valmistuda kriisideks, õpetamist nüüdisajastada. Loomulikult räägiti ka tehisintellekti teemal. Üks mõjusamaid kõnelejaid oli Micke Hermansson, kelle ettekanne viis mõtted klassiruumi ja tuletas meelde, et kõik algab õpetamisest. Fookuses oli praktiline küsimus: kuidas teha õppimine meeldejäävaks ja meeldivaks kogemuseks. Tema lähenemine oli lihtne, kuid mõjuv: väiksed emotsionaalselt laetud hetked hoiavad õpilase tähelepanu ja loovad nn mäluankruid. Õpilastel jätkub tähelepanu lühikeseks ajaks ja õppeprotsessi üles ehitamisel tuleb sellega arvestada. Hermansson rõhutas ka lugude rääkimise olulisust õppimises.

“Selgita meeskonnaga välja riskid, enneta, mida saad, ning harjuta.

Ootamatustega toimetulek on juhi töö üks olulisi valdkondi. Kriiside ja ebakindluse teemat avasid Helio Vogas ja Zachary Walker. Vogas oli laval ettearvamatu ja ka tema põhisõnum seisnes valmistumises ebakindluseks. Ta illustreeris tegevuse kaudu, kuidas ajul on kriisiolukorras keeruline toime tulla, kui see pole varasemalt stsenaariume läbi mänginud. Järeldus: kriisijuhtimine pole tuleviku ennustamine, vaid süsteemne harjutamine ja eri stsenaariumidega valmisoleku kujundamine. Sõnum juhtidele: selgita meeskonnaga välja riskid, enneta, mida saad, ning harjuta. Rahulik selgus ja tehtud kodutöö annavad kindluse ka siis, kui ümbrus kõigub. 

Zachary Walkerkeskendus kooskõlale juhtimises organisatsioonis, kus eesmärgid, väärtused ja igapäevane käitumine on ühtsed. Koolijuhi töö on olla majakas, mitte laine – võtta kaos enda peale ja anda selge suund. Ta rõhutas järjepidevust nii enda kui organisatsiooni tasandil ja tõi näiteid, kuidas juhtimine muutub keeruliseks just siis, kui väärtused ja igapäevane toimimine lahknevad. Ebakindlas maailmas vajab kool selget visiooni, mida teavad nii õpetajad kui ka õppijad, ja juhi roll on kooli visiooni suunas juhtida. Juhina pole vaja niivõrd sipelgana tööd rügada, kuivõrd surikaadi moodi rahulikult pea püsti vaadata, mis suunas minna. Väga kõnekas oli Walkeri võrdlus: meil on paljuski veel Tetrise koolid, aga õppijad on juba Minecrafti põlvkond. Visionäärina on oluline juhi vaimne värskus: väsinud juht ei juhi, ta reageerib. Magamine, liikumine, lugemine, suhted on kooli arendamine, mitte isiklik luksus. Kui juhi vaim on virge, saavad õpetajad olla autonoomsed. Zachary rõhutas juhtimise olulist põhimõtet: juhi töö ei ole inimesi õnnelikuks teha, vaid luua turvaline, selge ja õiglane töökeskkond.

Hannah Ulferts jätkas vaimse tasakaalu teemal. Ta tõi välja, et sotsiaal-emotsionaalsed oskused ei ole pehmed, vaid ellujäämisoskused. OECD andmed näitavad, et empaatia, eneseregulatsioon, koostöö ja loovus käivad koos paremate õpitulemuste ja hea vaimse tervisega. Ta ütles üsna otse: „Vaesus toodab sotsiaal-emotsionaalset vaesust. Kui me seda koolis ei õpeta, suureneb lõhe veelgi.“ Murekoht on 15-aastased, kes vajavad õpetaja hoolt ja tähelepanu rohkem kui kunagi varem, kuid tajuvad seda vähem, sest õpetajad keskenduvad pigem õpitulemustele kui tugevustele, mis toetaksid noorte julgust tulevikus valida. Sotsiaal-emotsionaalseid oskusi ei pea arendama eraldi tunnis – neid saab lõimida ainetundidesse, kuid selleks vajavad õpetajad sama palju tuge kui aineõpetuseks.

“Juhi töö ei ole inimesi õnnelikuks teha, vaid luua turvaline, selge ja õiglane töökeskkond.

Loomulikult oli teemaks ka tehisintellekt ja selle mõju haridusele. Rehab Rajab tõi välja, et tehnoloogia ei tee haridust paremaks, kui õpetaja sellega midagi mõistlikku ette ei võta. Tema mõte oli üllatavalt inimkeskne: kõigepealt ligipääsetavus, alles siis ägedad asjad. Palju on räägitud tehisintellekti kasust kaasavas hariduses. Rajabi sõnul ei tähenda kaasav haridus seadmete jagamist, vaid nende kasutamist nii, et need toetaks iga õppijat ja tema erivajadusi. Tehnoloogia peab soodustama loovat ja aktiivset õppimist – seade ei õpeta, kogemuse loob õpetaja.

Professor Luca Mari rõhutas, et TI ei ole meie konkurent, vaid peegel. TI ei võta õpetajalt tööd, vaid suunab meid uuesti määratlema inimlikkust meie ametis. TI kirjutab, parandab ja hindab, aga ainult inimene suudab hoolida ja vastutada. Kui õpetame ainult sisu, teeb TI seda varsti meist paremini. Kui õpetame mõtlemist, eetikat ja tähendust – siis mitte.

Kogunemisel arutati ka küberturvalisuse küsimuste ja ESHA väärtuste üle. Fookus oli koostööl põhineval juhtimisel, mille definitsiooni koos Euroopa haridusjuhtimise võrgustikuga praegu sõnastatakse. Koostööl põhinevat haridus- ja koolijuhtimist käsitatakse kui mitmetahulist protsessi, milles poliitikakujundajad, koolijuhid, õpetajad, tugipersonal, õpilased, lapsevanemad, teadlased ja kogukonna partnerid osalevad aktiivselt ühises arutelus ja otsuste tegemises.