- Paindlikke võimalusi alaealiste töötamiseks on vaja, kuid ainult seni, kuni need toetavad laste heaolu.
- Kui lubame 8-aastasel töötada 30 tundi nädalas, hägustub eakohase töö ja lapstööjõu piir.
- Töötamine ei pruugi olla lapse vabatahtlik otsus, vaid vajadus panustada pere toimetulekusse.
03.12 otsustaski president töölepingu seaduse muutmise seaduse välja kuulutamata jätta. Põhjenduseks tõi riigipea, et selle menetlemisel rikuti Eesti Vabariigi põhiseadust. – Toim.
Riigikogu kinnitas hiljuti töölepinguseaduse muudatuse, mis jõustudes lubab 7–12-aastastel töötada oluliselt rohkem kui seni: nädalavahetustel kuni viis tundi päevas ning koolivaheajal kuni 30 tundi nädalas. 13–14-aastastel lubatakse töötada seitse tundi päevas. See on täiskasvanu töökoormus, mis on nüüd lubatud kõige noorematele, kelle peamine õigus ja kohustus on omandada haridus.
Lastel lubatakse liiga palju töötada
Eesti lubab lastel liiga palju töötada, on Euroopa sotsiaalharta ekspertkomitee ette heitnud juba aastast 2015, viimati möödunud aastal. Ent Eesti liigub endiselt rahvusvahelistele normidele vastupidises suunas (European Committee of Social Rights, 2015). Teeb muret, et see on juba teine eelnõu, mis leevendab laste töötamise piiranguid. Veel kooskõlastusel olevas eelnõus on tehtud ettepanek alandada vanusepiiri, millest alates võivad alaealised töötada alkoholi käitlemise ja serveerimisega seotud ametites, ning kaalutakse lastepõhipuhkuse lühendamist.
“Kõige noorematele on nüüd lubatud täiskasvanu töökoormus, kuid nende peamine õigus ja kohustus on omanda haridus.
Tekib paratamatult küsimus, kas neid muudatusi tehakse lapse heaolu või tööjõupoliitiliste eesmärkide nimel, arvestades, et seisame silmitsi tööjõupuudusega ja surve tööturule kasvab („Minister Keldo ja tööandjate esindaja: Eesti tööturg vajab kiireid ja julgeid otsuseid“, Äripäev, 25.11). Rahvusvaheliselt on näha sarnast suundumust: riigid teevad otsuseid eelkõige tööandjate vajadusi silmas pidades, analüüsimata piisavalt, millist mõju avaldavad muudatused laste õigustele ja arengule („Child labor laws are under attack in states across thecountry“, Economic Policy Institute, 2023). See on vastuolus ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, mis kohustab riiki seadma lapse parima huvi esikohale kõigis lapsi puudutavates otsustes, sealhulgas muudatustes, mis puudutavad nende töö- või koolielu.
Oluline on rõhutada, et riigi soov alaealiste töötingimusi korrastada ning leida töövõimaluste ja kaitse tasakaal, on iseenesest tervitatav. Paindlikke võimalusi on vaja, kuid ainult seni, kuni need toetavad laste heaolu. Lapse tööelu peab algama turvalises ja toetavas keskkonnas ning töötamine ei tohi tulla lapse õiguste arvelt ega muutuda tema põhitegevuseks.
Mõju lapse õigustele
Lapse õiguste konventsioonis on sätestatud, et igal lapsel on õigus koolis käia ja õppida, seejuures on tal õigus puhkusele ja vabale ajale, et kasutada seda mänguks ja meelepäraseks tegevuseks. Eesti kooliõpilased on PISA uuringute tipus, kuid samal ajal ühed väsinumad ja stressis (ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendav aruanne, 2023). Pärast pandeemiat kasvas laste stress ja vähenes jõudlus veelgi (Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring, 2022). Laste enda sõnul on koolikoormus juba praegu suur ja vajab tasakaalustamist (laste raport ÜRO lapse õiguste komiteele, 2023).
“Tekib küsimus, kas muudatusi tehakse lapse heaolu või tööjõupoliitiliste eesmärkide nimel.
Sellises olukorras näevad õpetajad poliitiliste otsuste mõju laste heaolule esimesena. Nad tervitavad lapsi, kes tulevad kooli ja on ülekoormatud, väsinud, ärevad või kelle keskendumis- ja õppimisvõime on langenud. On ka neid, kes kooli ei tule, ning riiklik haridus- ja noortepoliitika otsib võimalusi laste (ja ka õpetajate) koolimotivatsiooni tõsta (ÕpL, 13.01.2023. Kuidas aidata abivajavat last?, haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 ja noortevaldkonna arengukava 2021–2035).
Ka rahvusvaheline teadus kinnitab, et ulatuslik töötamine noores eas mõjub halvasti keskendumisvõimele, õppeedukusele, unerežiimile ja heaolule ning kui laps veedab puhkepäevad töötades, jääb tal vähem aega taastuda.
Töötamine ja koolis käimine ei pruugi teineteist välistada ning ka 7–12-aastaste töötamine ei ole keelatud, kuid selle vanuserühma kaitsmiseks on oluline seada arvestatavad piirangud. Kui lubame 8-aastastel töötada 30 tundi nädalas, hägustub piir eakohase töö ja lapstööjõu vahel. Töö, mis võtab lapselt võimaluse nautida tema põhiõigust, st turvalist lapsepõlve või kooliharidust, muudab lapse lapstööjõuks ja on keelatud (International Labour Organisation: what is child labour?).
Eriti haavatavad on vaesusriskis elavad lapsed
Peamiselt põhjustab lapstööjõu kasutamist vaesus. Eriti haavatavad on vaesusriskis elavad lapsed, olgu selle põhjuseks hooldaja ootamatu haigestumine või töökaotus. Eesti statistika näitab, et just lastega pered on suurimas vaesusriskis. See tähendab, et töötamine ei pruugi olla lapse vabatahtlik otsus, vaid vajadus panustada pere toimetulekusse. Sellistel juhtudel ei ole tegemist arengut toetava tegevusega, vaid majandusliku survega, millel võib olla pikaajaline mõju lapse haridusele ja heaolule.
“Ka rahvusvaheliselt on näha suundumus, et riigid teevad otsuseid eelkõige tööandjate vajadusi silmas pidades.
Sellise olukorra vältimiseks on enamikus riikidest kehtestatud töötamise vanuse alampiir ja lühendatud tööaeg. Ka lapse seaduslik esindaja peab töötamiseks nõusoleku andma, kuid paraku ei pruugi ta kõiki lapse töötamisega kaasnevaid ohte ja riske ette näha. Laps ei pruugi aga osata ega julgeda öelda „ei“ või suuta oma töö- ja puhkekoormust ise reguleerida. Seetõttu on oluline tööinspektsiooni järelevalve. Selle statistika järgi töötab Eestis 7–12-aastaseid praegu üha rohkem ning inspektorid on pidanud sekkuma olukorras, kus tööülesanded ei ole lapsele sobivad.
Kuigi alla 12-aastased võivad jätkuvalt teha üksnes „kerget tööd“, pole selge, kuidas tagatakse, et lapsed ei satuks täitma tööülesandeid, mis ei vasta nende eale ega arengule. Ka Euroopa sotsiaalharta ekspertkomitee on öelnud, et ühtegi tööd ei saa käsitleda 7–12 aastaste puhul kergena, kui seda tehakse näiteks 30 tundi nädalas (European Committee of Social Rights, 2015).
Millise probleemi see samm lahendab?
Ühiskonna tasandil on laste eakohane kaasamine tööturule üks demokraatliku osalemise vormidest ning igati põhjendatud on eraldi poliitikameetmete kujundamine, mis toetavad laste turvalist sisenemist tööturule. Oluline on, et lapse tööelu algaks tema arenguvajadusi, puhkeaega ja heaolu arvestavas keskkonnas. Kui riik lubab 7–12-aastastel lastel töötada kuni 30 tundi nädalas, on see väärtusotsus selle kohta, millist lapsepõlve me Eestis normaalseks peame. Uue muudatuse puhul ei ole põhjendatud, millise probleemi selline samm lahendab või miks peetakse vajalikuks suurendada märkimisväärselt just kõige nooremate laste lubatud töökoormust. Keeruline on näha, et see otsus oleks lapse huvides.
Lisa kommentaar